mulla koostisest, omadustest, režiimidest jm tulenevat tootlikkust. KIg (gleistunud leetjas mulla) boniteet on 43hp, KI (leetjas muld) boniteet on 47hp ja Go (leostunud gleimuld) boniteet on 36hp. Põllu kaalutud keskmine boniteet on 42hp. Kaalutud keskmise boniteedi arvutamisel iga põllumajandusmaa kontuuri jaoks kasutatakse mullaerimite pindasid vastava kontuuri piires. Põllul rakendatavad võtted (kuivendus, niisutamine, lupjamine, kivikoristus) Antud põllul tuleks rakendada kohati mulla kuivendamist, et muld ei muutuks liigniiskeks, sest muidu oleks vilja saak kehvem. Näiteks gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist. Kuigi suvekuudel, kus ei saja nt. kuu aega vihma, siis tuleks muldi niisutada, kuna kui mullad liiga kuivad, siis ei kasva midagi edasi. Kivikoristus põld ei vaja, kuna kivid
eristada kahte varianti: nn balti põlde ja nn kelti põlde. Pärast esialgset maaharimist ja õhukeste kivirohkete muldade väljakurnamist jäeti alad sööti, ning kasutati hiljem karja- ja heinamaadena. Mullaviljakuse taastamiseks võeti kasutusele kunstlik abivahend sõnnikuga väetamine. Põllumajanduses kasutatud tööriistad Adrad Adra kasutamisele Eestis hiljemalt nooremal pronksiajal osutab otseselt ja vaieldamatult nii kivikoristus kui ka kamberpõldude tekkimine. Põllulappide suurus ja eriti just nelinurkne kuju said olla tingitud ainult adra kasutamisest. Sirbid Peamiseks viljalõikamise vahendiks oli usutavasti sirp. Neoliitikumis tehti sirbid kas puust ja varustati väikeste kiviteradega või siis üleni tulekivist; metalliajal valmistati need juba pronksist ja rauast. Jahvekivid Tahuliste külgedega jahvekivid koos mõnede jahvatamisalustega on ainsad meieni
2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitsepritid.................................................................................................... 21 2.5. Koristusmasinad......................................................................................................25 3. SOBIVAIMA MASINA KOMPLEKSI VALIK.....
ha/h kr/h Kündmine 180kW traktor+5-hõlmaline 1.00 576 576 pöördader Umbrohutõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131 meetrine taimekaitseprits Kultiveerimine 180kW traktor+8-meetrine 2.50 472 189 lausharimiskultivaator Kivikoristus 100kW traktor+UKP-0.7 1.00 472 472 Külvamine 100kW traktor+4-meetrine 1.50 524 349 kombikülvik Haigustetõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131 meetrine taimekaitseprits Kevadine pealt 100kW traktor+ 12- 6.00 786 131 väetamine meetrine väetisekülvik
3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lehmad(väiksed karjad) härg ja hobune(veoloomad) 4) Talupoegade olukorras muutus. Majandusreglement-kodukariõigus,(füüsiline vägivald) piirati, talupojad võisid kaevata mõisnike peale, kui ei täidetud vakuraamatus kirjapandut. ➔ Eesti talurahva olukord: • Mõisate arv 17 saj kasvas(500-1000le • Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. • Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut.
19.sajandi alguses esimesed latt- ja kividrenaazid. Dreanaazi kuivendus hakkas EV laiemalt mõisates levima 19.sajandi keskpaigast. 1820 Lõuna-eestis happeliste muldade lupjamist, mineraalväetiste kasutamine mõisates 19.saj keskpaigast. 19.sajandil laienesid maaparandustööd ka talumaadele, eriti seoses päriseksostmisega, kui taluomanikel tõusis motivatsioon. Ostutaludes eeskätt uudismaa rajamine ja üksikkraavide kaevamine. Seoses hõlmadra ehitusega muutus väga vajalikuks kivikoristus. 20.sajandi alguses levib seoses karjakasvatuse tõusuga rohumaade parandamine, ka talude. Olulisem maaparandus nõudis süsteemset lähenemist sh eelvoolude rajamist, mis eeldas ühistööd. Eelvoolude süvendamine ja õgvendamine sai hoo sisse Eesti Vabariigi loomisel . Ajavahemikus 1921-1927 reguleeriti 250 vooluveekogu kokku 1600 kilomeetri ulatuses. Süvendati ka suurte jõgede üleujutusalasid. 1920-1930 läks moodi kultuurkarjamaade ja koplite rajamine. Nende rajamist
koormised, talupojad võeti sõtta. 1560 toimus talupoegade ülestõus, et võidelda end vabaks aadlist ja mõisatööst, kuid see suriti maha. Põhjasõjal /1700-1721/ tabas talurahvast katk ja suur nälg. Rootsi kuningas nõudis et talupoegade pojad saaksid haridust koolis. Karl IX mõistis hukka teoorjuse ja nõudis talupoegadele teistega võrdseid õigusi. XVII sajandil: Kasvas mõisate arv. Rõhku pandi teraviljakasvatusele, eriti rukkikasvatusele.. Sai alguse kivikoristus ja kiviaedade ladumine ning hakkati põlde väetama. Põhjasõja lõppedes tuli talupoegadele koormisi veel juurde ning sõjavägi purustas kõik ettejääva., mehed võeti kindlustustöödele. Paljud talud olid tühjad, sest põgeneti Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. XVIII sajandil: 1802 ja1804 võeti vastu uued talurahvaseadused, millede järgi tohtis talusid pärandada ja normaliseeriti teotööd. 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal kaotati
põllumaa suurus, hiljem pindala ühikuna väga erinev 840 ha. Uusaeg Eesti saksa soost mõisinikel mitmesugused eesõigused talurahvas pärisorjastati. Maastike muutust põhjustas: · talumaade mõisa külge liitmine kõlvikute suurenemine; ·talupojad suruti väheviljakatele aladele uute maade (uudismaades) ülesse harimine, mida valdavalt tehti perioodiliste võsa põletamistega; · maaparandus tööd (kivikoristus); · 17. sajandil algasid kuivendustööd, kuni 19. saj keskpaigani liigvee ärajuhtimine kraavide kaevamisega; ·ilmuvad maastikupilti ulatuslikud kiviaiad LääneEestis; · sisemaal ilmestavad maastikku roigasaiad. Barokkstiilile vastandub täielikult klassitsism, mille järgi loodud parke nimetatakse vabakujunduslikeks maastikuparkideks või inglise stiilis parkideks. Kapitalismi periood (18611918)
Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti . Selle põllumassiivi keskmine boniteet tuli 55 punkti, mis muudab põllumassiivi üle keskmise viljakaks. Klg mulda boniteet tuli 51 punkti, Kog muldade boniteedid tulid 56,59 ja 59 punkti. Go mulla boniteet on 54 punkti ja K mulla boniteet on 61. Kas ja milliseid agromelioratiivseid võtteid oleks sel põllul vajalik rakendada (kuivendus, niisutamine, lupjamine, kivikoristus)? Antud põllu kivisuse aste on I1. Kivide läbimõõt 20-40 cm. Antud põllumassiivil peaks korjama kive, et maaharimisel põllutehnikat mitte kahjustada. Lupjamist ja kuivendamist peaks tegema vastavalt vajadusele. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Põllumassiivi metsastamisel soovitaksin kasutada lehtpuid,kuna just lehtpuud on antud ala muldadele kõige sobilikumad. Samuti saaks istutada mändi ja kuuske. M-Sookask, sanglepp K- Mänd,kuusk, arukask, saar
polnud. Pastoraat kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem väljasund ; kivikoristus, kiviaiad 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras
Väidetavalt on need ka regulaarsemalt kujundatud. Seega pidid eksisteerima kõrvuti nii põllumaa maksustamisele viitav reglementeeritud põllupeenardega keldi süsteem kui ka juhuslikel alustel kujundatav balti süsteem. Valter Langi määratluse kohaselt on balti süsteem siinmail arvatavasti veidi varasem kui keldi süsteem. Põllupeenarde funktsioon Põllupeenarde funktsiooni määratlemisel tekib mitmeid küsitavusi. Põllumehed teavad, et kivikoristus polegi sugugi tingimata vajalik. Kivid akumuleerivad soojust, levitavad kasulikke mineraale ja hoiavad eemal umbrohtu. Äkki olid põllupeenrad püstitatud hoopis loomade eemalhoidmiseks, eriti kui oletada, et nende peal võis paikneda näiteks tara? Gotlandi uurija Sven-Olaf Lindquisti arvates võib põllupeenarde funktsioon olla väga erinev. Need võisid olla majutuskohad hooajaliste põllutööde ajal või liikumisteed põldude vahel. Nad
Talupojad said õiguse kaevata isegist kuningale. 1696a- liivi ja eestimaa reglementidega määrati seaduslikult kroonu ehk riigimõisade talupoegade õigulik seisund. Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoeg sai päritava talu kasutus õiguse. Era ehk rüütli mõisades seisund ei muutunud. Põllumajandus. 17saj oli eestis üle 1000 mõisa. Põhiline sisse tuleku allikas mõisnikule oli rukkis ja 3 väljasüsteem. Kivikoristus põldudel oli raske. Loomapidamisega tegelesid rohkem talupojad. Selles tulenevalt oli nende saagikus suurem. Mõisad omakorda suurendasid tulu saamiseks külvi pindasid. Mis tõi talupoegadele koormisi juurde. Teotööd ehk käidi mõisas tööl. Rakmetegu 3-6 päeva nädalas 1 mees koos hobuse või härjaga mõisas tööl. Jala tegu. Abitegu(hooaja tööd)- käidi siis tegemas kui vaja oli. Mõisavoor- talvine viljavedu hansa linnadesse. Loonus andav. Osa oma saagist ja käsitööst
annaabi.ee 
