Küberkiusamine Sissejuhatus Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides leiab järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakintod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide ülesriputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad Millised ohud on internetis? Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud. Internet on koht, kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks. Nad otsivad endale koguaeg järjest uusi ja uusi ohvreid. Küberkiusamise liigid Enimlevinud on selllised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles ...
teises kohas. Seda saavad tunda omal nahal kõik ja kõikjal, sest on ju tuntud lause, et vägivald soosib vägivalda. Ainuüksi minu klassis on palju vägivallatsemist, eriti vahetunni ajal. Vahetunnis võetakse kaasõpilaste asju ja peidetakse need ära, kui omanik on väljaspool klassi. Hiljem on nolkidel lõbu laialt, kui asjade omanik oma omandit klassist või koridorist otsima hakkab. Sel ajal irvitavad ja solvavad piimahabemed kiusatavat. Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat. Tavaliselt lõppeb asi selliselt, et asjade omanik peab ise oma asjad klassist leidma, isegi kui mõnitatav on juhtunust klassijuhatajale või aineõpetajale teatanud. Enamjaolt ei tee õpetajad sellest kuulmagi. Hiljuti otsustasid nad ka mind kiusata. See algas sellal, kui viisin oma asjad klassi ja läksin ise raamatukokku kohustuslikku kirjandust lugema. Sealt
näiteks õpilaste vaheline, õpetajate ja õpilaste vaheline või õpetajate vaheline. Koolivägivald väljendub tavaliselt õpilase kiusamisest. Tavaliselt kiusja teeb seda mis just pähe tuleb. Tihti sattuvad koolivägivalla ohvriks need kes on teistest erinevad kas füüsiliselt või psühholoogiselt nõrgemad, näiteks need kes kannavad prille või on paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini. Samuti on ka pealtvaatajad, kes ise ei kiusa ja ei julge ka kiusatavat aidata, sest kardavad sattuda ohvriks. Füüsiline ja vaimne koolivägivald on selgelt eristatav. Tavaliselt esineb paljudes koolides mõlemat. Kui ikka sõnadest aru ei saa tuleb need talle pähe taguda arvavad kiusajad kindlasti. Füüsilist vägivalda kasutatakse üldjuhul, siis kui sõnadest enam ei piisa ja kiusaja läheb juba närvi ja tema arust on tark tegu teisele lihtsalt kallale minna. Kuid sellega sa võiks tekitada palju probleeme endale ning teha haiget teistele
PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: · avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) · ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat · vältige miks küsimusi · lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb) · looge laste omavaheline toetussüsteem · õpetage lapsi tülisid lahendama · korraldage arutelusid gruppides Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: · Räägi sellest oma sõbraga · Räägi sellest mõne täiskasvanuga, keda Sa usaldad · Käsuta Tallinna Laste Tugikeskuse abi · saada e-mail: [email protected]
Lugupeetud kuulajad, Koolikiusamine on väga aktuaalne teema olnud juba mitmeid aastaid, see ei kao mitte kuhugi ning selle vastu tuleb pidevalt võidelda. Kui koolis on kasvõi ainult üks õpilane, keda kiusatakse, tuleb isegi sellele tähelepanu pöörata. Minu arvates saab koolikiusamise vastu võidelda või seda isegi ära hoida igaüks. Koolikiusamine saab toimuda kahel viisil: psüühiliselt või füüsiliselt. Pigem esineb psüühilist- kiusatavat noritakse, solvatakse või antakse talle solvav nimi, tulenevalt sellest, mille poolest ta koolikaaslastest erineb. Sageli toimub kiusamine just vaesuse pärast, kui kiusajatele ei meeldi teise kantavad riided või üleüldse välimus. Kiusamine hakkab peale ka kaaslase tõrjumisest ning tihti asjade ära võtmisest ja peitmisest. Esialgu süütuna tundunud mäng võib edasi viia väga tõsiste probleemide ning kiusatava psüühika häirimiseni. Otsest peksmist esineb vähem ning seda
Neil on väga kõrged manipuleerimis oskused, suudavad jätta hea mulje nii õpetajatele kui ka vanematele. Mitte-nii-targad-kiusajad Keskpärased õpilased, kes kiusavad peamiselt füüsiliselt. Üldiselt kiusajad ei ole halvad, vaid on saanud lapsepõlves valekasvatuse ja/või mitte piisavat armastust. Tugevalt mõjutab ka lapsepõlves läbielatud trauma: lahutus, vanema surm, pedofiilia ohvriks langemine, väärkohtlemine kodus jne. Kiusatavad kes nad on? Kiusatavat iseloomustab: ettevaatlik, sensitiivne, ebaturvaline isiksus, raskused enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas, füüsiline nõrkus ( poisid ), ülekaitsvad vanemad, lähedaste sõprade puudumine, agressiivsete kaaslaste olemasolu samas või kõrgemas klassis, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusatavad jagunevad kaheks:
rohkem tõrjuma ning loodavad salajas, et võivad vaikides kiusaja poolehoiu võita. Nad ei usu, et õpetajad võivad midagi ära teha, et kiusamist peatada. Nad ei taha vanematele muret tekitada. Nad kardavad, et kui vanemad räägivad kooli juhtkonnale, muutub kiusamine veel hullemaks. Kaaslaste peale kaebamist peetakse ebaväärikaks teoks. Nad tunnevad end mõningal määral ise süüdi olevat. Kuidas kiusatavat ära tunda? Lapsel esineb füüsilisi vigastusi. Mõned tema riietest on katki või kadunud. Ta varastab raha. Tema asjad kaovad. Tal esineb äärmuslikke meeleolukõikumisi. Lapse õppeedukus langeb. Ta ei taha kooli minna. Lapsel ei näi olevat ühtegi sõpra. Ta püüab kõigest eemale hoida, ei suhtle ja on endassetõmbunud. Tuleb õuest või koosolemiselt vara tuppa. Kellest võib saada kiusamise ohver?
Viimasel ajal on hästi palju kuulda olnud televisioonist ja ajakirjandusest , kuidas kooliõpilane läheb kooli oma isa relvaga, sest isa on tal jahimees. Võtab relva välja ja hakkab inimesi maha laskma. Hea näide on ka noortefilm ,,Klass" , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. See, kui ta laseb iseennast maha, ei ole veel kiusamisest väljapääs. Sest kiusaja võib uue ohvri otsida ja samamoodi temaga käituda nagu eelmisega. Aga kiusatavat inimest võib aidata ka mingi kindel inimene, kes suudab nii enda, kui ka oma kaitsealuse eest seista. See inimene on julge ja vapper. Kaitsjaid võiks olla palju rohkem, aga paljud kardavad ka kiusamise ohvriks langeda. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte, lärmavad, mängivad kaarte või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära
3. Milles on see kiusamine seisnenud? Mõnitamine 12, Norimine 9, ei ole vastanud - 38 4. Kas teised kaasõpilased panevad kiusamist tähele või jääb see teistele saladuseks? Panevad tähele 34, ei pane tähele 7, ei tea - 18 5. Kas sa ise oled olnud kiusamise ohver? Ei 47, jah 12 6. Mis sa arvad, kas teiste õpilaste sekkumine aitaks kiusamist vähendada? Jah 28, ei 11, võib-olla 20 7. Kas sa ise oled sekkunud, kui oled näinud kedagi kiusatavat? Ei 25, jah 27, mõnikord - 7 8. Kuidas oled sekkunud? Öelnud, et lõpeta kiusamine 29, löönud 4, sekkunud 4, ei ole vastanud - 22 9. Mis sa arvad, kas kiusamine on pigem juhuslik või pigema süstemaatiline? Süstemaatiline 26, juhuslik 19, ei tea - 14 10. Milliseks hindad õpilaste omavahelisi suhteid oma grupis? Hea 44, Normaalne 9, halb 6 Valim: 59 Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli kolme õppegrupi õpilast, kõik poisid vanuses 15-17 aastat.
söiamata , selleks , et endal hea tunne oleks . Tavaliselt on see siiski inimeses enda otsustada , kas ta tahab olla niisama söimaja , peksja vöi mis iganes veel . Targem tegu oleks ikka alati püüda sellist asja vältida , nii enda kui ka teiste inimeste pärast . Tihtipeale on tegelikult ka , nende endi laste perekonnas vöi suguluses asjad väga halvasti ja kodusekasvatusega on sel juhul ka tihti asjalood halvasti . Mina olen tavaliselt olnud ikka see , kes kiusatavat inimest kaitsta püüab ning teistele üritab möistust pähe panna . Kuid kui keegi ikka väga tüli norib , siis ütlen ikka päris korralikult vastu , kuid üritan end taltsutada ja mitte kätega kallale minna kuna tean , et see teeks asjad veel miljon korda hullemaks . Vägivalda esineb veel tihtipeale tänavatel ning tavaliselt osalevad kaklustes ja muudes sõnavahetustes ikka joobes inimesed . Kui inimesed on joobes , siis nad lihtsalt ei mõistagi
Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat vältige miks küsimusi lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb) looge laste omavaheline toetussüsteem õpetage lapsi tülisid lahendama korraldage arutelusid gruppides Mis on kiusamine. Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab
võeta tõsiselt. Tegelikult aitab selline vaikimine just kiusamisele kaasa. Suuremale osale õpilastest kiusamine ei meeldi ja nad tahaksid väga oma kaaslasi aidata. Need õpilased on eeskujuks kõikidele teistele õpilastele. Kui koolis tahetakse kiusamist leevendada ja lõpetada, siis tuleks kiusamisest rääkida avalikult. Kedagi ei tohiks süüdistada, vaid otsida tuleks lahendusi, mis aitaks nii kiusajat kui ka kiusatavat. Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis tuleks sellest rääkida oma sõpradele, mõnele täiskasvanule, keda usaldatakse või õpetajatele. Samuti on loodud ka palju tugikeskusi, usaldustelefone ja interneti lehekülgi, kus saab oma muret kurta. MIDA TEHA, KUI NÄED, ET KEDAGI KIUSATAKSE? ÄRA ÜHINE KIUSAJATEGA. Ära ole teiste vastu vastik narrides neid ja nende üle naerdes. JALUTA MINEMA. Aita last, keda kiusatakse ja vii ta kiusajate juurest minema, ilma
(Küberkiusamine) 8 Laiaulatuslik publik iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk, seega ka nende inimeste hulk, kes võivad näha internetis kiusliku ja pahatahtliku sisuga materjale kiusatava kohta. (Küberkiusamine) Tagajärgede vähene või lausa puudulik tajumine üldjuhul kiusaja ei näe kiusatava reaktsiooni ja emotsioone küberkiusamise ajal ning seetõttu ei taju kiusaja, kuivõrd kõik see kiusatavat puudutas või häiris. (Küberkiusamine) Kõrvalseisjate (kaaskiusajate) sekkumise võimalus ka teised, kõrvalvaatajad, saavad lisada omapoolseid kommentaare ja märkusi internetis avalikustatud materjali juurde. (Küberkiusamine) 24/7 kontakti võimalus ohver on internetis kättesaadav 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. See aga suurendab omakorda küberkiusamise korduvust. (Küberkiusamine)
võeta tõsiselt. Tegelikult aitab selline vaikimine just kiusamisele kaasa. Suuremale osale õpilastest kiusamine ei meeldi ja nad tahaksid väga oma kaaslasi aidata. Need õpilased on eeskujuks kõikidele teistele õpilastele. Kui koolis tahetakse kiusamist leevendada ja lõpetada, siis tuleks kiusamisest rääkida avalikult. Kedagi ei tohiks süüdistada, vaid otsida tuleks lahendusi, mis aitaks nii kiusajat kui ka kiusatavat. Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis tuleks sellest rääkida oma sõpradele, mõnele täiskasvanule, keda usaldatakse või õpetajatele. Samuti on loodud ka palju tugikeskusi, usaldustelefone ja interneti lehekülgi, kus saab oma muret kurta. KOOLIKIUSAMISEST EESTIS Koolikiusamisest on Eestis saanud suur probleem. Võrreldes välisriikidega esineb just Eestis koolikiusamist mõnevõrra rohkem. 2007. aastal korraldatud uuringus selgus, et
annaabi.ee 
