Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam
Kiusamine Tundub, et kiusamine ja vägivald on nähtused, millega aina rohkem lapsi tänapäeva koolis kokku puutuma peab. Kiusamine võib toimuda nii füüsilisel kui ka sõnalisel teel. Uuringud on näidanud, et narrimine, togimine ja norimine- see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb
Koolivägivalla tekitajateks võivad olla nii õpetajad kui ka õpilased. Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel. Kiusajateks on need, kes peavad end teistest paremateks. 102 Nende enesehinnang on väga kõrge, kuid tegelikkus ei pruugi olla üldse selline nagu nemad ise seda endale ette kujutavad. Sagedasti on õpetajad need, keda kiustatakse. Neid narritatakse, halvustatakse, mõnitatakse jne. Enamasti on vägivald õpetajate vastu vaimne, väga harva füüsiline. Kuigi on rakendatud väga palju erinevaid meetmeid koolivägivalla lõpetamiseks, pole see eriti palju aidanud
Koolivägivalda esineb igas koolis, mõnedes liigagi palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed- nii need, kes seda teevad, seda kannatama peavad, kui ka need, kes seda pealt näevad. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on kodus ja koolis tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud ja ei oska nende tunnetega muul moel enam toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad kiusama endast nõrgemaid. Kiusatavad lapsed on samuti ebakindlad ning see paistab välja nende käitumisest ja olekust.
Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed, need, kes seda kannatama peavad, need, kes kiusavad teisi ja samuti puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei ole kaasatud kiusamisse, aga näevad pealt. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud, kadedad teiste inimeste peale ja ei oska nende tunnetega enam muul moel toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis eriti hästi või kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad inimesed ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad seetõttu kiusama endast nõrgemaid. Nad ei
Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kellel on madalam enesehinnang või pärit vaesemast perest. Ohvriteks valitakse just need inimesed, kes on tuntavalt nõrgemad. Esimene samm, mida kiusatav üldse teha saab, ongi probleemist rääkimine! Kiusajateks on tavaliselt need, keda on ennast varem kiusatud, kas kodus või nooremas klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus.
ümbernurga jutuga, et teda suunata sinna maani, kuni ta ise oma muredest rääkima hakkab. Kui lapsel on mure, siis tavaliselt nad ei ole eriti aktiivsed sellest kohe kodus rääkima. Suurema probleemi puhul, on lapse enesekindlus juba langenud nii palju, et ta on enesesse tõmbunud ja ei taha kellegagi rääkida. Iga õpilane ja üleüldse iga inimene on erinev, see tähendab seda, et selliste probleemidega peab kasutama erinevaid meetmeid, arvesse võttes, lapse isikupärasid. Kiusajateks on tavaliselt need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis. Samuti võib kiusajaks osutada laps, kes on vägivaldsest perest pärit või kes tahavad ennast näidata koolis, et teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada. Tavaliselt on need lapsed õppeedukuselt alla keskmise. Ise olen koolivägivallaga kokku puutunud algklassis. Olin küll kiusajate pundis ja rollis, aga poolekohaga olin ikkagi pealtvaataja
Kes on kiusajad ja kiusatavad? Koolivägivald pole tänapäeval enam mingi üllatus. Kõikides koolides tuntakse seda. Tavaliselt piirdub see vaimse vägivallaga, aga ka vahetevahel minnakse füüsiliselt kallale. Ka tühisel mõnitamisel ja tõuklemisel on omad tagajärjed. Aga kes on siis üldse kiusajad ja kiusatavad? Kiusajateks on tavaliselt endast vägal heal arvamusel olevad õpilased, tavaliselt on nende õppeedukus keskmine või alla selle. Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu
Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma
füüsiline (löömine, peksmine, togimine, tõukamine), mis iseloomustab kiusamist kui agressiivset käitumist. Õpilased iseloomustasid ka kahte kiusamisele iseloomulikku tunnust tasakaalutust võimusuhetes (nõrgemate kiusamine tugevamate poolt, nooremate kiusamine vanemate poolt) ja tegevuse kordumist pikemas perspektiivis. Kiusamisega seoses märgiti ära ka keskkond, kus see aset leiab kool. Toodi välja soolised erinevused kiusamises - tavaliselt on kiusajateks poisid. Täheldati negatiivset suhtumist kiusamisse ning vähesel määral peeti silmas õpetajatepoolset kiusamist õpilaste suhtes. Erinevate kiusamise liikide esinemissageduse uurimiseks põhikoolis paluti õpilastel anda vastus küsimusele, et kas nad on teatud liiki kiusamist kogenud korduvalt viimase kuu aja jooksul. Uurimistulemustest selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslaste poolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade
Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma
tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest. Kiusajateks võivad osutuda need õpilased kellel ei lähe koolis hästi, õpilased kes üritavad ennast sellega paremana näidata või õpilased kes ise on kokku puutunud vägivallaga kas seda nähes või enda peal tundes. Kiusamine ohver või selle pealt nägija peaks sellest rääkima täiskasvanule keda ta usaldab. Tähtis on, et see isik saaks midagi ette võtta. Ohver peaks vältima kiusajat ja neid olukordi ja kohti kus ta võib kiusajaga kokku puutuda. Hea oleks liikuda ka koos
kannatajal endal koheselt häid mõtteid tulla. Siin võib olla abiks usaldusväärse inimesega nõu pidamine. (Lasteombudsman, 2014) 5. Räägi kiusamisest kellelegi! 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed Kiusaja võib olla pärit perest, kus vanematel pole oma lapse jaoks aega. Tähelepanu püütakse vägivallatsemisega, sest teisiti emad-isad neid ei märka. Tänu sellele puudub kiusajal empaatia- ja vastutustunne, mida peaksid vanemad oma lastes kujundama. Sageli on kiusajateks lapsed, kes on pärit autoritaarsest perest. Nende arvamusi ei peeta oluliseks, vanemad ei lähe kompromissile, vaid peavad omi vaateid ainuõigeteks. Sellise surve all kasvamise tagajärjeks ongi see, et laps üritab omaenese küündimatust kompenseerida teisi kiusates. (Vaiksoo, 2010) Paljud kiusajad on langenud ka ise vägivalla ohvriks, kas siis kodus või kusagil mujal. Nad ei oska sellega kuidagi toime tulla, sest pole saanud või osanud sellest kellegagi rääkida.
konkreetse nõustaja suhtes (MacKinnon 1998, ref Meres 2002, 71) Koolikiusamise puhul peab õpilastega igas klassis toimuma pidev selgitustöö ja arutelud. Lastele tuleb sisendada, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine (Vaher 2002, 89). Niisiis tuleks klassis avalikustada kiusamise juhud, luua toetussüsteem, õpetada lapsi lahendama tülisid ja arusaamatusi. Klassis jagunetakse tavaliselt kiusajateks, kiusatavateks ja vaikivaks enamuseks. Just seda suurimat rühma tuleks õpetada olema julge ja toetav kiusatajate suhtes. Sagedamini on vaikimiseks kartus ise sattuda kiusatava rolli. Y. Männistö (1992, 207) leiab, et koolikeskkond peab olema selline sotsiaalne keskkond, kus eri osapooled- nii potentsiaalsed kiusajad kui ka ohvrid- saaksid koos rahulikult eksisteerida. Oluliseks peab ta õpilaste aitamist mõitstmaks oma erisusi. Eneseteadvuse
lihtsalt nalja...“; „Ma lihtsalt lõbustasin end natuke!“; „Teised õpilased ütlesid ka igasuguseid asju!!“; „Ma polnud ainuke...!“ Me peame iga kahtlusaluse kaasamängijaga (ükshaaval) arutama, mida nad teavad sellest, mis kiusaja käitumisega õpetaja suhtes on kaasnenud. Kuna kaaskiusajad ei pea end kiusajateks, Korraldaja või õpetaja sõnastab need kõrvalehiilivad või vältivad käitumisviisid ümber: „Võib- tuleb neile selgeks teha, et „kaasa naermine“; „kannustamine“ ja „hõiskamine“ ja „pinkide olla sa pidasid seda naljaks, Troy, aga see kindlasti polnud nali õpetaja Smithi jaoks, sest...“; tagumine“ on ahistamise vormid, mille eest nemad on vastutavad ja peavad aru andma
annaabi.ee 
