Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vahimadrus on roolis, peab kapten või tüürimees andma roolimadrusele kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga. Tavalisel on nende vahe umbes 7-10 kraadi. Star laeval vahimadrused seisavad roolis sadamasse sisenemisel või väljumisel ja kitsustes sõites. Vahimadruse kohustused trepivahis Laeva sadamasse saabudes on madrustele esimeseks tööks laevatrepi kohale panek. Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub. On põhine nõue, et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks ajaks trepi juurest lahkuda. Trepivahti peavad vahimadrused selleks, et laevale ei tuleks vööras inimene või inimesed, keda nimetakse „jänesteks“. M/S Star laeval seistakse trepivahti, eriti laupäevadel, kui
meresõidu üldtingimustega tutvumiseks laeva tee eelmärkimiseks läbisõidu arvestamiseks suurringi kaare pealekandmiseks Mastaap on väike : 1:500 000 1:5 000 000 , kuna hõlmavad suuri merealasid. Sõidukaardid Tagavad ohutu meresõidu rannavetes ja kaldadel , sadamatele ja reididele lähenemisel Mastaap 1:100 000 .... 1:500 000 Erikaardid Kasut. Sõidul navigatsioonilistel keerulistes piirkondades ranna lähedal , kitsustes , skäärides Mastaap 1:25 000.....1:75 000 Plaanid Kasut. Sissesõitudeks sadamatesse , reididele , jõesuudmetesse ja nendel akvatooriumidel liiklemiseks , ankurdamisel kitsastes kohtades Mastaap : 1:1000 .... 1 : 25 000 Spetsiaalkaardid Asukohamääranguteks kaugraadionavigatsiooni süsteemide abil ( Loran C, Omega) Suurringi kaare graafiliseks arvutuseks ( näit. Horisontaalne gnomoonprojektsioon ortodroomid on sirged) Mastaap : 1:750 000 ....
■Laev nii edasi- kui ka tagasikäigul liigub otse. Sõit halva nähtavusega ■Vähendada veeväljasurvet, määrata asukoht, sügavus, teiste laevade positsioon, vaatlus. ■Lülitada sisse ja kasutada seadmeid koha ja avariiohu kindlaks tegemiseks. Vaikust! ■Päästevestid selga! ■Radarpeegeldi masti. Ankrud valmis. ■Ootamatu ohtlik sügavus: stopp, tagasikäik, ankrusse olukorra täpsustamiseks Sõit ranna lähedal ja kitsustes ■ Sõitmine liitsihtide (ka looduslike) järgi ■ Suuremastaabiline kaart. ■ Kontrollida kohta ujuvmärgistuse ja tuletornide sektorite järgi. ■ Ohtlikud peilingud ja distantsid. ■ Pöördepeilingud ja distantsid. ■ Kiiruse vähendamine. ■ Kohamääramine enne ja pärast pööret ning iga 10 min tagant ■ Lihtsaim observatsioon: sõitmine piki ⊥ ⊥ ja kaldamärgi ⊥ ■ Kajaloodi pidev kasutamine ■ Laevateedel pööretel nurki mitte lõigata. Sõit tormiga
Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vahimadrus on roolis, peab kapten või tüürimees andma roolimadrusele kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga. Tavalisel on nende vahe umbes 7-10 kraadi. Star laeval vahimadrused seisavad roolis sadamasse sisenemisel või väljumisel ja kitsustes sõites. Vahimadruse kohustused trepivahis Laeva sadamasse saabudes on madrustele esimeseks tööks laevatrepi kohale panek. Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub. On põhine nõue, et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks ajaks trepi juurest lahkuda. Trepivahti peavad vahimadrused selleks, et laevale ei tuleks vööras inimene või inimesed, keda nimetakse „jänesteks“. M/S Star laeval
Nimetage stressisituatsioonid teed,mis viib ümber takistuse pürotehnika kasutamisel? -hingamisaparaat -haalamised sihtpunkti -pürotehniliste vahendite -kõrvaklapid ja tropid -sõit kasutamisel asetuge teistest -kaitseriietus,-kindad,-prillid,- udus,tormis,kitsustes,jääoludes,tih 23.Mille poolest on inimestest allapoole tuult,keerake jalanõud eda liiklusega meeskonnatöö tähtis ohutuse pea kõrvale ja aktiviseerige -päästevest ja rõngas,ohutusvöö piirkondades,avariilise tagamisel? vahend vastavalt juhendile,et
Merkaatori projektsioon lühim tee pole sirgjooneline Gnomooniline projektsioon lühim tee on sirgjooneline Navigatsioonikaardid Generaalkaardid laeva tee eelmärkimine 1:500000 1:5000000 Sõidukaardid sõit avamerel, rannavetes 1:100000 1:500000 Erikaardid sõit ranna lähedal, kitsustes 1:25000 1:75000 Plaanid sisenemine sadamatesse, reididele 1:1000 1:25000 Ülevaatekaardid erinevad andmed ookeanide, merede kohta 1:500000 ....... Magnetkaardid Maa magnetvälja kujutamine 1:20000000 Indekskaardid reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid Kaarditöö
Merkaatori projektsioon lühim tee pole sirgjooneline Gnomooniline projektsioon lühim tee on sirgjooneline Navigatsioonikaardid Generaalkaardid laeva tee eelmärkimine 1:500000 1:5000000 Sõidukaardid sõit avamerel, rannavetes 1:100000 1:500000 Erikaardid sõit ranna lähedal, kitsustes 1:25000 1:75000 Plaanid sisenemine sadamatesse, reididele 1:1000 1:25000 Ülevaatekaardid erinevad andmed ookeanide, merede kohta 1:500000 ....... Magnetkaardid Maa magnetvälja kujutamine 1:20000000 Indekskaardid reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid Kaarditöö
p 60 km l 86 km lvs 42 m Pinnahoovus kulgeb põhjasuunda kiirusega 0,7 sõlme, oktoobrist augustini võib esineda triivjääd. 4. Bosporuse väin ühendab Musta merd Marmara merega, eraldab Euroopat Aasiast (Väike-Aasiast). p 16,2 miili l 0,4 2 miili lvs 33 80 m Lõunasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 3,4 sõlme, põhjahoovus suundub põh-ja, saavutades kitsustes kiiruseks 4 6 sõlme. Tänu oma liigendatusele leidub väi-nas arvukalt lahekesi, kus leidub ohutuid ankrukohti. Ühes sellises suuremas lahes Kuldsarve lahes, asub Istanbuli sadam. Bosporuse väin on laevatav aastaringselt, kusjuures liiklus toimub ööpäevaringselt. Väina Musta mere poolses osas esineb tihti udu keskmiselt 80 päeva aastas. Väina läbimisel kasutatakse lootsi. 5
Sõit ranna lähedal ja tiheda liiklusega rajoonis Tuleb kasutada rajooni jaoks sobivat, kõige suurema kaardimõõduga ja viimase informatsiooni järgi korrigeeritud kaarti. Laeva asukohta tuleb määrata sagedasti ja kui olud võimaldavad, erinevate meetoditega. Vahitüürimees peab identifitseerima kõik sõidupiirkonna meremärgid. Sõit lootsiga pardal Kapten vastutab laeva ja meeskonna ohutuse eest, loots ülesandeks on abistada meresõitu kitsustes, sadamale lähenemisel ja sissesõidul ning kai juurde tulekul ja kai juurest lahkumisel. Et kõik sillal sujuks normaalselt, peavad kapten ja vahitüürimees teadma lootsi kavatsusi ja neil pea olema võimalus ükskõik millal seda lootsi käest küsida. Sellise olukorra eelduseks on, et: - kapten ja vahitüürimees teavad sõidurajooni raskusi ja piiranguid - loots teab laeva manööverduskarakteristikuid ja nende omapära
Tänapäeval on leidnud kasutamist kuuma õhu puhurid, millest kuum õhk rõhu all voolikutega suunatakse vajaliku koha soojendamiseks ja jää eraldamiseks. Nagu mainitud ülalpool, rahuldavalt tõhusaid vahendeid laeva jäätumise ärahoidmiseks ei ole veel olemas. 6. Laeva juhtimine kitsuses, kanalis ja jões.. Sellega seotud nähtused ja ohud. Kaldaefekt, kanaliefekt. 1. Ohutuse tagamine laeva juhtimisel kitsustes Manööverdusriba laius. Ohutu liikumistee laius BOLT kitsendatud veealal väljendub valemiga: BOLT=BMR+BOV (12.1) kus BMR manööver-riba liikumisel [m]; BOV ohutusvaru, võrdub laeva laiusega. Manööver-riba leitakse valemist: BMR LS sin BOV cos Vt sin (12.2) kus LS laeva silindrilise osa pikkus, [m],
Teadma ja täitma ohutus alaseid, laevamehhanismide ja elektriseadmete tehnilise ekspluatatsiooni, tuleohutuse-, töökaitse- ja sanitaareeskirju. 5.Vahimotorist peab tegema ringkäike masinaruumis, abimehhanismide ruumis ning veenduma mehhanismide korrasolekust ja korralikust tööst. 6.Vahis olles jälgima laevamehhanismide ja süsteemide tööd ning vastutama nende eeskirjajärgse ekspluateerimise eest. Vahimotoristile lisanduvad kohustused vastavalt masinate ekspluatatsioonile kitsustes sõitmisel ja sildumisel. 7.Teenindama laeva peamasinaid, abidiisleid, abimehhanisme ja süsteeme ekspluatatsioonis ning tegema hooldust. Järgima laevamehhanismide jaelektriseadmete tehnilise ekspluatatsiooni, tuleohutuse-, sanitar- ja töökaitse-eeskirju. 8.Tegema remonttöid mehaaniku korraldusel ja juhendamisel. Oskama kasutada remondil vajalikke mõõteriistu ja töövahendeid. 9.Tegema laeva punkerdamisega seotud töid. Koristama laeva masinaruumi ning teisi laeva tehnilise
mootor mingi aeg töötama ülemineku reziimil. Ülemineku ehk Seega laeva kiiruse suurendamise teekonnal toimub sõukruvi peamasina uuele püsireziimile h a2=const. Ilma pööretearvu manööverreziimil töötab laeva peamasin ka sadamasse sisenemisel ja suhtelise sammu hp = v/nsk ja sõukruvi kasuteguri vähenemine ning regulaatorita töötades toimuks lainetusest tingitud pöörete kõikumine väljumisel, liikumisel kitsustes, farfaatrites, liikumisel jääs jne. . sõukruvi töötab "raske" tunnusjoone järgi, laeva aeglustusteeekonnal ja taastumine esialgses puntis (2) diiselmootori iseregulatsiooni tõttu Sellistes tingimustes peab kogu laeva propulsiivseade kindlustama hakkab sõukruvi tööle "kerge" tunnusjoone järgi. (Me Msk) ja h a2=const. võib peamasin ilma ülekoormuseta (p e.lub. laeva kiiruse ja ohutu töö nii edaspidi kui tagurpidi käigul
annaabi.ee 
