a. Töötuse tõttu kasvanud kuritegevuse kahjusid b. Abielulahutuste kasvu töötuks jäänute perekondades c. Hüviste väärtust, mida töötud oleksid võinud toota d. Uute töökohtade loomiseks tehtud kulutusi e. hõõrdetöötuse tõttu kasvanud töötute abiraha väljamakseid 10. Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus a. Kui inimese valmisolek vahetada töökohta on madal b. Kui inimese erialane ettevalmistus on kitsapiiriline c. Majandustsükli langusperioodidel d. Olukorra tõttu, kus töötuse kompensatsioone (töötu abirahasid) suhteliselt lihtne saada e. Kõikidel ülejäänud juhtudel
tulu. Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus Vali üks: a. Olukorra tõttu, kus töötuse kompensatsioone (töötu abirahasid) suhteliselt lihtne saada b. Majandustsükli langusperioodidel c. Kui inimese valmisolek vahetada töökohta on madal d. Kui inimese erialane ettevalmistus on kitsapiiriline e. Kõikidel ülejäänud juhtudel Tagasiside Õige vastus on: Kõikidel ülejäänud juhtudel. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Töötuse sotsiaalsed kulud ei sisalda Vali üks: a. Töötute enesehinnangu langust b. Enesetappudest ja suitsiididest tulenevaid kahjusid c. Valmistamata jäänud toodangu väärtust d. Loobumist edasiõppimisest raske majandusliku olukorra tõttu e
sesoonselt töötuks struktuurselt töötute hulka vabatahtlikult töötuks tsükliliselt töötuks soovimatu töötuse esindajaks Question 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus Complete Select one or more: Mark 0.3 out of 1.0 kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal majandustsükli langusperioodidel olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada Question 11 Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: töötuse loomulikku määra
seksuaalsusele täieliku keeldumisega selle olemasolu tunnistada. Vastupidi, see võttis kasutusele terve keeruka aparaadi, mis pidi produtseerima seksi kohta tõeseid diskursusi. Too ühiskond mitte ainult ei rääkinud seksist väga palju ega sundinud kõiki sellest rääkima, vaid otsustas formuleerida ka selle reglementeeritud tõe. Igatahes tundub hüpotees, mille kohaselt meie ühiskond rakendab seksile majanduslikel põhjustel represseerivat võimu, üsna kitsapiiriline, kui võtame arvesse kogu seda tugevdamist ja intensiivistamist, mida võisime täheldada juba esmasel vaatlusel: diskursuste vohamine; seksuaalse mitmekesisuse kinnistumine ja selliste vahendite loomine, mille eesmärgiks pole seda mitte ainult isoleerida, vaid ka esile kutsuda, moodustada selle põhjal tähelepanu-, diskursuse-ja naudingukeskused; kohustuslik ülestunnistamine ja selle põhjallegitiimse teadmise ning mitmekesiste naudingute süsteemi loomine.
Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,avalik Juhtimisulatus–piiratud Otsustamine – tipptasandil •Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil •Töötajaid tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel) • Nurgakiviks on tööjaotuse printsiip
sesoonselt töötuks vabatahtlikult töötuks Tagasiside Tööpakkumiste vastuvõtmine või tagasilükkamine on isiku enda vaba valik, sellest tulenevalt ka tööpuuduse liik. Küsimus 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus 4 Vali üks või enam: kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline majandustsükli langusperioodidel Tagasiside Üldiselt mida keerulisem on majandusseis ja mida madalam isiku haridustase, seda raskem on tööd leida. Lisaks peab arvestama ka nö mugavusfaktorit - mida mugavam on inimesel töötu olla, seda vähem motiveeritud on ta tööd leidma. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Vali üks või enam: tsüklilist töötust töötuse loomulikku määra vabatahtlikku töötust
Organisatsioonid tegutsevad mitmesugusel otstarbel, mistõttu on neil ka erinevad eesmärgid. Näiteks haiglal on eesmärgiks osutada kvaliteetset arstiabi, äriettevõtetel aga teenida korralikku kasumit. Mitmekesisusele vaatamata võib eesmärke rakendusulatuse järgi jaotada üldisteks ja eripärasteks. Üldine eesmärk on organisatsiooni kõikehõlmav ja pikaajaline eesmärk, mille saavutamine on tema peamine taotlus. Eripärane eesmärk on organisatsiooni või tema osa kitsapiiriline ja lühiajaline eesmärk, mis on esitatud rakendamiseks sobivas vormis. All oleval joonisel on näha, kuidas tegelikkuses on kõik nii väiksed kui ka suured eesmärgid omavahel seotud ühise misiooni täitmiseks. (vt. Joonist 1) Misioon Eesmär Eesmär Eesmär k k k
selleni oli pikem ja vähem dramaatilisem kui 10 - 15 aastat tagasi. 1960. aastate II poolel NSV Liidu majanduse areng elavnes. Selleks andsid tõuke ümberkorraldused, mille keskmeks oli 1965. aasta majandusreform. Neis oli kava suurendada ettevõtete iseseisvust eesmärgiga välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Reformi suhteliselt edukale algusele vaatamata ei rakendunud kavatsetud majandusuuendused ellu. Ühest küljest oli tegu majanduslike põhjustega - reform oli liiga kitsapiiriline, hõlmates eelkõige tööstus ja jättes puutumata teised olulised valdkonnad (rahandus, kaubandus, transport jne.). Teisest küljest mõjutasid majandusreformi käiku ka poliitilised tegurid. Reformi küllaltki eduka algusega kaasnes Kossõgini autoriteedi tõus, mis ei olnud vastuvõetav Breznevile, kes avaldas uuendustele otsest vastupanu. 1970. aastate alguses minetas Kossõgin oma suhtelise iseseisvuse majanduselu juhtimisel ning ka
· Kavatsus, tegevuse juhtmõiste Visioon nägemus organisatsiooni tulevase võimaliku ja soovitava seisundi kohta Missioon organisatsioonid, isiku kutsumus, eluülesanne, vajalikkus tarbija seisukohast. Eesmärkide liigid: · Üldine eesmärk on organisatsiooni kõikehõlmav ja pikaajaline eesmärk, mille saavutamine on tema peamine taotlus. · Eripärane eesmärk on organisatsiooni või tema osa kitsapiiriline ja lühiajaline eesmärk, mis on esitatud rakendamiseks sobivas vormis. Põhinõuded eesmärkidele: · täpsus (arvud, lühilaused) · õige järjestus · ühtsus Omadused eesmärkidele: · ajaline mõõdetavus · arusaadavus · motiveeritus · reaalsus · saavutatavus · paindlikkus · sobivus Tegevusjoon korduva elulise küsimuse lahendamiseks mõeldud püsiva iseloomuga tegutsemisjuhend, määrab eesmärgi saavutamise viisi.
Klassikaline koolkond Viljelesid majandusorganisatsioonide juhid (alusepanija F. Taylor, 1911, F. Ja L. Gilbreth. H. Gantt) Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil. Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Tööjaotus – kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Koordinatsioon – „üks parim tee“, täpne 4 Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised Eelised - positiivsne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks,
turuseisundi parandamine, püsikulude kokkuhoid jne. Üldised eesmärgid saavad otsustavaks organisatsiooni siseehituse, töötajaskonna koosseisu ja kulutuste suunitluse kindlaksmääramisel. Üldiste eesmärkide vajalikkuse alahindamine ja silmist laskmine viib igapäevases töös vastukäivate toiminguteni ja segadusteni koos siia-sinna hüplemisega, mis kunagi ei taga parima saavutamist. Eripärane eesmärk on organisatsiooni või tema osa kitsapiiriline ja lühiajaline eesmärk, mis on esitatud rakendamiseks sobivas vormis. Need on kindlakoelised, nad on mõeldud kitsas tegevusvaldkonnas toimuva suunamiseks(ekspordi osa tõstmine aasta lõpuks mingi protsendini). Eripärased eesmärgid moodustavad aluse, millele organisatsioonis toetutakse eri tegevusvaldkondade kooskõlastamisel. Need on omamoodi viidad näitamaks õigel teel olemist ja ka verstapostiks, otsustamaks missugune vahemaa on üldiste eesmärkide taotlemisel läbitud
See tähendab, et grupi ideega liitumine nõuab eneses kõige sellise ülestunnistamist ja hülgamist, mis on vastuolus grupi põhiideedega. Suletud grupi liikmel tekib illusioon, et grupi seisukohad on ainsad ja seega ainuõiged. Seetõttu järgitakse sealset ideoloogiat parimate kavatsustega, “tões ja vaimus”. Teadmine on religiooni komponent, mis väljendab kursisolekut liikumise oluliste tekstide ja põhimõtetega. Äärmuslaste ideoloogia on tavaliselt üpris kitsapiiriline. Eetika kujutab üldist käitumisnormide ja väärtuste süsteemi, millest usugrupis lähtutakse. Sageli on äärmusliikumistel oma eetikakäsitus. See võib olla kultuuris üldtunnustatud normidega nii kooskõlas kui ka suuremal või vähemal määral vastuolus. Üheks eetikat otseselt puudutavaks valdkonnaks on äärmuslaste suhted teiste inimestega. Suhteid on võimalik käsitleda kolmest vaatenurgast: suhted loodud või leitud vaenlaste, ülejäänud ühiskonna ja perekonnaliikmetega
Ent sellisest vahetusest kõnelemisel ei saa ikkagi vältida mõisteid nagu eliitkultuur või rahvakultuur!" Mihhail Bahtin (1895-1975) "François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (1940, ilm. 1965) Üks kõige esimesi katseid süstemaatiliselt analüüsida keskaja ja varauusaja rahvakultuuri. *Keskaja rahvakultuur on oma olemuselt naeru ja karnevalikultuur "Rahvalik naer ja selle vormid on rahvaloomingu kõige vähem uuritud valdkond. Rahvalikkuse ja folkloori kitsapiiriline kontseptsioon, mis kujunes eelromantismi ajajärgul ning sai põhilises lõpliku kuju Herderi ja romantikute juures ei hõlmanud peaaegu üldse spetsiifilist rahvalikku väljakukultuuri ja rahvalikku naeru selle ilminguterikkuses. Ka hilisemas folkloristikas ja kirjandusteaduses pole väljakul naerev rahvas saanud üksikasjalisema ning sügavama kultuuriajaloolise, folkloristliku ja kirjandusteadusliku uurimise esemeks. (...) Seepärast võib liialdamata
Tema tööd saab normeerida ning liigutusi juhendades töö viljakust parandada ilma, et peaks pöörama tähelepanu töölise vaimsele pingele monotoonsel tööl. U.k. teke ja areng on tihedalt seotud sotsiaalpsühholoogia väljakujunemisega. U.k teoorias kuulub keskne koht inimesele, kellest tuleneb kõik muu. (inimene on sotsiaalpsühholoogiline olend). Suur osa u.k.teooriast hõlmab k.t. põhiseisukohtade ja tugisammaste arvustamisele. U.k.t. järgi muudab tööjaotus ja sellest tulenev kitsapiiriline eripärastumine töö ebaisikupäraseks. Põhjustab org. liikmete vahel segadust, vastuolusid ja kokkupõrkeid ning raskendab koordinatsiooni saavutamist, tekitab pingeid rivi- ja staabiorganisatsiooni vahelistes suhetes. U.k.k (tekkis 1930 aastatel) hakkab vaatlema kui sotsiaalset subjekti kelle tööefektiivsuse tõstmiseks on vaja motivatsiooni ning töölise enda tahet tööd paremini teha. Lisaks on töötajal tunded, motivatsioonid, rahulolu ning suhted
kavatsus, tegevuse juhtmõte. Visioon: nägemus (ettekujutus) organisatsiooni tulevase võimaliku ja soovitava seisundi kohta. Missioon: organisatsioonid, isiku kutsumus, eluülesanne, vajalikkus tarbija seisukohast. Eesmärkide liigid: Üldine eesmärk on organisatsiooni kõikehõlmav ja pikaajaline eesmärk, mille saavutamine on tema peamine taotlus. Eripärane eesmärk on organisatsiooni või tema osa kitsapiiriline ja lühiajaline eesmärk, mis on esitatud rakendamiseks sobivas vormis. Põhinõuded eesmärkidele: täpsus (arvud, lühilaused); õige järjestus (eesmärk ja abinõu, eripärased eesmärgid on abinõud üldeesmärkide saavutamiseks); ühtsus (kokkusobivus). Eesmärkide omadused: mõõdetavus; arusaadavus; motiveerivus; reaalsus; saavutatavus; paindlikkus; sobivus. Tegevusjoon: 13
annaabi.ee 
