Kõik mis ajab suitsu välja pole sigarett Igaüks ei anna oma kätt jõehobule Loojangule vastu kappab üksik hobune Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone? Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele. Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Aegade jooksul on Margus Konnulal ehk Contral olnud palju hüüdnimesid, mis on enamasti tuletatud tema perekonnanimest: Kommunaar, Konstruktor, Konduktor, Gonzalez de la Vega, Connors, Brown. Contra nimi on tuletatud Connorsist, mille ta valis oma kirjanikunimeks paljude teiste seast. Ega joomine üksi kellestki luuletajat tee. Contra ei joo enam. Kohvi ka mitte. Ütleb, et kohv on mõttetu
Sofi Oksanen Sigrid Järsk Riina Suu Elust Tema pärisnimi on Sofi-Elina Oksanen, Sofi pole tema tegelik nimi vaid võetud kirjanikunimeks ta vanaemalt (Sophie). Ta sündis 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs. Ta päritolu on keeruline ja suguvõsa huvitav. Tema esivanemad on pärit Martna lähedalt, Suure-Lähtru külast. Elust Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust. Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Abiellus 6. august 2011.
Contra elab Urvaste vallas Lõuna-Eestis koos oma naise Airi ja kahe lapse Herberti ja Verneriga. Luulesoone avastas ta enam-vähem 15-aastasena. Ta on avaldanud kaheksateist raamatut, neist viisteist on ta omal käel välja andnud. Ta on nelja raamatu kaasautor. Tema luulet on tõlgitud soome, läti, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi ja vene keelde. Kuna Margus Konnulal on palju hüüdnimesid: Konnula, Connors ja Contra, siis valis ta Contra endale kirjanikunimeks. Contrale endale meeldib kõige rohkem enda luuletustest ,,Suusamütsi tutt". Suusamütsi tutt Contra Seal istub poeg mu silmarõõm peast maha pudenemas kõõm ta näpib ninast ripvat kolli ja kordab küsimust nii lolli
Anna Haava Anna Haava õige nimi oli Anna Rosalie Haavakivi, kuid kirjanikunimeks oli võtnud endale Anna Haava. Ta sündis 15.oktoober 1864 ja suri 13.märts 1957 Tartus. Ta on maetud Tartu Maarja kalmistule. Elas jõukas talupojaperes. Ta oli eesti luuletaja ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning
”.” Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks,--,,Aga isa, kui sina pisukeseks jääd ja mina suureks saan, kas lubad mind ka neile kirjutada ühe tillukese raamatu. Isa, kas lubad?—Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?” Tartu periood ● 1863 kolis Koidula Tartusse Tiigi tänavale ● 1865 “Vanemuise” seltsi asutamine ● 1867 pakub C. R. Jakobson Lydiale kirjanikunimeks KOIDULA ● 1869 üldlaulupidu ● aitas isal toimetada “Eesti Postimeest” ● ilukirjanduslik tegevus ● 1870 pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ● Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldiga Elu Kroonlinnas ● 19.02.1873 abiellus Eduard Michelsoniga ● Koliti Kroonlinna ● 18.07.1874 sünnib poeg Hans Voldemar (suri 29.07.1878 diftreeriasse) ● 02.06.1876 sünnib tütar Hedvig ● 23.01.1878 sünnib tütar Anna ● 1884 veebruaris sünnib surnult poeg Max
Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja
Olen küll, nii näidendit kui proosat. Seal tuleb aga seda tehnilist külge rohkem jälgida. Luuletust on võimalik spontaansemalt teha, aga näidendis peab rohkemaid asju arvestama, kuidas liinid kokku jooksevad jne. Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus?
koolmeistrist isalt. Omajagu aitasid seda kujundada talu sulaselt Jaan Külvajalt kuuldud rahva-pärimuslikud lood. Õpinguid jätkab kirjanik Tartus 2. elementaarkoolis, lõpetas 1858.aastal Tartu kreisikooli ja 1861. aastal Tartu õpetajate seminari. Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub edasiõppimisele ja alustab samal ajal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1862.aasta sügisel asus Fr. Kuhlbars Viljandisse, kus ta töötas pedagoogina 33 aastat. Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas Villi Andi. Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli Uniküla kogukonna kirjutajaks ja suri 7. juunil 1917. Venna seltsis käis luuletaja Väikesel - Emajõel ja Virna järvel kalal või pardijahil. Mõned korrad pidas noor Kuhlbars Tõllistes ka kõneõhtuid ja isa eeskujul pietistlikus vaimus palvetunde Uniküla koolimajas. Pikemalt viibis ta isakodus 1867. aasta suvel ja kirjutas siin
mõisas · 1896-1897 õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis · 1897-1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis · 1901 asus elama Tartusse · 1901-1903 õppis Tartu linnakoolis · Esimene trükki jõudnud lugu ilmus 1901.aastal ,,siil" · 1904-1905 õppis h.treffneri gümnaasiumis · 1905 katkestas õpingud · 17.veebruar 1906 vabanes ennetähtaegselt Toompea vanglast · 1906-1917 elas põhilisel Soomes · 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks, 1923 ühtlasi ka kodanikunimeks · Prosaist, kirjanduselu organisaator, kriitik, tõlkija, kirjandus teadlane · 1905-1915 Noor-Eesti · 1917 Siuru rühmituse organiseerimine · 1918 abiellus Elo (Emma Elisabeth) Oinasega. · Toimetas Siuru albumeid · Ajakirju ,,Odamees" 1919, ,,Ilo" 1919-1921, ,,Tarapita" 1921-1922 · 1922 Eesti Kirjanikkude Liidu esimees · 1923 ajakiri ,,Looming" · Suri 1971, maohaavad, südamevead, maetud metsakalmistule Looming
· 1902 asus elama Tartusse. · 1901-1903 õppis Tartu Linnakoolis. · Esimene trükki jõudnud lugu ilus 1901.aastal ,,Siil". · 1904- 1905 õppis H.Treffneri gümnaasiumis · 1905 katkestas õpingud · 24.det 1905 vangistati Tallinnas · 17.veb 1906 vabanes ennetähtaegselt Toopea vanglast · 1906 1917 elas põhiliselt Soomes 7 · 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks, 1923 ühtlasi kodanikunimeks. · 1905 1915 ,,Noor-Eesti" · 1917 ,,Siuru" rühmituse organiseerimine · 1918 abiellus Elo Oinasega. · Toimetas ,,Siuru" albumeid Ajakirju ,,Odamees" 1919 ,,Ilo" 1919-1921 ,,Tarapita" 1921- 1922 · 1922 - Eesti Kirjanikkude Liisu esimees · 1923 - ajakiri ,, Looming" LOOMING 1906 juulis ilmus esimene raamat ,,Hingemaa"
protezeerijat Karl Körberit. Nende vahel tekib rida arusaamatusi ja väiklasi tülisid, mistõttu Jannsen tunneb end ahistatuna. Ta vajab uut, avaramat tegevusvälja ja ta leiab selle Pärnus. Pärnu-aastad 7. märtsil 1843. aastal oli J. V. Jannsen abiellunud oma õpilase, endise Vändra köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen (pseud. Lydia Koidula. Koidula nime pakkus Lydiale kirjanikunimeks 1867. aastal Carl Robert Jakobson). 1850. aastal kolis aga perekond Jannsen, kus on juba neli last, Pärnusse. Jannsen asus tööle Pärnu- Ülejõele kooliõpetaja-juhatajana. Ta oli õpetaja, kes andis oma tunde eraldi saksa ja eesti keeles. Jannsen organiseeris üsna varsti kohaliku laulukoori, teda kutsuti surnuid matma ja lapsi ristima. " S ä ä l r ä h k l e s i s a J a n n s e n o m a poolesaja õpilasega, pruunis öökuues ja pikavarrelise piibuga,
siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. 3 Elulugu Anton Hanseni vanemad on pärit Lõuna-Eestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk-Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast
Kasutas regivärssi. Kõik aastaajad olid esindatud. Friedebert Tuglas 1886-1971 Sündinud Tartus Ahja mõisas. Õppinud Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis ning Tartu linnakoolis. Esimene teos ,,Siil". Peale linnakooli asus õppima Treffneri gümnaasiumisse, kuid katkestas õpingud. 1905 vangistati Tallinnas. 17.veebruar 1906 vabanes. Ta oli prosaist, kriitik, tõlkija, kirjanduselu organisaator. 1906-1917 elas põhiliselt soomes paguluses. 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks ning 1923 ka tema kodanikunimeks. Pagulusaastatel reisis ta sõprade dokumentidega. Ta rändas mitmel pool Euroopas ja õppis sealset kunsti ja kultuuri tundma. 1905-1915 tegeles ,,Noor-Eestiga". 1917 naases ta eestisse ja hakkas organiseerima Siuru rühmitust. 1917 abiellus Eloga. Ajakiri ,,odamees" 1919. 1919-1921 ajakiri ,,Ilo", 1922 Eesti kirjanike liidu esimees. 1923 ajakiri ,,Looming" mis toimetas end riigieelarvest. Looming: 1906-raamat ,,Hingemaa" 1908-novellikogu ,,Kahekesi"
Või omapäraste. Meelakkumine on ta ainult siis, kui ise mesilasi pead. Ma ei tea, kas ta saakski kunagi teisiti olla. Aga sinnapoole püüda võiks koguaeg, et maal maksimaalselt hüvesid oleks. Peale puhta õhu ja privaatsuse muidugi Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht 6 Mis te arvate, kas on õigem öelda võru keel või murre? Ja kuidas te suhtute murde kirjapildi uuendamisesse, kui toodi sisse võõrtähed q,y jne? Kes seda kõneleb, selle jaoks on keel, kes ei kõnele, selle jaoks murre. Ma arvan, et niimoodi
tema luuletajatee jätkamisel. Soe vastastikune usaldus arenes kiiresti mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks. Nende tihedast kirjavahetustest on tehtud ka palju raamatuid. R. Põldmäe ,,Kirjamehi mitmes mõõdus" lk 42-58 15 Carl Robert Jakobson C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson oli see mees, kes andis Lydiale kirjanikunimeks Koidula, mis tähendas koiduaega. Koidulal oli suur soov Eesti teatrit arendada ja ise mõnda näidendit kirjutada ja ette kanda. Carl Rober Jakobson andis teatri rajamisel Koidulale palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R.
tema luuletajatee jätkamisel. Soe vastastikune usaldus arenes kiiresti mõlemapoolseks sügavaks austuseks ja kiindumuseks. Nende tihedast 11 kirjavahetustest on tehtud ka palju raamatuid. 19 Carl Robert Jakobson C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson oli see mees, kes andis Lydiale kirjanikunimeks Koidula, mis tähendas koiduaega. Koidulal oli suur soov Eesti teatrit arendada ja ise mõnda näidendit kirjutada ja ette kanda. Carl Rober Jakobson andis teatri rajamisel Koidulale palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R.
Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu. Iiokaste poob end üles. Oidipus saab viimasena kohutava tõe teada ja annab lapsed Kreonile kasvatada. Ta ise saadetakse maalt välja. PILET NR.7 1 .FRIEDEBERT TUGLASE LOOMINGU ÜLEVAADE. TUGLASE NOVELLISTIKA. Tuglas sukeldus kirjandusellu 1905. Esimesed raamatud ,,Hingemaa" ja ,,Kahekesi" avaldas oma sünninime Mihkelsoni nime all. Nelja aasta pärast võttis kirjanikunimeks Tuglas. Looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju ja memuaare. Ta on kirjutanud kaks romaani: ,,Felix Ormusson",1915, ja ,,Väike Illimar",1937. Kirjutas marginaale ja miniatuure, kuid kogu looming koondub Tuglasse novellistika ümber. Tuglase looming jagatakse kolme perioodi: 1. 1901-1914 ehk katsetuste periood. Kirjutas revolutsioonilis-romantilisi luuletusi näiteks ,,Meri", ,,Kolgata teel". Ilmus novellikogu ,,Kahekesi", kus pöörab
suvituskultuur ja suhe loodusega (ühtesulamispüüe). Underil avaldub naiselikkus, mida ei saa öelda näiteks Alveril naiselikkuse kaudu teda tõlgendada pole võimalik. Anton Hansen Tammsaare Tammsaarega seoses tekib nii isikuloolisi kui ka kultuurimütoloogilisi tõlgendusi. Tammsaare sissetulek noorpõlves oli kehv, kuid 30ndatel teenis ta rohkem kui Eesti Vabariigi ministril. Ta visati Eesti Kirjanike Liidust välja, sest ta ei maksnud korralikult liikmemaksu. Võtab oma kirjanikunimeks Tammsaare kasutab nimekirju A. H. Tammsaare. Pärit Põhja- Tammsaare talust, mille järgi on ta võtnud omale kirjanikunime ja sellest tulenevalt saab talu nimeks Vargamäe. Tammsaare lõpetab Väike-Maarja kihelkonnakooli, tuleb Albu vallast Tartusse Treffneri Gümnaasiumisse. Treffneri ajal hakkavad Tammsaare kirjanduslikud ülesastumised. Astub üles ka Noor Eesti albumites. Ta ei kipu end rühmitama, aga ta on nõrgalt Noor Eestiga seotud
annaabi.ee 
