FUTURISM 20.saj oli esimeseks modernistlikuks kirjandusvooluks futurism, mis kujunes välja Itaalias enne I MS. Futuristid eirasid mineviku traditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Loobuti kirjavahemärkidest, kasutati sageli ainult üht liiki sõnu. Futurism leidis laia kõlapinda Venemaal, eriti Majakoski kirjanduses. Futurism kirjandusvooluna hääbus 1924.aastal. KUBISM sai alguse prantsuse maalikunstist 20.saj. alguses ja jõudis sealt ka kirjandusse. Seda kirjandusvoolu iseloomustab selguse taotlus, esemete ja olendite kujutamise taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Sisult oli teise järguline tähtsus, rohkem rõhutati vormi. Voolule pani aluse prantsuse luuletaja Apollinaire, kes püüdis kõigele oma luuletustele anda geomeetrilist vormi, ka loobus ta kirjavahemärkidest. DADAISM kirjandusvool mis oli sürrealismi eelkäija, sai alguse 1916. aastal Sveitsis. Kirjandusvool sai oma nime prantsuse keelest, kus ,,d...
rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Goethe töötas oma peateose, värsstragöödia "Faust" kallal üle 60 aasta. Jutt käib kihlveost, mille sõlmisid omavahel Issand ning Kurat. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Et vaidlusesse selgust tuua, andis Issand
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi
hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudessümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,, Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,, taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel leidis senises kirjanduselus aset murrang: uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr
Teos on vaimukas tihe, muutudes järk-järgult filosoofilisemaks vastavalt sellele, kuidas kasvas Goethe elutarkus. 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand väljendab usku inimesesse, humanismi. Lõpuks saadabki Issand Mefistofelese Faustile, kindlameelsele teadusmehele kiusatusi pakkuma. Selleks sõlmivad nad
masinakultus, linnaülistus, patriatism, sõja, vägivalla tegevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile ja tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid püüdsid luua uut keelt ja stiili, nad tõid luulesse tänavakeele ja ignoreerisid kirjavahemärke. Oluline oli luuletuse greaafiline pilt. Esindajad Majakovski, Marinetti, A.Kivikas, H.Visnapu. Kubism Tuleneb kreeka keelest, tähendab ,,kuup". Tekkis 20 saj alguses Prantsuse maalikunstis, hiljem arenes ka kirjanduses, kuid ei arenenud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda sellisena, nagu see on. Sisul on teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm. Luuletuse ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Loobuti jutustavast sisust. Loodi teoseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Esindajad Apollinaire, J.Barbarus, A.Suuman. Ekspressionism Tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,väljendus/ilme". Tuli kasutusse 19 saj keskpaigas, kujutavas kunstis, impressionismi vastandina
Et äratada tähelepanu trükiti luuletusi nt pakkepaberile või tapeedile. Futurism hääbus 1920.aastatel. (ma ise natuke imestan selle üle, sest teadus ja tehnika arenevat edasi ja mõjutavad üha rohkem inimeste elu, elutempot ja linnade kasv muutuvad üha kiiremaks) Esindajad: vene kirjanikud V. Majakovski (1893-1930) ja I. Severjanin (1887-1941) Kubism Tekkis 20.saj algul prantsuse maalikunstis, hiljem (1907-1914) arenes ka kirjanduses, kuid ei kujunennud omaette kirjandusvooluks. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehitatud. Sisul oli ende arvates teisejärguline tähtsus, peamine oli vorm- luuletuse ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid. Kubistid loobusid jutustavast sisust, lõid teooseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Esindajad: prantsuse kirjanik G. Apollinaire (1880-1918), töötas välja kubismi luuleteooria, kuid oli seotud ka teiste avangardistlike vooluga.
Seesugune pidev muutmine 2 ja hävitamise ideoloogia sai futurismile endale hiljem saatuslikuks. Kirjandusvooluna hääbus see Itaalias 1930- ndatel aastatel, Venemaal pärast Oktoobrirevolutsiooni. Esindajateks on vene kirjanduses Vladimir Majakovski, Igor Severjanin. Eesti kirjanduses H. Visnapuu, Albert Kivikas. KUBISM Tekkis 20. sajandi alguses prantuse maalikunstis, hiljem arenas ka kirjanduses, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust. Nad lõid teoseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehtitatud. Sisul oli nende arvates teisejärguline. Peamine oli vorm- luuletuste ülesehituses jäljendati geomeetrilisi kujundeid.
Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism. Novellidega said tuntuks F. Tuglas ja A. Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks oli Hugo Raudsepp. 1930. a. keskpaigas läks olustikuline realism üle psühholoogiliseks realismiks. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Luules kerkis ,,Arbujate" rühmitus, kuhu kuulusid H.Talvik, B.Alver, K. Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro.
Mari proovis iga hinna eest sõltumatu olla, mõtlemata sellele, et vahest on sõltumine ja ka teiste inimeste soovidega arvestamine hoopis parem. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis.
näeks und. Selleks kasutati igasugu meetodeid nt paberi rullimisega luuletamine. Sürrealism jäi 20 sajandi üldse pikimaks ,,ismiks". Frederico Garcia Lorca. Ekspressionism Põhiliselt saksamaal. Enam polnud eesmärk viimistlemine vaid tunnetepursang. Maalikunstis olid värvid priiskavad. Võikad ja sünged ja pahaendelised toonid mängus. See ilmus kahes aines Enne 1ms, siis oli ta rohkem kunstinähtus. Pärast 1ms sõjavapustusi muutus ta sotsiaalseks kirjandusvooluks. Imazism Kujundiluule Inglismaalt. Hakati mässama vana romantilise luule vastu mis oli riimitud rütmis. Nemad leidsid et peab kirjutama vabavärsis, lühike ja keskendub ühele kujundile. Selle voolu loojaks oli Ezra Pound (metroo peatuses). Neid huvitas idamaade luule, haikud jne. Samuti vana testamendi piibliluule. Vortitsism Püüdis edasi arendada, et luules oleks rohkem dünaamikat. Ultraism, suprematism ja avangardism ja imazinism. Modernism ei seostata väga Venemaaga
aastaks jõuti 700 nimetuseni aastas. Ilukirjandust oli sealhulgas u veerandi jagu. Anti välja oma teoseid kui ka tõlkeid. Seni valdaval kohal olnud saksa kirjandus taandus mõnevõrra. Venestusajal oli peamine tähelepanu suunatud vene klassikuile (Puskin, Krõlov, Gogol), siis sajandivahetusest alates levis rohkem kaasaaegsete autorite tõlked (Tolstoi, Tsehhov). Veel olid tuntumad Zola, Maupassant, Ibsen, Twain. REALISM JA JUTUSTAV PROOSA Eesti kirjanduses kujunes realism valitsevaks kirjandusvooluks u kuni 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Maailmas on ka tuntumad realistid olnud romaanikirjanikud, nii ka Eestis. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realism sai populaarseks järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sagedased
inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas
kasutades ka Sandri abi. Tiit Piibeleht oli ametilt koolmeister ja luuletaja. Ta oli oluline kõrvaltegelane, sest tema ümber toimusid mitmed tähtsad sündmused. 9 Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS 10 Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi