kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, seetõttu vajab kirjandus ja -kriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist Postkolonialistlik teooria Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all, nende mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Kirjandusteksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid o Keele ja filoloogia ajalugu o Kirjandustraditsioon , kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud o Autori elulugu o Ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt).
Pärast Püha Rooma killustamist ei suutnud Saksamaa pikka aega saavutada poliitilist ühtsust. Ülemsaksa keel põhineb Austini (2008) sõnul Kesk-Saksamaal ja Lõuna-Saksamaal kõneldud keelel. See oli keskaegse saksi õukonnalaulikute keel, mille fikseeris Luther piiblitõlkega. Põhjas kõneldud alamsaksa keelele on iseloomulikud häälikud p, t ja k sõnades, kus ülemsaksa keeles oleks f, z ja ch (nt. Appel, dat, maken ja apfel,dass machen..õun, tegema, (selleks) et). Alamsaksa kirjandustraditsioon ulatub 9.sajandisse, veel oli see Liivi aladel keskaegse kaubavahetuse keel. Ka hollandi ja inglise keel, millel mõlemad on oma riiklikud keele standardid, sarnanevad pigem alamsaksa, kui ülemsaksa keelega. Praegu on saksa keel üks Euroopa peamistest keeltest. Euroopas on see kõige suurema kõnelejaskonnaga. (Austin, 2008) 1.1.3 Vene keel Suurima ja idapoolseima keele, vene keele kohta kirjutab Austin (2008) järgmist: vene keeles on ligi 277 miljonit kõnelejat. 20
Kirjanduslikke traditsioone · Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) · Lähis-Ida (islam) · Euroopa (kristlus) · Põhja-Ameerika · Ladina-Ameerika · Austraalia · Aafrika · Venemaa etc Traditsiooniliselt unustatakse sageli, et tavaliselt räägime Euroopa-kesksest kirjandusest. Võib esitada küsimuse, kas alguses oli Gilgames, sest uusi andmeid selgub pidevalt (leitakse savitahvleid jne + dateeringute usutavus). Kui lugeda Gilgamesi alguseks, siis ühelt maalt kirjandustraditsioon katkeb, see pole püsiv. Küll aga saame kaudselt ja kunstlikult moodustada järgnevusseose : sumeriakkadibabülooniajuudiroomaeuroopa kirjandus Kehtib siiski euroopa-kesksus : kasutusel euroopakesksed mõisted ning periodiseering (sõltub mõistest) ning see kehtib nii kunsti kui sh kirjanduse kohta, ka kultuuri. Üsna tüüpiline on see, et periodiseering on tehtud tagantjärele ning perspektiivimoondustega (tänapäevasest lähtepunktist).
sarnane märk), sümbol (põhjusliku seoseta märk). | Struktuur loob maailmas korda, kirjandus aga seletab maailma. Strukturalism keskendub struktuurile (langue), s.o kirjanduse grammatikale; mitte teksti tähendus vaid tähenduse loomine. | Strukturalistlikud kirjandusteooriad. Northrop Frye tuletas 6 müüditeooria (žanriteooria), mis väidab, et Lääne kirjandustraditsioon baseerub müüdi teisaldustele/nihetele ja arhetüüpidele. Müüte reguleerivad neli narratiivimustrit: komöödia, tragöödia, romanss, iroonia/satiir. Komöödia avaldub kevademüüdina, mis kujutab liikumist reaalsest maailmast ideaalsesse. Romanss avaldub suvemüüdina, mis kujutab ideaalse maailma süütust ja rikkalikkust. Tragöödia avaldub sügisemüüdina, mis kujutab liikumist ideaalsest maailmast reaalsesse. Talvemüüt
1960’ndatel retseptsiooniteooriad,olulisel kohal on lugemisprotsess, see millised on lugeja eelnevad teadmised ja ootused, see kuidas ta loob lugedes oma tähenduse, tekste on sama palju kui on lugejaid. Oluline ka miks mingit teksti loetakse, kuidas uuritav teos seostub peavooluga, mis teeb teksti oluliseks ja loetavaks. Kontekstikesksed lähenemised (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid a)keele & filoloogia ajalugu b)kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c)autori elulugu d)ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju. Uushistoritsism: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda
Lähilugemine. Mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, sõnadel, süntaksil, ideede järjestusel. Uuritakse komponentide omavahelisi suhteid. Sageli ilmneb vastuolu teksti vihjelise ja ilmse tähenduse vahel. Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahel. Levinumad analüüsikontekstid: keele ja filoloogia ajalugu, kirjandustraditsioon, autori elulugu, ühiskondlik-, kultuuriline- ja poliitiline kontekst. Selle analüüsimeetodi puudujääk on aga, et teos paigutatakse väljaspoole teost ennast, tähendused on ajaliselt kindlaksmääratud, kontekstid võivad olla erapoolikud, teose tähendus taandatakse antud konteksti normidele. Kriitilise teooria rakendamine. Teooria abil korrapära või loogika leidmine teoses. Mingi raamistik rakendatakse teosele selle tähenduse avamiseks.
Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud 5 olla. Kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika KIRJANDUSLUGU Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.)
Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. 31. Kirjandusteaduse kujunemislugu kuni 18. sajandini. Traditsiooniliselt unustatakse sageli, et tavaliselt räägime Euroopa-kesksest kirjandusest. Võib esitada küsimuse, kas alguses oli Gilgames, sest uusi andmeid selgub pidevalt (leitakse savitahvleid jne + dateeringute usutavus). Kui lugeda Gilgamesi alguseks, siis ühelt maalt kirjandustraditsioon katkeb, see pole püsiv. Küll aga saame kaudselt ja kunstlikult moodustada järgnevusseose : sumeriakkadibabülooniajuudiroomaeuroopa kirjandus Kehtib siiski Euroopa-kesksus : kasutusel euroopakesksed mõisted ning periodiseering (sõltub mõistest) ning see kehtib nii kunsti kui sh kirjanduse kohta, ka kultuuri. Üsna tüüpiline on see, et periodiseering on tehtud tagantjärele ning perspektiivimoondustega (tänapäevasest lähtepunktist)
tulevikku. Alguses domineerisid kriitilised jooned: katastroofinägemus, mis on tüüpmotiiviks. Iseloomulikuks stiilivõtteks on veel liialdamist taotlev hüperbool. Poeedid mõjutasid ühiskonda mõtte- ja sõnajõuga. Tunderõhutus. Autorid: Under, Visnapuu, Barbarus, Semper, J. Kärner, Alle. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (futurism jm) tuleviku seisukohalt tähelepanuväärsed, eriti kokkupuutel futuristliku kirjandusega. Suur kirjandustraditsioon ei võta päriselt seda kõike omaks. Autorid: Barbarus, Hiir, Visnapuu jmt 3. Henrik Visnapuu luule. Pärit Lõuna-Eestist, kus kuulis kogu aeg erinevaid lõunaeesti keeli, mis on tunginud ka tugevalt tema loomingusse, hakates seda spontaanselt kasutama. Visnapuu tegi eesti kirjanduse juures asju, mida teised ei teinud, ta oli eriline autor. Graafilise luule algataja Eestis. Talle meeldis julgelt eksperimenteerida. Tema luuletuste juures on oluline musikaalsus,
süntaksil, lausete ja ideede järjestusel Fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted (ambiguities) Sageli > vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele Levinumad kirjandusteoste uurimise kontekstid: a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Konteksti(de)st isoleerituna teosel tähendus puudub. Puudujäägid Paigutab teose tähenduse väljapoole teost ennast, nn. väline determinism Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud Sõltuvus kontekstide loomise protsessist, mis võib olla selektiivne & erapoolik
süntaksil, lausete ja ideede järjestusel Fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted (ambiguities) Sageli > vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele Levinumad kirjandusteoste uurimise kontekstid: a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Konteksti(de)st isoleerituna teosel tähendus puudub. Puudujäägid Paigutab teose tähenduse väljapoole teost ennast, nn. väline determinism Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud Sõltuvus kontekstide loomise protsessist, mis võib olla selektiivne & erapoolik
Lugemispraktikad. Ei põhine uuringutel on hüpoteetilised, teoreetilised. Oluline küsimus seisnebki selles, et kuidas uurija teab, mida inimesed loevad ja kuidas mõtlevad. Kontekstikesksed lähenemised: Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele. Kontekstid: 2 Keele & filoloogia ajalugu Kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud Autori elulugu Ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. 4.1. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad? Autorist lähtuvad kirjandusteooriad: psühhoanalüüs; biograafiline kriitika Tekstist lähtuvad kirjandusteooriad: filoloogia (empiiriline kogemuslik; teksti materjali
annaabi.ee 
