arv ja nende areng). Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis lõpeb püändiga; avatud novell on hajusam ja püant on valikuline. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kirjandusloolisus sündis romantismiga
seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. 16 Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. 17 Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? 18 19 20 21 Kaanon. Mis on kirjanduskaanon
Ajaliselt ühtne Kulminatsioon + tagasivaated 1 peategelane, 1 tegevuskoht, 1 vaatepunkt Vähem kirjeldust ja detaile kui romaanis Suletud v avatud – kas puänt on v ei Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu – sisemine ajalugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa, ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu), piiritletakse kultuuriliste joonte kaudu ajaperioodi Kirjanduslugu kui kirjanduse suhe ajalooga – ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Iseloomulikud jooned:
kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kuidas mingi periood avaldub kirjanduses. Kirjanduse väärtus teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudub. Seos ajaloosündmustega, ei ole seost iseseisvalt kirjandusega, põhineb ajaloofaktidel. 31.Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20.sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval) Kirjandus on kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). 16 Õige kirjandusajalugu ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse. Kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt, zanr) ja diakroonilised struktuurid (5faasi, müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal
Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esil olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) • esimesed käsitlused: F. Tuglas „Lühike Eesti kirjanduslugu“ • nõukogude aeg: E. Nirk „Estonian Literature“ • pagulus: G. Suits „Eesti kirjanduslugu“
Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionalism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund
kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjanduse väärtus - teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus. Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne
Merkel: Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Rosenplänter: · ,,Beiträge zur genauern Kentniss der ehstnische Sprache" 18131832. · Keelealased artiklid, rahvaluule, luuletused, kirjanduskäsitlused jms. · Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad). · Koostas eesti kirjanduse bibliograafia aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni). · Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua ,,Lillikessed" 1814. · 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool. · Kirjanäidiseks "Kirjutusse-lehhed" 1820, aabits 1823, kombeõpetuslik "Kolilaste seädus" 1845. Masing: · Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus, kõnekeelt arvestava kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm).
perioodil või ainult teatud ajal. Viimasel juhul vaadeladakse mingi ajaperioodi kultuurilisi (k.a. kirjanduslikke) jooni. Suhtes ajaloosündmustega määratletakse ajaloolised faktorid, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt, uurimine muutus tekstikeskseks. Formalism - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ,,l'art pour l'art". Funktsionalism - 60-70 kadus arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Kirjandus - funktsionaalne, mitte olemuslik kategooria, teda ei erista mitte eriline olemus, vaid funktsioon kultuuris. Kirjandust vaadeldi olevikukesksena, peegeldamas loomishetke eesmärki ja väärtushinnaguid.
ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. - teatud ajalooperioodil esil- olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutisest, tagasipöördumine välise kirjandusajaloo juurde, rõhuga kultuuri materialistlikel aspektidel. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). esimesed käsitlused: F. Tuglas ,,Lühike Eesti kirjanduslugu" nõukogude aeg: E. Nirk ,,Estonian Literature" pagulus: G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu" taasiseseisvusaeg: Piret Kruuspere ,,Eesti kirjandus paguluses XX sajandil" digitaalsed keskkonnad
selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel
selles kajastuvad, teatud ajalooperioodil esile olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel
annaabi.ee 
