normikeelt. Neil on välja kujunenud oma keelekasutus. Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas. Ametlikum. Võime kasutada järjekindlalt normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjutajateks on kontaktid töö juures ja ülikoolis. Kõnekeel Kasutatakse suulisel kõnelemisel. Kõnekeelde kuuluvad parasiitsõnad, släng. Vabam keelekasutus kui kirjakeelel. Sõnade tähendus on muutuvam ja ebakindlam kui kirjakeeles. Erinevused noorte ja täiskasvanute keelekasutusest Noored Täiskasanud kõrgharidusega (enamasti kõnekeel) (enamasti kirjakeel) Kasutatakse slängi Slängi kasutatakse väga harva Kõneletakse sõprade moodi On välja kujunenud oma keelekasutus Ei hääldata ,,h" alati välja ,,h" hääldatakse korralikult välja
arendamise prioriteetsed suunad aastateks 2004-2010. Strateegia põhieesmärk on realiseerida põhiseaduse ja teiste õigusaktidega antud võimalus tagada eesti keele kaitse, püsimine, areng ja täisväärtuslik toimimine riigikeelena kõigis eluvaldkondades kogu Eesti riigi territooriumil. Aastaks 2010 peavad peamised keelekasutusvaldkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning arenguvõimeline. Kahjuks on meie kirjakeelel ning selle kasutamisel palju taustategureid, mis avaldavad negatiivset mõju keelele. Ühena peamistest teguritest võib nimetada võõrkeelte mõju, suhtlus muutub üha mitmekeelsemaks, enamjaolt võetakse kasutusse ingliskeelseid väljendeid. Oluline mõju on ka üldhariduskooli läbinute halvenev ja ebapiisav üldkirjakeele oskus, sellele lisandub veel ülikooli lõpetanute puudulik erialakeele oskus, mis on paljustki tingitud sellest,
Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat jne. Ilukirjandusnormid • Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist
Piibel ja kirjandus Mis on piibel? Piibel (kr biblion raamat, kiri) on raamatute raamat, mis on kestnud läbi aegade ja avaldanud mõju nii kultuurile, inimestele kui ka paljudele hilisematele kirjandusteostele. Piiblist on Euroopa rahvaste kirjandusse, muusikasse ja kunstidesse kandunud nii sümboleid, lendsõnu (saagu valgus! A ja O algus ja ots, läbi sõrmede vaatama, peseb oma käed puhtaks; Saalomoni tarkus, oma risti kandma, meie igapäevane leib, uskmatu Toomas; kes ei tööta, see ei pea ka sööma), väljendeid, süzeesid, karaktereid. (maal ,,Püha õhtusöömaaeg") Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast. Selles esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Lugejale avatakse ilmutuse ajalugu Aabrahamist Mooseseni ja Moosesest Jeesuseni. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas: Jeruu...
3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Mitmekultuuriline ühiskond – ühiskond, kus elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed Lõiming – rahvastikugruppide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak)
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak)
inimese sisetunne ja tõekspidamised * eraelu indiviidi isiklik elukorraldus * õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum * rass ühesuguse nahavärvi ja VÄLISTE tunnustega inimeste rühm * rassism mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks * rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud * rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril * demograafia rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine
osasse, millest üks käsitleb eesti keele tekkimise lugu ning teine detailsemalt iseärasusi. Üleüldiselt on uue keel sugenemiseks võimalusi mitu. Enamasti kujuneb see keel mõne keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Samal ajal on väga oluline ka vanade tunnusjoonte säilimine lähtemurretes. (Rätsep 2002: 10) Võrreldes eesti keelt inimkeele tekkega, siis on see üpris lühike. Kirjakeelel ja kõnekeelel on erinev kujunemislugu, kuid kindlasti arenes enne välja kõnekeel ning on teada, et hõimumurded, millest kujunes hiljem välja eesti keel, hakkasid lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid tol ajal kõneldud keele kohta on saadud praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. (Rätsep 2002: 9-10) Teada olevaid põhiandmeid lähteolukorra kohta on piisavalt. On teada, et esimese aastatuhande
reageerimisest. kontakt. Tagasiside toimub ajaliselt hiljem. SK on sabloonsem kui kirjalik. Seal on KK sabloonid on seotud eelkõige mitme- palju suhtlussituatsioone, kus tuleb järgida suguste ametlike kirjadega või zanriga. etteantud käsitlusi. SK on valdavalt dialoogina. KK on valdavalt monoloogiline. SK on läbisegi kasutusel, erinevad stiili- KK põhineb valdavalt kirjakeelel ning nähtused (argikeelsused, vulgarismid, taotleb stiililist ühtsust. barbarismid, lastekeelsused, släng, kantseliit jne). SK kasutatakse enamasti lihtlauseid, mis KK kasutatakse rohkem keerulisi mitme võivad olla ketjalt ühendatud liitlauseks. perioodiga lausekontruktsioone; taotletakse lausestuses vaheldusrikkust. SK kasutatakse pikemaid sõnavorme ja KK kasutatakse lühemaid sõnavorme ving
olnud vaja. Maailmakirjad ladina kirjal põhinevad kirjad - ~30% maailma rahvastikust; Hiina 25%, India silpkiri 20%, Slaavi kirillitsa 10%, Araabia 10%, muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jne 5%) Inglise keel on küll täht- e häälikkiri, aga kuna keele kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud. Inglise kiri erineb hääldusest, sest inglise kirjakeelel on pikk ajalugu, 9. saj alates on seda kirja pandud ladina tähtedega, kirjaviis kinnistus 16. sajandil. Inglise kirjakeel on ~1200 a vana (vrd eesti kirjakeel vaid paarsada aastat), mille jooksul on inglise keele hääldus palju muutunud (vrd eest k). Teiseks võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga. Karlssoni õpikust Glossimine = morfoloogilise info lisamine. Sõna määratlus: 1) paus ja vahe suulises kõnes pausid, kirjakeeles tühikud
Esimesest peatükist selgub, et tarbekeelt kasutatakse väga paljudes erinevates valdkonna tekstides ning see on mõeldud laiale sihtgrupile. Kuigi tarbekeel jaguneb mitmeks alaliigiks, keskendub töö ühe alaliigi – asjaajamiskeele – kirjeldamisele. Asjaajamiskeelt kasutatakse avalikus ja ametlikus suhtluses, seadustes, juhendmaterjalides jne. See näitab, et asjaajamiskeelel on suur auditoorium ning seega on sellel ühiskonnas oluline roll. Asjaajamiskeel põhineb normitud kirjakeelel ning kuigi viimase kujunemislugu ulatub juba XVI sajandisse, tõusis asjaajamiskeele olulisus esile Eesti Vabariigi iseseisvumisega, sest siis sai eesti keelest riigikeel. See tähendas seda, et võõrkeelte (eriti vene keele mõju) taandus ning hakati tegelema eesti kirjakeele arendamisega. Teine tähtis sündmus asjaajamiskeele kujunemisloos on Tartu Ülikooli muutumine eestikeelseks 1919. aastal. Asjaajamiskeel laienes teaduskeelde ning see pani aluse
rohkem üles näidata. Pärisorjuse kaotamise järel olid toimunud olulised muudatused talurahva omavalitsuses, sajandi teise poolde jäid hernhuutlaste liikumise kõrgaeg, mõlemad andsid talurahvale isetegevuse kogemuse, aitasid kasvatada rahva organiseerimisvõimet, eneseteadvust, see oli hädavajalik eeldus selleks, et rahvuslik liikumine alata saaks, isetegevuse kogemus. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemise jaoks oli tähtis roll ühtsel kirjakeelel, ühtne kirjakeel hakkas kujunema põhjaeesti keele alusel, sajandi lõpul Ahrensi uue kirjaviisi alusel. Ühtne kirjakeel, rahvaharidus on vajalikud koostisosad rahvusliku eneseteadvuse jaoks. Rahvahariduses olid mõned muudatused alanud pärisorjuse kaotamise järel, siiski jäi kõige olulisemaks koduõpetus, koolidel oli teseijärguline roll, kooli läksid need, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Murangulised sündmused toimusid sajandi teise poole
münevõrra riiklikul tasandil olukord mutuus Alexander II (1855-1885) valitsusajal- riigivõimu suhtumine rahav omaalgatustesse mutuus vabamaks. Lisaks ka see et talurahva nn isetegemis ekogemus oli sajandi keskpaigaks juba veits olemas- vallakohtud ja omavalitsued olid andnud jba veidi kogemust. Samuti ka hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine (kõrgaeg oli 19 saj esimeselpoolel) seal said siis talupojad ka veits orgunnimist harjutada. Oluline ka ühtsel kirjakeelel ja rahvaharidusel. See ühtne kirjakeel hakkas siis jörjest enam levima 19 saj teisel poolel ja oli väga tähtsal kohal rahvusliku liikumise jaoks. Rahvahariduse vallas toimusid murrangud 1850-1870ndatel aastatel: kujunes välja stabiilne koolivõrk, mis kattis tervet eesti ala. Samuti mindi üle üldisele kolme+aastasele koolikohustusele. 27. Rahvuslik ärkamine. Jannsen ja ,,Perno Postimees". Rahvusliku liikumise keskused ja esimesed suurüritused. ,,Eesti Postimees" ja seltsid
annaabi.ee 
