riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esimene õitseaeg oli keiser Justinianus I (527-565) ajal. Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva "Tsiviilseaduste kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis
Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid inimkaotused ~ 20 miljonit, sellele lisandus 4, 4 sõjainvaliidi, läände põgenes 1,5-2 miljonit inimest; tühjenesid linnad, rahvas oli sõjast metsistunud, kõigest oli puudus. 1921 oli täielik ikaldus Volgamaadel, Uuralites, Põhja-Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3-4 miljonit. Näljahäda leevendamiseks rekvireeris riik kirikuvarasid. Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased
· Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid inimkaotused ~ 20 miljonit, sellele lisandus 4, 4 sõjainvaliidi, läände põgenes 1,5-2 miljonit inimest; tühjenesid linnad, rahvas oli sõjast metsistunud, kõigest oli puudus. 1921 oli täielik ikaldus Volgamaadel, Uuralites, Põhja-Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3-4 miljonit. Näljahäda leevendamiseks rekvireeris riik kirikuvarasid. Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased 2. nep uus majanduspoliitika, 1921-1927 kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine · totaalne toiduainete andmise kohustus asendati normeeritud toitlusmaksuga. Põllumajandusssaaduste ülejääke võis talupoeg ise kasutada või vabaturuhindadega müüa
kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus. Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas hoolekandesüsteem eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat. Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism õukonnas valitsenud silmakirjalikkus. Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal. Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseadustekogu
· Väike-Aasia ps · Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. b. Kirev rahvastik: · Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. c. Riigikeeleks kreeka keel. d. Pealinn Konstantinoopol: · Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. e. Riiklus: · Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. · Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. f. Sõjaväekorraldus: · 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. · 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). 3. Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. a. Ühendas veelkord keisririigi: · 534. a. purustati vandaalide riik. · 554. a
Hitler ehitas ka teid. Mussolini. 8. Iseloomusta olukorda 1920ndate aastate Nõukogude Venemaal (sise- ja välispoliitika, majandus) Kuna Venemaa oli sõjast räsitud ja kodusõdadest väsinud olid rasked ajad. Majandussidemed väisriikidega olid väga nõrgad. Sealne raha väärtus oli väga madal ja ebastabiilne. Seetõttu taheti väis valuutat. Esimesena suudeti teha leping Saksamaaga( kuna venemaal olid saksa vabrikud, kus koolitati mehi välja) ja hakati müüma kirikuvarasid maha väga väikese raha eest. 1921 aasta oli suur ikalduse aasta ja vili müüdi valuutaks ning enda rahvas suri nälga. Valuutat oli vaja aga tehnikaks. Riiki taheti industrialiseerida muuta tööstuslikumaks ja eriti arendati rasketööstust. Sõjakommunism hakkas kaduma. Hakkas kolhoseerimine, talupoegadelt võeti maa ära ja nad hakkasid streikima. Asi muutub kriitiliseks ja võetakse kasutusele NEP-i poliitika. See näeb ette, et iga
vabanemiseks. Paraku see ebaõnnestus ja alles Christian II mantlipärijal õnnestus luterlus peale suruda. 1536. aastal anti katoliiklusele Taanis lõplik hoop. Taanist sõlutunud Norras üritati samuti katoliku usku luterlusega asendada Christian II ajal, kuid lõplikult kehtestati see vägivalla abil alles XVI sajandil. Rootsis oli reformatsioonist kasu Gustav Vasale, kes seda ka soodustas. Tänu sellele sai ta 1527. aastal hakata kirikuvarasid riigile võõrandama. Tänu sellele suurendati riigikassat. Gustav Vasa oli osav valitseja, kes suutis Rootsi riigi pankrotist päästa ja Hansa liidust välja rabeleda. Venemaa mongolite võimu all 1125. aastal pärast Vladimir Monomahhi surma jaguns Vana-Vene riik mitmeteistkümneks väiksemaks vürstiriigiks. Iga vürst pidas end oma valdustes peremeheks ja vürstiriikide vahel puudus üksmeel, mille tulemusena puhkesid sageli sõjad. Lisaks langes Venemaa rändrahvaste rüüsteretkefe alla
Karolingidel oli kaks põhjust, millega vaimulikke eelistati: vaimulike kõrge haridustase ning aspekt, et neil polnud järeltulijaid. Karolingide ajastu lõpus oli aga kõik vastupidiseks pöördunud – vaimulikud hakkasid abielluma, et neile usaldatud vara kuidagimoodi pärandada. Enne piiskopiks saamist pidi vaimulik olema munk, s.t, et ta ei saanud abielus olla. Paavia riigi sinod aastal 1022, eesotsas paavst Benedictus VIII sõnasatab, et kirikuvarasid on vaja tagasi. Peapõhjuseks ongi kiriku vaesumine. Tuntakse muret, et preestrid abielluvad. Preestrid eelistasid kirikule oma lähikondlasi – ilmalik ja kiriklik võim hakkavad astuma ühte jalga – mõlemal probleemiks, et vaimulikud abielluvad. Kirikus oli ka hääli, kes arvas, et peaks läbi suruma seaduse, et piiskoppide lapsed peaks seadsuse järgi lugema kiriku juurde kuuluvaiks, et nende vara ja staatus kuuluks kiriku kätte. See ei leidnud toetust, sest samal
meresõitu; lääne tsiv. oli killustunud, Ida-Rooma jäi ühtseks, tal oli suur armee, et olla edukas kaitsesõjas, hea maksusüsteem, et armeed ülal pidada ning hästitoimivad võimustruktuurid ja tegus ametkond, et maksusüsteem oleks hea. 23.Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453) Basileus Bütsantsi keiser, talle kuulus kogu võim, võimu piirasid veidi riiginõukogu, senat, tsirkuseparteid e. deemosed, talle allus ka kirik käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat Legitiimsuse printsiip seaduslikul abielul põhinev võimupärimine, kinnistus Bütsantsis 11.saj. Komnenoste dünastia ajal (varem määras keiser ära, kes tema järeltulijaks saab, sellest sai tema kaasvalitseja) Nika ülestõus 532.a. Konstantinoopolis, selle surus maha keiser Justinianus I, laskis väepealikutel tappa
Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast.
Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast.
Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus’ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) – Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast.
Vaid paarsada aastat tagasi – keskaegses maailmas – oli pärilus kogu poliitilise ja majandusliku võimu toimimise alus. Ainult katoliku kirik oli preestri- ja piiskopiametite pärandatavuse ning seega klannistumise vastu kehtestanud tsölibaadi ehk abielukeelu (mis muidugi ei takistanud piiskoppidel oma sohipoegi kõrgetele kohtadele sokutamast). Tsölibaat ehk abielutus oli kiriku majanduslik kaitsemeede, et hoida kirikuvarasid kiriku omandis ja mitte lasta neid preestrite järglastele pärandada, st laiali tassida. Ka tänapäeval peab katoliku preestriks saada sooviv noormees soostuma tsölibaadiga. Ja mõistagi tõmbab preestrikutse rohkem ligi neid mehi, kellele naised ei meeldi. Katoliku kirik, mis ei tunnusta homoseksuaalsust, on sisuliselt selle suurimaid propageerijaid. Lääne tsivilisatsioon on arenenud Euroopas kõigest viimase kahesaja aasta jooksul. Selle
annaabi.ee 
