Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3. Kloostrikorraldus. Benedictus Nursiast, tegevus ja tähtsus: asutas oma kloostri, lõi uued kloostrireeglid,
Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista. Olid täielikult isanda võimu all · Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. · Preester Piiskob pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. · Klooster munkade ja vähesel määral nunnade moodustatud kogukond · Ikonoklastid ikoonide purustajad, kes pidasid ikoonide austamist ebajumala kummardamist
talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piikopikirik ehk katedraal. Preestri määras ametisse sageli ilmalik maaisand, piiskop kinnitas valiku ja pühendas ametisse preestrid, kelle ül oli jaga sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli preester ja vaimulikud. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse
viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku KARL MARTELLI Frangi riigi majordoomus, pani piiri araablaste vallutustele Euroopas PIPPIN LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis
sissetulekust kirikule) Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõid kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Kirikukorraldus Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks ning mitut piiskopkonda ühendav peapiiskopkondadeks. Piiskopid korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (nimetatakse ka toomkirikuteks). Piiskop pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Piiskop tegi visitatsioone kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Kloostrikorralduse kujunemine Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust püha Benedictuse kloostrireeglid: peamine on alandlikkus ja distsipliin, ei tohi uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale
Frangi riigi lagunemine ja Lääne- Euroopa killustus tõid kaasa kiriku ja paavstivõimu autoriteedi ajutise allakäigu, kuna valitsejad läänistasid kiriku maid ning vasallid seati kõrgetele kirikukohtadele. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus Lääne-Euroopas? – Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskopkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke- nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas ka visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegsekloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. – Benedictus aitas tema enda loodud kloostrikorraldusega. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Alluti ainult abtile. Ei tohtinud uhkustada ja kloostrit vahetada. Nad pidid osalema
Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid.
Roomas, nad ise hakkasid rõhutama enda autoriteeti ja vastutust. Võimu tugevdas ka läbikäimine Frangi riigiga, tänu sellele kujunes Kirikuriik ja kirikukümnis, ehk kirikule makstav osa oma sissetulekust. Kiriku korraldus juba ammusest ajast peale oli kristlik maakond jagatud piiskopkondadeks eesotsas piiskopiga ja suuremateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskopiga, piiskopkonna keskust tähistas katedraal. Kohalikes kirikutes tegutsesid preestrid, kes korraldasid kirikuteenistusi. Jumalteenistustel aitasid ka teised kohalikud vaimulikud. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust visitatsioonide ehk külastuste kaudu. Kloostrikorralduse kujunemine mungad ja nunnad moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Erinevate kloostrite sisekorraldus oli väga erinev, hiljem tekkisid ühtlased reeglid ehk Benedictuse reeglid. Suurt rõhku hakati pöörama jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäi soiku
ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester, piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust Keskaegne kloostrikorralduse kujunemine Eremiit – üksiklased nunnad või mungad, klooster - munkade ja nunnade kogukond, mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda üritati ühtlustada kuid see ei õnnestunud liiga hästi Benedictus Nursiast tema kloostrireelgid ehk püha Benedictuse kloostrireeglid tõid ühtsust
Kiriku teke Ristiusu levik Kirikuorganisatsioon Katoliku Paavstlu kiriku s õpetus 313: Legaliseeriti Ristiusk levib Rooma Preester: jagasid ristiusk riigi territooriumil ja sakramente ja (Constantinus). Rooma riigi korraldasid naaberriikides/barbarite kirikuteenistusi. 381: Athanasiuse ja hõimudes. Frangi riik Ariuse vaidlus võtab ristiusu vastu 496. Piiskop: nimetasid Jeesuse olemuse üle. ametisse preestreid, Arius pooldas Jeesuse Misjonär: ristiusu valitsesid inimlikku olemust. levitaja, rahulikul teel. piiskopkondi. Athanasius väitis et Peamised misjonärid olid tegemist on Jumaliku mungad. Sinod: kirikukogud, olemusega. kus arutati
suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? Tänu Gregorius Suurele. Korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus LääneEuroopas? Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. Benedictus oli eremiit, kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster. Ta kirjutas oma munkadele kloostrireeglid, mida kutsutakse püha Benedictuse kloostrireegliteks.
püha Peetruse järglase autoriteeti ning vastutust. Kogu kristlik maailm oli juba vanast ajast peale jaotatud piiskopkondadeks, mille eesotsas piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, eesotsades peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neil alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal, mida nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskop pühetses ametisse peestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestrid ametisse sageli ilmalik maaisand, kuid piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3
· Kujunes kirikukümnis- kümnendik kogusaagist · Frangi riigi lagunemine ja Läne-Euroopa killustatud tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi allakigu, uus tõus ootas paavstlust kõrgkeskajal Kiriku korraldus · Kristlik maailma jagunes piiskopkondadeks; mitu piiskopkonda ühendas peapiiskopkond · Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal · Piiskop pühitses ametisse preestrid · Preestrite ülesanne oli jagada sakramente ha korraldada kirikuteenistusi · Kirikus oli veel vaimulikke, kes olid jumalateenistusel abiks · Piiskop kontrollis oma kogukonna vaimulike tegevust tehes visitatsioone ehk külaskäike Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine- · Mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena ja moodustasid kogukondi- kloostreid · Kloostrikorraldus oli väga erinev · Püha Benedictuse kloostrireeglid- - 529. Aastal Monte Cassino klooster Apenniini mägedes - Tähtsal kohal alandlikkus ja distsipliin
Nimelt rootsi ajal 1636. aastal asutati eesti keelne toomkogudus, kuid selle kestvus küünib napilt üle saja aasta. Statistika 2004 2000 1999 1998 Ristitud 51 59 71 47 Konfirmeeritud 37 56 48 35 Laulatatud 17 14 15 7 Maetud 12 12 12 16 Armulauale võetud 2105 1770 1985 1685 Kirikuteenistusi 228 225 218 194 Liikmeannetajaid 526 544 546 550 Laekumisi (kroonides) 2409220 1531833 1210312 1049168 7 Kaarli kirik Kaarli kirik on neuromaani stiilis kirik Tallinnas. Kirik pühitseti sisse 1870. aastal. Kirikus asub Eesti esimene monumentaalmaal Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..
Kirikhakkas majanduslikult tugevnema alates Franki valitsejast Karl Suurest, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik kõikidest sissetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujuneski kirikukümnis. Kirik oli jagatud piiskopkondadeks, mida juhtisid vaid piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks piiskopkondadeks eesotsas peapiikoppidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestreid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Paavst- kardinalid kuuria Kedinalid Peapiiskopid Abt- mungad klooster Piiskop- toomhärrad- toomkapiitle - piiskond Preester-ilmikud-kirikukihelkond Diakonid Mission- kiriku usulevitamine paganate hulgas Kirik soodustas kloostrite tekkimist ning algselt oli kloostrite ülesanne: abivajajate aitamine, usulevitamine, hariduse levitamine. Kiriku ülesanne oli võitlus: n-n õigeusu eest, ketserluse vastu (arjaanlus)
annaabi.ee 
