Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided Venemaale viidi:kalev,sool,vein,õlu,vürts Venemaalt:karusnahk,mesi,vili. Piiskopkonna juures toomkapiitlid, piisk.. jagunes Kirikukihelkondadeks. Tsisterlased jõukad mungad(annetused) uued põllunipid Kerjusmungaordud(dominikaalased,frantsisklased) Inimese sõbralikumad. 1517 Luther reformatsioon 1523 jumalateenistus eesti keeles 1535 I eesti raamat Bürgmeister.linnapea Linnafoogt-raehärra,kes esindab maaisandat
küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107
3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ? Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda. Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest:
Eestimaa Kubermang Liivimaa Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus. See mõjutas positiivelt hariduse arengut ning Piibli lugemist
Keskaeg Toomkoolide eesmärgiks oli tagada haritud vaimulike kuid õpetati ka linnarahva lapsi Esimeses kooliastmes õpetati matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus.
kuuluvaid, enamasti üsna suuri maavaldusi. Neist saadud sissetulekutega ehitati uusi kirikuid , telliti kunstiteoseid, hoiti käigus kooli. Katedraali juures tegutses ka piiskopkonna kõrgem vaimulike kogu, mida nimetatakse toomkapiitliks. Selle liikmed toomhärrad aitasid piiskoppi jumalateenistuste pidamisel ja kiriku varade valitsemisel. Tavaliselt oli neid 12. Mõnel pool oli neil ka õigus piiskoppi valida. Piiskopkonnad olid jagatud nii linnas kui ka maal kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati olevat püham ja asuvat Jumalale lähemal kui muud seisused. Vaimulikelt eeldati täielikku kirikutööle pühendumist: nad pidid elama tsölibaadis. Tsölibaat on vaimulike abielukeeld
33. Vana-Liivimaa usuelu korraldus. Usueluga seotud mõisted: piiskop, peapiiskop, toomkirik, toomkapiitel, kirikukihelkond. Piiskop Kirikuelu eesots, kes juhtis kirikuelu endale määratud valdustes Peapiiskop Kindla piirkonna kõrgeim kirikuvõim, allub paavstile ja talle alluvad piiskopid Toomkirik Piiskopkonna peakirik Toomkapiitel Kirikuelu korraldav kõrgemate vaimulike kogukond, kes muuhulgas valis piiskopid Kirikukihelkond Piiskopkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks mida teenisid preestrid 34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid.
tegusaimaid Joachim N: Johann Fischer Jhering KONSISTOORIU kõrgeim kiriku ÜLEM- M (Tallinnas) valitsemise organ KONSISTOORIUM (Tartus) praostkondadeks kubermang jagunes praostkondedeks kirikukihelkondadek praostkonnad kirikukihelkondadeks s jagunesid - 1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. - parandati kiriku materiaalset olukorda; toetati kirikute taastamist. - parandati kirikuõpetajate haridustaset; selles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. - üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule. Valdavaks sai emakeelne
mitmesugust toorainet. Osa neist jäi ka Eesti turule. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandus. Talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule või müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. 6.kiriklik korraldus-Tallinna piiskopid osalesid Riia ja mitte Lundi kiriku ettevõtmisest. Maaisandana roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid, vaimulikena olid nad aga universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Toomkirik-piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias, Aizputes. Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne ükssomaenda vara ja kassaga.
Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne toomhärradeks said tihti kohalikud aadliperekondade pojad, kui nende isikut vääristas ülikooliharidus. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, kunad nad olid õppinud ülikoolides, ja see polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnakirikul kaitsepühak. Keskajal Eestis ei osanud rahvas peamiselt lugeda ega kirjutada. Sellegipoolest käidi kirikus ning neil oli usk. Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale, austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristilikud pühakud, kellele ilmselt kanti üle muinasusundi jumaluste omadusi. Katoliiklikus
2) Vana-Liivimaa kiriklik korraldus. Ordud ja kloostrid (Õ lk 75-78) Liivimaa kiriklik keskus oli Riia. Luteri usk, üpris tagasihoidlik kirik. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud – piiskoplik peakirik, mille juures asus toomkapiitel. Jutlustusi pidasid toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli – vaimulike nõukogu kiriku juures. Toomkapiitlitel majandas end ise. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. Jumalateenistusi ehk missasid peeti ladina keeles, kuid olid ka rahvakeelsed jutlused. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus, 15. saj üldkiriklikud reformipüüdlused. Koos ristiusuga tulid ka tsistertslased. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele. Algselt olid neil omad põllud ja elatasid endid ise, aga kui vasallid hakkasid
.. Riia: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa; Lundi: Tallinna 2. Osadel piiskoppidel oli lisaks vaimulikule võimule ka ilmalik võim. Ühtlasi ka maahärradeks olid piiskopid Saare-Lääne piiskopkonnas, Riia peapiiskopkonnas, Tartu piiskopkonnas ja Kuramaa piiskopkonnas. Ainult Tallinna piiskopil ilmalikku võimu polnud, sest esialgu oli seal ilmalik võim Taani kuningal ja hiljem ordul. 3. Kõik piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, eesotsas preestriga, mis allusid piiskopile. Tähtsaim ehitis oli toomkirik, mida juhtis piiskop. See koosnes toomkapiitlist (nõuandev organ, mis tegutses 8 piiskopi juures). Seda juhtisid 12 toomhärrat. Osadel toomhärradel olid veel omakorda ametid, et nad saaksid vastutada ühe või teise probleemi eest. (Tea toomhärradest SKOLASTIKUID.)
meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid. 15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167 *Keskaegne kultuurielu põhines Katolikul usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Ladina keeles töötas kirik ja ladina keeles suheldi. Ladina keelt kasutasid valitsejad, diplomaadid ja kaupmehed. *Maapiirkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ning suuremates neist tegutsesid lisaks kihelkonnapreestritele ka vikaarid (preestri abilised). *Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide jagamine- ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine. *Alates 13.sajandist hakkasid mitmed katoliiklikud mungaordud rajama Eestisse ka kloostreid. Keskaja lõpuks tegutses Eestis 4 mungaordut, millel oli munga- ja
üksus omaenda vara ja kassaga. Toomahärrad moodustasid koos piiskopidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest vähemalt 15.-16. sajandil oli enamus neist õppinud mõnes LääneEuroopa ülikoolis, see aga polnud teiste seisuste ja ameti puhul tavaline. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest skolastik. Õppetöö ladina keeles. Lisaks laulmisele, usule ja ladina keelele õpetati pisut matemaatikat. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Jumalateenistusi peeti ladina keelsetena, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi kogudusepreestrilt ei eeldatud, piisas vaid lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmisest. Preester pidi õpetama: meie isa palvet 10t käsku Ave Mariat. Preestrit pidasid üleval mõisast maksev kümnis ja annetused.
kahandas tunduvalt maaisanda võimutäiust. Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle, läks samuti üle aadlikele. 12. VANA-LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS JA REFORMATSIOON Kiriklik korraldus-Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Riias, Haapsalus ja Aizputes, seal pidasid jumalateenistuse toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid koguduspreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Kui 13. sajandil suudeti ristisõdade lainel kirikustruktuurid üles ehitada ja rahvas ristida siis järgneva sajandi poliitiline ebastabiilsus andis saavutustele tagasilöögi. 15.nda sajandi reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale, nimelt rõhutati emakeelse jutluse tähtsust ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid.
kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann käsitöölised koondusid tsunftidesse, mille elu korraldas tsunfti põhikiri e skraa, tsunftid omakorda koondusid väikegildidesse; Tallinnas kõige tuntumad: Kanuti ja Oleviste gild, Toompea käsitöölised koondusid Toomgildi 2.5 Kirik ja kultuur Katoliku aja kirikukorraldus: pärast vallutust kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja (preester), kes pidi olema oma koguduse hingekarjane preester pidi jagama seitset sakramenti: ristimine, leer e konfirmatsioon e kinnitamine, piht, armulaud, laulatus, preestriks pühitsemine, viimne võidmine; ja ta pidi kogudusele selgeks tegema: Meie isa palve, Ave Maria, kümme käsku kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid kohtadesse, kuhu preestreid ei jätkunud, teenisid vikaarid
annaabi.ee 
