poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal iseseisev maal (puu)tahvlil, lõuendil vms fresko värskele niiskele krohvipinnale maalitud pilt vitraaz värvilistest klaasitükkidest kokku seatud v värviliste maalingutega aken, esines eriti keskaja kirikuarhitektuuris ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile katedraal peakirik pietà kunstiteos, mis kujutab leinavat Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust ladina rist rist, mille üks haru on teistest tunduvalt pikem kreeka rist rist, mille harud on kõik ühepikkused voluut spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassadidel jm
Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövisüsteemist. Kõrvallöövide asemel ehitati pealöövi külgedele rida kabeleid. Fassaad muutus kogu välisehitise tähtsamaks osaks, kuhu rajati arvukalt dekoorielemente. Barokki ongi kerge ära tunda paarissammaste ja paarispilastrite järgi fassaadil. Barokkehitiste siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga,
ja septembris) · Lossis korraldatakse igal aastal aiapidusid,audientse, vastuvõtte ja bankette Pildil Buckinghami palee Westminster Abbey · Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris · Seda ehitati vaheaegadega 12451745 Seda ehitati vaheaegadega aastatel · Traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks · Üks kõige suuremaid näiteid kirikuarhitektuuris · Brittide jaoks on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad · Westminster Abbey Briti muuseum · Üks maailma suurimaid muuseume,asub Suurbritannias,Londonis Bloomsburys · Muuseum asutati 1753. aastal · 18811885 lahutati loodusloolised kogud · 18551857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina · 1922 alustati konserveerimistöid
Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, (Westminsteri paleest lääne pool)mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Briti muuseum Briti Muuseum on üks maailma suurimaid muuseume Suurbritannias Londonis Bloomsburys, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum. Muuseum asutati 1753. aastal,
BAROKK 1600-1750 17. sajandit nimetatakse barokisajandiks, it. k. ,barocco' eriskummaline. Levis üle kogu Euroopa, sai alguse Itaaliast, kus pääses esile kirikuarhitektuuris. Kirik püüdis näidata oma võimu ja tugevust. Itaalia barokkarhitektid on töötanud ka Venemaal ja mujal Euroopas, seetõttu jõuab see ka Eestisse (Kadrioru loss). Arhitektuur Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, sageli kavandati põhiplaanid kõverjoonelised. Kadus side hoone terviku ja fassaadi vahel. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti
üldkuju. Kohati asendavad konsoole rippsambad. Väliselt on Järvamaa kirikud lihtsad ning asjalikud. Seinapinda liigendavad kõrgel paiknevad kitsad pikad aknad. Raidportaalid esinevad vaid mõnel kirikul. Kirikurühma üldomaseks jooneks on läänetorn, mida oli võimalik kasutada kaitsetornina. Ambla kirik: Valmis 13. sajandi kolmandal veerandil esimesena ja oli kogu Kesk-Eesti arhitektuurile määravaks eeskujuks. Esmakordselt Eesti kirikuarhitektuuris esineb siin monumentaalne läänetorn. Tornialune võlvitud ruum on kesklööviga kaare abil kompositsiooniliselt seotud. See aitas suurendada pikitelje mõjuvust, mida veelgi rõhutab roosaken torni fassaadiseinas. Ümarsammaste plokikujulise ülaosaga kapiteelid on kaunistatud madalate reljeefidega: ornamentaalsed palmetipõimingud ja kimbud ning looklevad väänlad. Koeru kirik: Ruumimõjult sarnane Ambla kirikuga, kuid ümarpiilarite kapiteelkoor ja konsoolireljeefid on
Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Poeetide Nurgas on Chauceri, Samuel Johnsoni, Tennysoni, Browningu, Dickensi ja paljude teiste kuulsate kirjanike ja poeetise tuhad. Nende kõrvale on maetud tunnustatud näitleja David Garrick.
Sama tüüpi tsentraalehitisi püstitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika. Ühest täiesti hävinud kirikust on alles joonistus, mis lubab rekonstrueerida selle põhiplaani ja ülesehitus. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Selliseid tunnuseid kohtame ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris, eriti Saksamaal. Üldiselt tolleaegnae arhitektuur veel väga tagasihoidlik, kuid just siit sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Karolingide ajast on pärit ka üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab endast suurt kloostrikavatist. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Seda võib pidada pidada omamoodi kloostri tüüpprojektiks, igatahes viitab see joonistus
1528. aastal asuti ehitama kuulsat Fontainebleau lossi Gilles Le Bretoni juhatusel, mida ehitati-kaunistati mitu inimpõlve ja kus kajastuvad kõik kunstielus toimunud muutused. Oluline selle lossi puhul just sisemine kaunistus – seal asub kuulsa Versailles’ peeglisaali eelkäija François I galerii ja selle kallal töötasid itaallased F. Primaticcio ja G. B. Rosso, kes Fontainebleau koolkonna rajajad nii skulptuuris kui maalikunstis. Kirikuarhitektuuris on vararenessanssi vähe – tähtsaim näide on Hector Sophier’ poolt ehitatud Saint-Pierre’i kiriku kooriosa Caenis. (Vaga 2004: 473) François I ajal hakkab toimuma ka üleminek Prantsuse kõrgrenessanssi (1535-1580). Siis kaovad või töötatakse läbi kõik gooti elemendid ja arhitektid pole enam sõltuvad Itaalia renessansi arhitektide töödest, vaid ammutavad inspiratsiooni antiikvaremetest, tavapärased on ka reisid Itaaliasse
viimased kindlustati tugipiilarite ja tugikaartega, mis lubasid ehitada sõrestikutaolisi kõrgeid konstruktsioone ja õhemat seina. Gooti stiilis taodeldi maksimaalset ruumiühtsust. Tuntumad ehitised on Milaani toomkirik, Kölni toomkirik ja Notre Dame Pariisis. 14. Mis on iseloomulik Renesanssi ajastu ehitistele? 14.-16. saj. Arhitektuuris hakati rõhku panema olmelikele ehitistela. Tüüpiline oli sümmetrilise kavatisega ja sammasterohke siseõuega paleed. Kirikuarhitektuuris eelistati kupliga tsentraalehitisi (palju elemente võeti antiikkultuurst, nt sambad). Kui gooti stiilis oli oluline vertikaalsuunas ehitamine siis renesanssis oli horisontaalstiilis. Teravkaare asemele tuli ümarkaar. Seinapinda hakati liigendama avarate akendega. Hooned muutusid suurejoonelisemateks. 15. Milline on baroki, rokokoo suuna ehitis? 1680 1770 a. Barokajastule oli iseloomulik suurte andsamblite, eriti paleeandsamlite loomine,
1.Westminster Abbey Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin. Peaaegu iga tuntud ajalooline kuju on seotud Westminster Abbey'ga. Eduard Pihtija (?) rajas benediktlaste kloostri 1065. aastal sellesse paika, vaatega Parlamendi väljakule. Arvatavasti oli esimene Inglise kuningas, keda siin 1066. aasta jaanuaris krooniti, Harold
Eeskujus on Ravennas asuv San Vitale kirik. Sisevaates domineerivad ümarakaarsed arkaadid. Osa detaile nt. sambad on toodud itaaliast, kus selleks lammutati vana hoone. Mõõtmetelt on see väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli ikkagi basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapärasteks joonteks 2 transepti üks läänes, teine idas ja pikaks venitatud apsiid. Sellised tunnused on ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris. Karolingide ajast on pärit üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab suurt kloostrikavandit. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, jahipidamishooned, loomalaudad, köögiviljaaed ja muud. See on omamoodi kloostri tüüpprojekt. Kloostrid olid tähtsad vaimu-ja majanduselu keskused. Kujutavas kunstis on märgata antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused
sisekujundussuund, keskuseks Baier. Eeskujuks olid bütsantsi ja varakristlik kunst, itaalia romaanika ja renessanss. Selles stiilis on rajatud Leo von Klenze Köningsbau (1826-37) ja Friedrich von Gärtneri Ludwigskirche (1829-1844). neogootika, Inglismaal 18. saj. kujunenud ning 20. saj. alguseni viljeldud gootikal põhinev historitsistlik arhitektuuri- ja sisekujundussuund. Gootika avaldub pms. hoonete välisilmes, konstruktsioon on aga kaasaegne. Oli levinud pms. kirikuarhitektuuris. Tuntuimaks ehitiseks peetakse Londonis asuvat parlamendihoonet (1840-65). Eestis esindavad n-t mitmed mõisahooned (Alatskivi mõis, Sangaste loss) ja kirikud (Tartu Peetri kirik). neorenessanss, renessansist lähtuv historitsismi suund, mis oli populaarne 19.sajandi keskel. Leidis rakendamist eriti pangahoonete arhitektuuris ning sisekujunduses. neorokokoo, rokokoost juhinduv, 1830.-60. a-tel levinud enamasti sisekujunduse ja tarbekunsti suund
ülespoole pürgiv siluett on hästi kiriku nimetusega kooskõlas (Voznesenije taevaminek). Kiriku rikkalikult pilastritega liigendatud kaheksatahkne alumine osa läheb dekoratiivsete traditsioonilist vene peakatet meenutavate ehisviilude (kokosnikute) abil kitsamaks ning lõpeb võimsa taevasse kõrguva telkkatusega. Hästi on ära kasutatud maapinna tõus, ümbrusega seostab kirikut ning samal ajal lisab talle kergust lahtine galerii. Seoses tornkirikute ehitamisega hakkas vene kirikuarhitektuuris domineerima vertikaalsuse printsiip, järjest rikkamaks ja fantaasiaküllasemaks muutus kirikute eksterjööri kaunistamine. Värvikirev dekoor iseloomustab ka 16.sajadil Kaasani vallutamise tähiseks Moskvasse Punasele väljakule ehitatud Vassili Blazennõi kirikut (arh. Postnik ja Barma), mis esindab uut arhitektuurivormi liitkirikut. Keskset suuremat telkkatusega tornkirikut ümbritsevad 8 sibulkupliga (sibulkuppel on vene traditsiooniline kirikukuppel alles alates 16.saj