,,Faust" I osa I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus
Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeed...
26. Polüteism-usk mitmesse jumalasse (hinduism, šintoism) 27. Monism-on olemas üks jumal, kuid kummardatakse läbi teiste 28. Panteism-jumal avaldub kõigis ja kõiges (hinduism, loodususundid) 29. Ateism-jumala eitus, jumala vajalikkuse eitus, usk jumalatusse maailma (hinajaana budism) 30. Agnostitisism-jumala olemasolu ei eitata ega olda selles ka kindel, võib-olla 31. Askees-ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil. Jaotatakse positiivne askees (ihukurnamine läbi liialduste, arusaam, et ihu on hinge vangla, vanglat üritatakse tugevdada) ja negatiivne askees (ihukurnamine läbi loobumiste-loobumised toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest jne) 32. Askeet-inimene, kes kurnab ennast läbi loobumiste või liialduste vaimse kirgastumise eesmärgil. Loodususundid
Peaaegu tuhat aastat seisis Borobuduri tempel mahajäetuna keset dzunglit. Templi avastasid 19. sajandil inglased. Tempel koosneb astmeliselt tõusvatest terrassidest, millest alumisi kaunistavad reljeefid ja Buddha kujud, ülemistel ringikujulistel terrassidel kerkib aga 72 kellakujulist stuupat, milles igaühes istub igavesti naeratav Buddha kuju. Kogu kompleksi kroonib suur õõnes stuupa kompleksi keskel. Borobuduri templit võib tõlgendada kui teed, mille tõeline usklik peab läbima kirgastumise otsinguil. Palverändur liigub aeglaselt ülespoole ühelt terrassilt teisele - maise maailma madalatelt astmetelt vaimumaailma tasemetele. Kompleksi keskel asuv õõnes stuupa tähistab nirvaanat, kuhu kõik püüdlevad. Taj Mahal India islami kultuuri õitseng oli Suurmongolite ajal. Ehitati ruudukujulisel
ilmnenud kahjulikud mõtted. Ühtlasi palutakse esile kutsuda ja süvendada häid tundeid ja mõtteid. Õige ärksus on see, kui inimene mediteerides teadvustab oma keha, tunded, meeleolud ja sisimad nähtused. Õige keskendatus annab võimaluse kõrvaldada viis takistust, milleks on himu, pahatahtlikkus, lodevus ja unisus, rahutus ja vaimne murelikkus ja kahtlemine. Lõpuks jõutaks meelerahu ja ärksuse seisundisse, mis toob kaasa kirgastumise, nirvaanana. Kaheksaosaline tee on viimane Neljast õilsast tõest ning jaguneb omakorda kolmeks. Õige arusaam ja õige meel viivad tarkuseni, õige kõne ja õige tegutsemine kuuluvad eetika juurde. Õige püüdlus, õige ärksus (tähelepanelikkus) ja õige keskendumine on mõtluse (meditatsiooni) osad. Viis esimest on mõeldud nii munkadele kui ilmikutele, viimased kolm aga vaid munkadele. Õige tähelepanelikkus on hinnangutest vaba, enesekesksuseta pidev tähelepanu
Budismis usutakse, et sündmused ei tule üksteise järel, vaid üheaegselt, lihtsalt meie teadvus tekitab mulje, et asjad järgnevad üksteisele. Dharmad tekkisid üheaegselt ning neid on olemas kaks vormi – staatiline ja eklektiline. Mitte miski pole reaalne ning ei eksisteeri päriselt, kõik on meie meelte poolt konstrueeritud. Kõik, mis kannatust põhjustab, on ainult meie peas. Chani koolkond: India päritolu koolkond, mis põhineb mediteerimise jõusse ning selle abil kirgastumise võimalikkusesse. Usutakse, et igasugune tõe taga ajamine on ebaoluline. Tõde on buda, mis peitub alati igalpool ning ta tuleb endas üles leida selleks, et teda mujal näha. Meie kultuur ning keskkond segab kirgastumist, samuti asjade või inimeste pühaks pidamist. Võib „tappa“ (eemaldada) enda elust need, kes segavad kirgastumist, ei tohi klammerduda millessegi püsivasse. Gongan on lühike dialoog õpilaste
Ühendati modernistlikke (eriti väljaarendatud vorm on Mark-Anthony Turnage väljendusvõtteid ja rahvalikumat laadi muusika (pop-, jazz-muusika) elemente, polüstilism) (1960) kasutati tsitaate eri ajastute muusikast. Alfred Schittke (1934-1998) UUSTONAALSUS John Tavener (1944) Toimub rahu ja vaimse kirgastumise otsimine läbi lihtsate heakõlaliste (ka uuslihtsus) Henryk Górecki (1933) väljendusvahendite. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetiline ja heakõlaline. Arvo Pärt (tintinnabuli-stiil) Muusika on sageli relioosne ja seotud keskaja nin renessanssimuusikaga. (1935) UUSKOMPLEKSSUS Brian Ferneyhough (1943) Tekkis vastureaktsioonina uustonaalsusele
Lõpuks unistas ta sellest, kuidas paabulinnutiibadest kantud lennumasinaga üle mägede liuelda. Romantika, mida kuningas vaimusilmas ette kujutas, oli ühteaegu retrospektiivne ja kreatiivne. Nii piltides kui ka sisearhitektuuris tuli selgelt esile Ludwigi soovitud stiililine mitmekesisus gootikast kuni romantikani. Tema nõue kajastada minevikku autentselt ja detailitruult ei olnud vahepeal muutunud- see oli tema jaoks romantilise kirgastumise realistlik eeltingimus. Kõrvalekaldumisi oma ettekujutustest ei lasknud Ludwig läbi. Eluruumid pidid vastama kuni pisima detailini tema maitsele ja vajadustele. Ludwigit haarasid lunastusmõtted. Mida enam ta ennast pattulangenuna kujutles, seda enam igatses ta Messia järele. Kuna ta usk Kristusesse oli nõrgenenud, otsis ta uut õnnistegijat ja uskus olevat selle leidnud Parzivalis. Releigioon ja kunst said tema jaoks uheks. Selleski
sõltuvuses isiku east, klassist, ametist ja soost; Budistlikus filosoofias ka termin fenomeni kohta mõtlus, meditatsioon Grupi inimeste (näiteks etnilise grupi) koos lahkumine asustusalalt või kodumaalt taevasse rüütatu; dzainistid kes järgivad Mahavirat, usuvad alastuse vooruslikkusse. Neid on kõige rohkem Lõuna_indias, avalikkuses liikudes kasutavad nad siiski sageli rõivaid. hindu valgusepüha kannatus võitja; dzainismi usujuhid, kes on saavutanud virgumise, kirgastumise ja kõiketeadmise, olles ületanud sansaara. Neid nimetatakse ka trithankaradeks. Juutide väljaränne Egiptusest olid väike (mõni tuhat liiget) ja kinnine judaistlik usulahk Palestiinas 2. sajandil eKr. Nad elasid maailmast eraldatuna kõrbe rajatud kloostrites. Esseenide vaated on tugevasti mõjutanud varast kristlust. armulaud Väeline ese palverännak Mekasse Judaistlik ususeadus (Toora, Talmud) islami toidureeglid
Kõigist suurtest vaimutraditsioonidest on budism meditatsiooniga kõige tihedamalt seotud. Buddha (,,Kirgastunu") on kunagi tõepolest elanud ajalooline isik, kes sündis 563. aasta paiku e.m.a. Siddhartha Gautamana. Gautama varasemast elust teadaolev põhineb suuresti müütidel, kuid 35-aastaselt jõudis ta põhjaliku valgustatuseni, istudes bodhipuu all Bodh Gaya's, Ida-Indias. Ta istus puu all üksikmeditatsioonis 49 päeva, kuni jõudis nirvaana-seisundisse. Buddha kirgastumise lugu on budismis keskseim sündmus, ning ta õpetas oma järgijatele, et meditatsioonil on vaimuelus otsustav tähtsus. Suurem osa budistlikest sektidest rõhutab eriliselt, et buda-olemus valgustunud teadvus on meis kõigis juba olemas ning selleni võime jõuda isikliku vaimupingutusega. Siiski võetakse mahajaanas (üks budismi 5 põhilahkudest) õigeks, et bodhisattvad ja Taevased Budad saavad inimesi aidata
Postminimalism võrreldes minimalismiga on teemad ja meloodiakaared pikemad, lühikesed fraasikordused peaaegu puuduvad. Kasutatakse teistele stiilidele (jazz-, pop-, etnomuusika) iseloomulikke väljendusvahendeid. Ekletism teoseid iseloomustab taotluslik stiilikirevus. Ühendatakse modernistlikke väljendusvõtteid ja rahvuslikumat laadi muusika elemente. Uustonaalsus (ka uuslihtsus) rahu ja vaimse kirgastumise otsimine lihtsate heakõlaliste väljenduvahendite kaudu. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetlik ja heakõlaline. Muusika on sageli religioosne ja seotud keskaja ning renessanssmuusikaga. Uuskomplekssus (ka uuskeerukus) tekkis vastureaktsioonina uustonaalsusele. Arvo Pärt (1935) Millise postmodernistliku muusika alaliigi looming on maailmas kõige tuntum Pärdi loomingus? Nimeta Pärdi selles stiilis kirjutatud 1 teos
(vaimuilma). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Borobuduri templit võib tõlgendada kui tohutu suurt diagrammilist esitust sellest teest, mille tõeline usklik peab läbima kirgastumise otsinguil. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hiina budism · Päris palju erinev India budismist, kuna budistlikud eetilised väärtused on hiinlastele võõrad · Hiinlastele ei meeldi välis-/võõrmõjud · Budismil aitas kanda kinnitada taoism · Budism jõuab Hiinasse 1. saj. pKr. Esimesed sissekanded kroonikates u. 60-aastatel · Kumarajiva pole hiinlane, aga oskas hiina keelt, 4-5 saj pKr rööviti ta, et ta sutraid tõlkima panna · Dao Shang töötas väljas äkk-kirgastumise teooria. Põhimõte on see, et me asumegi kohe nirvanas aga meie mõistus ei lase meil kirgastuda. · Puhas maa koolkond väga rahvalik budismi õpetus. Kirgastuda saavad ka need, kes budismist midagi ei tea. · Chani koolkond (zen) sõnast Dyhana; väga paindlik õpetus; veendumus, et absoluutse tõe tagaajamine on mõttetu; kes ei näe Buddhat endas, ei näe teda ka
Harry loomust karjaellu ära eksinud Stepihunt, taltsutamatu, rahutu, üksildane ja kodutu. Harry Halleri märkmed on jutustaja arvates Harry katse oma haigusest jagu saada, kogu kuri läbi kannatada. Harry Haller on inimene , ,,kelle saatuseks on kõiki inimelu küsitavusi teravdatud kujul omaenda piina ja põrguna läbi elada." Harry Halleri märkmed toetavad juba tekkinud pilti tema võõrusest, rahutusest, ahistatusest, seesmisest lõhestatusest. Vaid harva saavutab ta kirgastumise kas siis muusika , luule või mõtte kaudu need on hetked, mil ta tunneb jumala juuresolu, tajub, et harmoonia ja rahu leidmine on võimalik, sest kuuldud meloodias või loedud ridades on see olemas. Harry Halleri elu on olnud võitlemine ühelt poolt tahaks ta turvalist mugavust, teisest küljest pole seda võimalik saavutada, olles seesmiselt lõhestunud. Seepärast ta vihkabki ennast.
harmoonia tunnistab eelkõige Elleri Tartu perioodi otsingute tulemusrikkust, palju näinud- kuulnud helilooja avarapilgulisust. Ei tea, kas olnuks harmooniavahendite valik nii rikkalik, kui Elleril polnuks seljataga nii intensiivset otsingute perioodi. Selle harmooniaga realiseeris Eller oma kujutluse iga töödeldud rahvaviisi olemusest, millele aitas kaasa ka vormi ja rütmi leidlikkus. Suur vahendite valik ilmneb ka teistes tema Tallinna perioodi teostes. See on selginemise ja kirgastumise periood. Kogetu ja läbielatu valgust on tema viimastel töödel nii kammer- kui ka sümfoonilise muusika valdkonnas, tema Neljandal klaverisonaadil ja Viiendal kvartetil, tema Kolmandal sümfoonial ja Sümfonietil. Heino Elleri Elust Lapsepõlv, St. Peterburg Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala"
Ta lahkus kodust jättes maha oma naise, lapse ning luksusliku elu. Ühines 6 askeediga ja oli 29 aastane. Järgmised 6 aastat elas kerjates, nälgides ja mediteerides. Nii ei leidnud ei rahu ega elu mõtet. Lahkus askeetidest ning hakkas üksi elu mõtet otsima. Pidi leiduma kolmas võimalus, et olla õnnelik – ta mõistis, et see pidi olema vaba kehalisest, pidi haarama vaid vaimu ja mõtteid. Ta otsustas mediteerida nii kaua, kuni ta jõuab elu mõtteni. Istus Gangese äärde, saavutas kirgastumise – sai nimeks Buddha. Hakkas oma eluviisiõpetust inimestele jutustama. Tema esimesed õpilased olid samad askeedid, seejärel suguselts ja sõbrad ja nii edasi. 45 aastat rändas ringi ja õpetas. Tema lemmikpark oli Hirvepark. Budism = kannatuse religioon Pühad tekstid 3.saj eKr tuli kokku kolmas budistide konsiilium, kus kinnitati Buda kõnede paalikeelsed vahendid suuliselt. Kirja pandi tekstid esimesel sajandil eKr Pühakirja nimetus „Tripitaka“ (sanskriti keeles)
ilmnenud kahjulikud mõtted. Ühtlasi palutakse esile kutsuda ja süvendada häid tundeid ja mõtteid. 7. Õige ärksus on see, kui inimene mediteerides teadvustab oma keha, tunded, meeleolud ja sisimad nähtused. 8. Õige keskendatus annab võimaluse kõrvaldada viis takistust, milleks on himu, pahatahtlikkus, lodevus ja unisus, rahutus ja vaimne murelikkus ja kahtlemine. Lõpuks jõutaks meelerahu ja ärksuse seisundisse, mis toob kaasa kirgastumise, nirvaanana. Neli õilsat tõde 1. Maailmas on kannatus. Kaheksaosaline tee on viimane Neljast 2. Kannatuse põhjuseks on elujanu. õilsast tõest ning jaguneb omakorda 3. Kannatusest saab vabaneda, kui elujanu on täielikult vaibunud. kolmeks
See võib olla välistatud ka töötaja sotsiaalse kuuluvuse tõttu (Indias faktiliselt siiani kehtiv kastisüsteem). 91 Budism rõhutab vaimset küpsemist ja hauatagust elu, mitte aga saavutusi eluaja jooksul. See religioon pakub enesetäiustamist valgustuse kaudu, mille puhul kannatustele teeb lõpu ihadest loobumine. Budism rõhutab enesedistsipliini ja eneseparanduse tähtsust. Läbinud reinkar- natsioonide tsükli, võib budist jõuda nirvaanasse (pühaduse ja kirgastumise seisund, kus ollakse vabanenud ihadest ja maapealse elu vaevadest). Budism, mis on levinud eeskätt Kagu-Aasias, ei toeta kastide süsteemi. See annab inimestele võimaluse sotsiaalseks liikumiseks (ühest klassist teise). Erinevat sotsiaalset positsiooni omavad inimesed võivad teha koostööd. Budistlikes maades, kus usutakse reinkarnatsiooni ehk uuestisündi, on valdav suhtumine, et inimesel on
annaabi.ee 
