Eriti kasulik on põrandaküte niisketes kohtades, sest see kiirendab põranda kuivamist ning hoiab ära hallitus- ja niiskuskahjustuste tekkimise. Köögi ja majapidamisruumi põrand on tihtipeale valmistatud praktilistel põhjustel kõvadest materjalidest, aga põrandakütte abil saab mõnusalt soojaks needki. Põrandaküte on kasutatav koos erinevate põrandamaterjalidega, sobides nii puidust ja betoonist kui ka kipsplaatidest põrandatega. Eestis levib põrandakütte suhtes väga vastakaid arvamusi. Enamiku negatiivsete hinnangute põhjus on põrandakütte projekti puudulikkus (puudumine), ehitaja-paigaldaja kogenematus või kokkuhoiupüüd. 4 1. Põrandakütte eelised Paljud võivad küsida miks just põrandakütte kasuks valida. Põhjuseid on mitmeid:
teostada pea kõiki funktsionaalseid ja visuaalseid soove. Kipslagedes kasutatakse vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Kipsplaadist lae ehitamiseks on 2 moodust- ehitamine puitkarkassile või metallkarkassile. Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U-riputi. Need
1500 mm2/m) c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. 6 Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae
c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm 2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus)
51 Vaheseinad 32700 511 Värvkatted 514 Laotud vaheseinad Fibo plokkidest šahtiseina 2x värvimine, koos kruntimise ja 5141 toonimisega 13 m2 0,6 1,8 9 141 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatidest sein teraskarkassil 66mm, mineraalvill, 5161 400mm samm 370 m2 0,8 11,26 10,4 8015 Kipsplaatidest sein teraskarkassil 66mm, mineraalvill, samm 5162 600mm 696 m2 0,9 13,71 11,7 17686 Kipsplaatidest sein teraskarkassil 95mm, mineraalvill, samm
katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega.
katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega.
Seda peab meeles pidama ka seinamaterjali valimisel. Parim seinamaterjal on kivimaterjalist seinaplokid. Kui niiskus peakski pääsema seinapindadesse, ei suuda ta deformeerida kivist konstruktsioone. Kiviplokkidest sein on vaja seejärel siledaks pahteldada. Piisavalt hea tulemuse saab, kui sein pahteldada üks kord niiskuskindal tsementalusel Kestonit TT seinapahtliga. Tänapäeval on väga levinud ka niiskuskindlatest kipsplaatidest seinakonstruktsioonid. Kipsplaatseina puhul tuleb eriti hoolikas olla hüdroisolatsiooni tegemisel, et niiskus ja vesi ei pääseks kahjustama seinakonstruktsiooni. Märjas ruumis ehitusplaatseina vuugid pahteldamist ei vaja. Märjad ja kuivad tsoonid Kui aluspinnad on kuivanud ja tolm eemaldatud võib alustada hüdroisolatsiooni tegemisega. Märjas ruumis jagatakse pinnad niiskeks tsooniks (lagi ja seinapinnad kuhu ei pritsi vett) ning märjaks tsooniks (lausveega kokkupuutuvad pinnad, s.o
ol.olevate avade kinniladumine(90mm+120mm+90mm) kipsseinad 13+66+13 mm (uste pealsed osad) Viimistlustööd ol.olevate seinte viimistlemine (gaaskukeroonpaneelid) columbia plokkidest seinte viimistlemine(uued seinad) seinte tasandamine keraamiliste plaatide alla (vanad seinad ja uued col.plokkidest seinad) seinte hüdroisolatsioon (dushiruumid) seinte niiskustõke kipsseinte viimistlemine vahelaepaneelide viimistlemine uued paneelid ja monoliitsed osad vanad olemasolevad kipsplaatidest laed sama,vertikaalsed osad ripplagi K-100 keldri lagi (soojustus 100mm + tsingitud võrk) Ecophon Super G liimitud lakke leiliruumi lagi leiliruumi seinad columbia plokkidest seinte värvimine (pahtelduseta) r/betoon seinte viimistlemine (maht väike -sisaldub col.plokkidest seinte mahus) pvc katete paigaldamine pvc katte paigaldamine (7 mm) keraamiliste plaatide paigaldamine põrandale põranda liist keraamilisest plaadist h=80 mm treppide katmine trepiastmeplaatidega
Täisvinüültapeedi seinapanemiseks läheb muuhulgas vaja hoopis kangemat liimi kui pabervinüültapeedi puhul. Täisvinüültapeeti ei saagi päris tapeediks nimetada, see toode kuulub peaaegu et plaatimise poolele. Nagu eespool nimetatud, peab tapeeditav pind olema palju kvaliteetsem kui tihti arvatakse. Näiteks värvimata seinale pannakse tapeet vaid erandjuhtudel. Tapeeditav sein peab olema sile, kuiv ja ühetooniline. Kui näiteks kipsplaatidest tehtud seina enne tapeetimist ei värvita, siis imab sein liiga palju niiskust ja pahtlijäljed jäävad näha. Pahteldatud kohtades tapeet ei kinnitu korralikult, samas pole hiljem võimalik tapeeti kipsplaadi paberpinnalt hõlpsalt maha saada. Juhinduda võiks sellest, et tapeetimiskõlbulikule seinapinnale pritsitud veepiisk ei valgu põrandani, kuid ei imendu kohe ka seina. Seina pind ei tohi olla liiga poorne, kuid mitte ka liiga tihe.
laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Õhumüra summutamiseks kasutatakse ka ripplage, mis tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra
..900 mm, ristlõige sõltub sildest · Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga · Ehitupapp või ehituspaber · Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm · 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve · ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks · ruumi kõrguse vähendamiseks · õhumüra summutamiseks Nõuded · Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne · Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded · Peab tõkestama sammu- ja õhumüra · Põrand peab olema niiskumise kindel · Põrand peab olema soojakindel · Põrand peab olema tugev, kulumiskindel, mitte liiga kõvad või läbipainduvad, natuke löögikindlad · Sile, mitte libeda pinnaga, kergesti puhastatav
Isover koormusttaluv villaplaat OL-P-170 380 m2 Tuulutussoonega jäik klaasvillaplaat Isover OL-TOP 30 mm 380 m2 488 Katusekatted Lamekatuste kate kummibituumenist SBS-Uniflex pealmine 392 m2 kiht 4,5mm, alumine kiht 3,0mm 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatidest vahesein GN13+GN13, kivivill 95mm, 610 m2 metallkarkass, samm 600mm, GT70/70 52 Siseuksed 525 Puituksed Kasespooniga sileuks, lakitud M7-10x21-22, liistud, 52 tk tammepuidust lävepakk 53 Siseseinte pinnakatted 531 Värvkatted Seinte värvimine 2x akrüüllateks värviga Vivacolor Vivaplast
nõutav heliisolatsioon. AEROC Element 100 viimistletud vaheseina (pahtelduskihi paksus 0,5 2 mm) heliisolatsioon on 36 dB. Võrdluseks uste heliisolatsioon on 30 dB. Seega enamus juhtudel heliisolatsioon 36 dB ühe korteri tubadevahelistel vaheseintel on täiesti piisav. Juhul kui on soov suurendada heliisolatsiooni, võib soovitada paksemat viimistluskihti. Näiteks 10mm viimistluskiht Rotbandi kipskrohvi suurendab heliisolatsiooni 4 dB võrra. AEROCi vaheseinad, võrreldes kipsplaatidest vaheseintega mineraalvillatäidisega on vähem tundlikud löögimüradele. Teine müraliik on nn õhumüra. Selle isolatsiooniks on tähtis mitte ainult vaheseinte enda heliisolatsioon, vaid ka nende õige ühendus põranda- ja laekonstruktsiooniga. Selleks tuleb kasutada müra sumbutavat elastset ühendust näiteks vahtpolüstüruulplaate ja montaazivahtu. Viimistletud AEROCi vaheseinad (materjal + töö) on odavamad või vähemalt konkurentsivõimelised
Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga Ehitupapp või ehituspaber Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks ruumi kõrguse vähendamiseks õhumüra summutamiseks Nõuded Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded Peab tõkestama sammu- ja õhumüra Põrand peab olema niiskumise kindel Põrand peab olema soojakindel Põrand peab olema tugev, kulumiskindel, mitte liiga kõvad või läbipainduvad, natuke löögikindlad Sile, mitte libeda pinnaga, kergesti puhastatav
standardis EVS 842:2003, on peetud vajalikuks esitada heliisolatsiooninõuded ka ühepereelamu sisepiiretele, need on madalamad kui korterelamus. Siiski peaksid seinad ja vahelaed eluruumide vahel võimaldama privaatsust ka ühepereelamus. Sagedamini tekib probleeme mitmekorruselise elamu vahelae heliisolatsiooniga, eriti puitvahelagede korral. Meil praegu kasutusel olevate puitvahelagede isolatsioon on ebapiisav nii õhumüra kui löögimüra osas. Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede heliisolatsiooni parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitusel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus).
Koostas: Meeli Kams 14 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 15 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 16 Hoone osad EPMÜ Puitsõrestikseina postide, vöölaudade ristlõige: ühekordsel hoonel 5*10cm kahekordsel ja mansardkatusega hoonel 5*15 cm Seinapostide vahekaugus 60 cm klaasvillast soojustuse ja kipsplaatidest sisevoodri korral; Seinapostide vahekaugus 80-90 cm puistematerjalist soojustuse ja laudadest sisevoodri puhul. Tabel. Puitalade vajalik ristlõige cm (laius *kõrgus) Sille m 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 5,5 Vahelaetalad sammuga 0,67 m 4×18 5×20 7,5×20 7,5×22 10×22 10×25 5×22 5×25 7,5×25
3. Täiendav isolatsioonilapp 4. Pealmine isolatsioonilapp 5. Eraldusriba 68. Ripplagede konstruktiivsed lahendused Ripplae moodustamine lattpaneelidest 113 Ripplae moodustamine kassett-tahvlitega 114 Ripplae moodustamine resttahvlitega 115 Lattpaneelide kinnitamine hammaslatt-taladele 116 Kipsplaatidest ripplae kinnitamine teraskarkassile 117 118
suurune vahe. Plaat fikseeritakse esmalt 3-4 kruviga. Seejärel lisatakse kruve ca 600mm sammuga. Lõplik kruvide hulk lisatakse pärast seda, kui kogu konstruktsiooni plaadid on paigaldatud. Kahekihiline plaat: Esimese kihi plaadid fikseeritakse esmalt 600 mm sammuga. Seejärel kinnitatakse teised plaadid, mis kinnitatakse samuti ca 600 mm sammuga. Vuugikohad ei tohi jääda kohakuti. Paigaldatud kipsplaadi ja kõrvalkonstruktsioonide vahele jäetud vuugid täidetakse elastse mastiksiga. Kipsplaatidest saab teha ka kumeraid seinu: karkassipostide samm oleneb seina raadiusest. 57 Kaartes mille raadius on suurem kui 3-4m ei ole vaja kipsplaate niisutada. Väiksema raadiusega kaarte puhul tuleb kipsplaate niisutada. Plaate niisutatakse ainult sellelt küljelt, mida painutamise käigus kokku surutakse. Sobivad eelkõige kuivadesse ruumidesse: elamus tubade vaheseinad ja bürooruumide vaheseinad.
annaabi.ee 
