2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu, kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid, võit, tunnustus, meelitused, ..... 1.3 Mängurahade majandus (token economy) Vajalikud eeldused: · Individuaalsete vajaduste ja väärtuste hierarhia teadmine · Täitmiseks mõledud reeglite olemasolu · Inimeste totaalse jälgimise süsteemi olemasolu Näide: Walden Two - käitumise vormimise sotsiaalne eksperiment 1
Arusaam sellest, kes ollakse, mõjutab kontaktide loomist ja nende kestmist. Teadmine, hinnangud (ja rahulolu). · sotsiaalne võrgustik ja suhtumine endasse (oluliste teiste hinnangud ja suhtumine endasse) · muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast · teiste arvamused ja hinnangud kui "poolik" informatsioon, mille abil konstrueeritakse suhtumine endasse. · valitud interaktsioonid kui mina-pildi kinnitajad · mina-pilt ja ootused teiste käitumise suhtes · olulised mina-aspektid ja kriitika · enesehinnangu mõju suhetele enese avamine, ootused, emotsionaalne taust · adekvaatse hinnangu eelised · atributsioonid ja enesehinnang · skeemid kui organiseeritud teadmised suhetes; hoiakute ja arusaamade jäikus · võrdlemine teistega kui informatsiooniallikas enda kohta* Suhted ja suhtumine endasse
tagajärgede ettenägemiseks ka n-ö kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Tihti õpitakse kõike oma nahal kogemata, teisi järgides. Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat. Mudel peaks olema lihtsalt atraktiivne. See peaks ka olema järk-järgult täiustuv, et oleks tunne, et seda on võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist tahaks ka saada seda või selliseks). Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud. Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida
VII Primaarne ja sekundaarne kinnitamine primary and secondary reinforcement · primaarne kinnitaja - toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja - omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu, kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid, võit, tunnustus, meelitused, ..... · Generaliseeritud kinnitaja (generalized reinforcer) näiteks. ema - assotsieeritud mitme primaarse kinnitajaga raha indiviidid uurimine, funktsionaalne autonoomia · Sekundaarne kinnitaja: üheaegselt kinnitaja ja stiimul VIII Kinnitamise skeemid (Schedules of reinforcement ) continuous/ partial reinforcement schedule · fixed interval reinforcement schedule (FI)
VII Primaarne ja sekundaarne kinnitamine primary and secondary reinforcement · primaarne kinnitaja - toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja - omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu, kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid, võit, tunnustus, meelitused, ..... · Generaliseeritud kinnitaja (generalized reinforcer) näiteks. ema - assotsieeritud mitme primaarse kinnitajaga raha indiviidid uurimine, funktsionaalne autonoomia · Sekundaarne kinnitaja: üheaegselt kinnitaja ja stiimul VIII Kinnitamise skeemid (Schedules of reinforcement ) continuous/ partial reinforcement schedule · fixed interval reinforcement schedule (FI)
Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka niiöelda kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. (10) Tihti õpitakse kõike oma nahal kogemata, teisi järgides. Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat. Mudel peaks olema lihtsalt atraktiivne. See peaks ka olema järk-järgult täiustuv, et oleks tunne, et seda on võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist tahaks ka saada seda või selliseks). (9) Mudelite jäljendamine tundub lihtne ja iseeneslik, ometi on see seotud mitme psüühilise protsessiga. Nendest lähtudes eristab Kanada psühholoog Albert Bandura (1925) sotsiaalses õppimises nelja etappi: 1) Märkamine. Antud mudeli oluliste külgede tähelepanu, kergemini märgatakse neid mudeleid, millest ollakse ise huvitatud. 2) Meeldejätmine
väljaminekuorderid. Neile dokumentidele ei tohi teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. Kassatehinguid kajastatakse kassaraamatus ning päeva- ja pearaamatus vastavatel kontodel [20 : 40]. Raamatupidamisese sise-eeskirjades määratakse ära sularaha arvestuse tingimused järgnevalt: · sularaha arvestuse liigitamine; · sularaha tehingute jaoks vormistatavad kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid, nende koostajad ning kinnitajad; · sularaha tehigute alusdokumendid ja nende koostamise eest vastuatajad; · sularaha tehingute dokumentide vormid; · kas kassaraamatut peetakse igapäevaselt, iga kuu, kvartali lõikes; · kus ja kuidas hoidakse sularaha dokumente ning kassaraamatut; · sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise ja jääkide vastavuse eest raamatupidamses vastutaja; · korraliste sularaha inventuuride läbiviimise kord; · kontode kasutamine pearaamatus;
üheaegselt. Tehnikana saab kasutada ka kustutamist, mis tähendab käitumise ja selle tagajärje vahelise seose eemaldamist. Positiivne kinnitamine on tavaliselt eelistatud tehnika. Samas erinevaid kliente mõjutavad erisugused kinnitused ja seetõttu on oluline olukorra eelnev hindamine, sündmuste ja tegevuste defineerimine, käitumisviiside fikseerimine ja tagajärgede detailne kirjeldamine. Kinnitajad · toimivad automaatselt ja kliendid ei pea neist aru saama. · tuleb rakendada püsivalt pärast olulist käitumist nõnda, et neid seostataks soovitava käitumisega · kinnitajaid peab kasutama nii sagely ja nii tugevalt kui võimalik ilma liiale minemata ja klienti küllastamata · võivad olla välised (primaarsed, nt toit, valu vähendamine või ka sekundaarsed, nt materiaalsed, sotsiaalsed, tegevused) või seesmised (tundmused, nt rahulolu, uhkus
Sisu järgi liigituvad lepigud: õigustloovad sisaldavad üldisi käitumisreegleid õigustoimingulised reguleerivad üksikjuhte (ei ole tänapäeval aktuaalsed) Rahvusvahelise lepingu sõlmimine algab tekstis kokkuleppimisega (1. kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel, 2. rahv.-vah organisatsiooni tööorganis, 3. teksti vastuvõtmisega rahv.-vah. konverentsil) ja lõpetatakse allakirjutamisega. Allakirjutajad, hääletajad, teksti kinnitajad ja lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad peavad tõendama oma volitusi riiki või rahv.-vah. organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipeal 10 valitsusjuhil välisministril diplomaatilise esinduse juhil rahv.-vah. lepingu osas, mis on sõlmitud tema asukohariigiga või rahv.-vah. organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud rahv.-vah
olnud vaidlusküsimuseks kogu usulise kogemuse uurimise ajaloo jooksul. 4) Erinevad inimesed mõistavad usulise kogemuse mõistet erinevalt. Sellepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste kui selle tähenduse tasandil. 5. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. 1) Iga religioon pakub välja teatud elutunnetuse viisid kui inimese subjektiivsed elamused vastavad traditsioonikohasele seletusele, toimivad need kui usu kinnitajad. 2) Teatud elukogemused (eluraskused) võivad suunata inimesi usulistele otsingutele. 3) Usulised kogemused on seotud sellega, kuidas neid kogemusi selgitatakse. 4) Usulised kogemused võivad olla seotud mingitest välistest teguritest. 6. Usulise kogemuse tüpoloogiad. 1) Metaanalüütiline selle abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu.
Sisu järgi liigituvad lepigud: õigustloovad – sisaldavad üldisi käitumisreegleid õigustoimingulised – reguleerivad üksikjuhte (ei ole tänapäeval aktuaalsed) Rahvusvahelise lepingu sõlmimine algab tekstis kokkuleppimisega (1. kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel, 2. rahv.-vah organisatsiooni tööorganis, 3. teksti vastuvõtmisega rahv.-vah. konverentsil) ja lõpetatakse allakirjutamisega. Allakirjutajad, hääletajad, teksti kinnitajad ja lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad peavad tõendama oma volitusi riiki või rahv.-vah. organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipeal valitsusjuhil välisministril 11 diplomaatilise esinduse juhil rahv.-vah. lepingu osas, mis on sõlmitud tema asukohariigiga või rahv.-vah. organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud rahv.-vah
See toimub *kahe -või mitmepoolsetel läbirääkimistel; *rahvusvahelise organisatsiooni või selle allasutuse tööorganis; *teksti vastuvõtmisega rahvusvahelisel konverentsil selleks ei ole üldjuhul vaja kõigi läbirääkimistel osalenute nõusolekut, piisab 2/3st. Tekstis kokkuleppimisejärel rahvusvaheline leping üldjuhul kirjutatakse alla. Allakirjutajad, aga ka rahvusvahelise lepingu teksti vastuvõtmise üle hääletajad või teksti kinnitajad, samuti lepingu siduvuse kohta nõusoleku avaldajad, peavad tõendama oma volitusi riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: (1)riigipeal, (2)valitsusjuhil, (3)välisministril, (4) diplomaatilise esinduse juhil rahvusvahelies lepingu osas, mis sõlmitakse tema asukohariigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud; (5) rahvusvahelisesle konverentsile, rahvusvahelise
KUSTUTAMINE: Käitumise modifikatsioon. Positiivne ja negatiivne kinnitamine. Omandamine ja kustutamine. PRIMAARNE JA SEKUNDAARNE KINNITAMINE: Primaarne kinnitaja – toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus. Bioloogiliselt neutraalne/mitteneutraalne. Sekundaarne kinnitaja – omandatud. Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks. inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajatega. Sekundaarsed kinnitajad: tähelepanu, kehaline kontakt, raha, kingitused, privileegid, võit, tunnustus, meelitused. Generaliseeritud kinnitaja. Ema – assotsieeritud mitme primaarse kinnitajaga. indiviidi uurimine, funktsionaalne autonoomia. Sekundaarne kinnitaja on üheaegselt kinnitaja ja stiimul. KINNITAMISE SKEEMID: Teatud ajaintervalli järel (FI) – õpitud reaktsioon, tugev vahetult enne kinnitajat ja seejärel nõrk. Piisab ühest reaktsioonist.
annaabi.ee 
