Kohalik omavalitsus esitab andmed maksukohuslaste ja nende poolt tasumisele kuuluva summa Maksu- ja Tolliametile, kes tegeleb selle maksu sissenõudmisega. Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on anda ülevaade maa- ja kinnisvara maksust Eesti Vabariigi esimesel iseseisvus perioodil aastatel 1918-1944. Samuti tutvume 2012 aastal kehtiva maamaksuga praegusel ajal. Kursusetöö selgitab maamaksu erinevaid määrasid ja maa hindamise korda. Kinnisvaramaksu Eesti Vabariigis praegusel ajal kasutusel ei ole, kuid oli kasutusel Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil. See teema on olnud korduvalt aktuaalne , kuna paljudes Euroopa Liidu riikides on see maks kasutusel. Kursusetöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk käsitleb maa- ja kinnisvaramaksu Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil aastatel 1918-1944. Teine peatükk annab ülevaate maamaksust tänapäeval. Käesolevas töös on kasutatud 30.05.2012 seisuga redaktsioone.
kuna olukord riigis pole ilmselgelt paranenud. Seetõttu võivad mitmed probleemid pead tõsta alles mõne aja pärast ja selle kaudu üllatada kogu maailma. IMF ja Euroopa liit kehtestasid Kreekale mitmed tingimused ja kärped, et saada järgmine laenumakse ning selle kaudu vältida riigi pankrotti minekut. Kärbete alla kuulusid näiteks ametnike hulge vähendamine, mitmete toetuste tühistamine, riigifirmade müümine, avaliku sektori töötajate palgakärbe ja kinnisvaramaksu pikendamine. Selline käitumine oli hädavajalik ent põhjustas Kreeka valitsuse polulaarsuse vähenemist riigi rahva seas, mistõttu asusid paljud avaliku sektori töötajad protestima. Nimelt peab 92 protsenti kreeklastest kärpeid ebaõiglaseks. Pingutustest hoolimata ei suuda Kreeka seatud eesmärke täita kuna riigi tulu aina langeb ja kulu samas kasvab, seetõttu on selleaastane eelarvepuudujääk on 8,6 protsenti. Riigi suutmatus
president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi. Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism, finantsteenused ja karjakasvatus. Vanuatulaste traditsiooniline sissetulekuallikas on kookospähklid, millest toodetakse kas kookosõli või kookoskütust, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum kui nafta. Vanuatul ei ole tulumaksu, kinnisvaramaksu, vara väärtuse suurenemise maksu ega pärandimaksu. Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseriiklikuks tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse põhjal oli Vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana. UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluvad Vanuatu liivajoonistused. See on väga omapärane traditsioon. Tänapäeval saavad liivajoonistuste meistrid oma oskusi
d. sotsialistliku ühiskonna pärandit 32. Monetaar ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c.* aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d. reaal ja nominaalpalga vahel. 35
d) Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? · nominaalne SKP 80% ; · reaalne SKP 66,67%; 66 67%; · SKP deflaator 20%. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja
Käive 2004.a 24 mln t. s.o. 10,4% enam kui 2003.a. Riia sadam on viimastel aastatel kasvanud mahtude tõttu kannale astumas Ventspilsi sadamale. Liepaja sadam on multifunktsionaalne kaubasadam võimsusega kuni 7 mln. tonni. Liepaja sadama ja Liepaja linna tööstusrajooni territooriumile on loodud vabatsoon, kus investoritel on võimalik saada tolli-, käibe- ja aktsiisimaksu soodustusi, kuni 80% ulatuses maa- ja kinnisvaramaksu soodustusi, kuni 80% ulatuses ettevõtte tulumaksu soodustusi Käive 2004.a 4,5 mln t.
Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd C = -300 + 0,4*500 = -100 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 19. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c. aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel d. reaal- ja nominaalpalga vahel 21
muid maksuvabastusi. Omandimaksu liike: _ Kinnisvaramaks (real estate tax), _ Maamaks (land value tax, land tax), _ Ehitiste maks (house tax) _ Varamaks (property tax), _ Heaolumaks, varandusmaks (net wealth tax) _ Omandimaks _ Kinkemaks (gift tax), _ Pärandimaks (inheritance tax, estate tax) _ Kinnisasja üleandmise maks _ Hüpoteegi registreerimise maks _ Lepingumaks (deed tax) _ Tempelmaks (stamp tax) _ vms maksuliike sõltuvalt maksuobjektist. Kinnisvaramaksu kehtestamise põhimõtteks on, et ühiskond saaks tagasi oma investeeringud kinnisvara väärtuse tõusu. Kinnisvara perioodiline maksumäär on üldjuhul madalam kui kinnisvara ühekordsete tehingute maksumäär. Kinnisvara maksustamisel võidakse maksustada eraldi maad, eraldi hooneid, ehitisi või kinnistut tervikuna. Üldreelina on erinevad maksumäärad maale ja ehitistele Maamaksu eesmärgiks on korrastada registreid, aidata kaasa kinnisvaraturu arengule, maa efektiivsemale kasutamisele
käivet ennast maksustati juba vanas Roomas. Rooma tabularium´ide ehk maksuhaldurite ülesandeks oli muuhulgas kaudsete maksude, nimelt käibemaksu kogumine, mille määr oli 1 % (centesima reruma venalium). Käibemaksumäär 4% oli kehtestatud orjade kauplemisel (vicesima quinta venalium mncipiorum). Eraldi oli kehtestatud orjade 5 vabakslaskmise maks 5% (vicesima libertatis). Hoolimata nendest maksudest peeti siiski olulisemaks kinnisvaramaksu (tributum soli), erinevaid varandusemakse viljapuudelt, viinamarjaistandustelt) ja peamaksu (tributum caitis) (Sealsamas : 10). Huvitava arengu võttis käibemaks 13.-14.sajandil Firenze ja Veneetsia linnriikides. Kui neid linnriikeriike võib vaadelda kui algupärast kodanikuvalitsemist, siis maksusüsteemi kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane, sest maksusid ja lõivusid oli palju. Lisaks sai linn tulu kinnisvarast, poliitilisse
1.Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu, tugevdame maksedistsipliini. Tee me eelarve taas läbipaistvaks. 2.Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal läheme üle astmelisele tulumaksule. Tulumaksu määramisel arvestame senisest enam laste arvu pere konnas. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. Investeeringud Eestisse jäävad maksu vabaks. 3.Kehtestame regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli kohalike maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele ning aktsiisid luksuskaupadele. 4.Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaal arengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5.Suurendame kulutusi füüsilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ja peatame nende lagunemise. TRANSPORDIPROGRAMM 1.Käivitame laevanduse arengu toetamiseks ja laevastiku konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa Liidu regulatsioonidele vastava toetussüsteemi. 2
1. Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu, tugevdame maksedistsipliini. Teeme eelarve taas läbipaistvaks. 2. Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal läheme üle astmelisele tulumaksule. Tulumaksu määramisel arvestame senisest enam laste arvu perekonnas. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. Investeeringud Eestisse jäävad maksuvabaks. 3. Kehtestame regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli kohalike maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele ning aktsiisid luksuskaupadele. 4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaalarengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5. Suurendame kulutusi füüsilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ja peatame nende lagunemise. 6. Euroopa Liidu stabiilsuspakti nõudeid järgides rakendame meetmeid, et üleminek eurole ei põhjustaks märgatavat hinnatõusu. 7. Toetame laenu-hoiuühistute tegevust. Transpordiprogramm
Järgmisel, 2000 aastal toodeti sama kaupa 300 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage nominaalne SKP, reaalne SKP ja SKP deflaator (baasaasta oleks 1999). Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000 Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni 80% ; 66,67%; 20% 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b) ettevõtte tulumaks; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaks; e) kõik maksud on kaudsed. 13
· fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises; · reguleeriv funktsioon, mille ülesanne seisneb majandussubjektide käitumise mõjutamises. Maksusüsteem peab vastama järgmistele printsiipidele: 1. neutraalsus kui maks pole kehtestatud konkreetse tegevuse suunamiseks ega selle ärahoidmiseks, peab maks mõjutama vaba turu toimimist võimalikult vähe. N.: kui inimene on oma maja ära värvinud, siis järsku tõstetakse kinnisvaramaksu selline maksustamine pole neutraalne. 2. suunatus maks peab olema millelegi suunatus, N.: vältimaks looduse saastamist, tuleb saastaja maksustada; 3. lihtsus maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad ja arusaadavad, neist peab olema raske kõrvale hiilida; · maksupettus ebaseaduslik maksude maksmata jätmine; 39 · maksude vältimine maksukoormuse vähendamine seaduslike vahenditega (N.:
annaabi.ee 
