4) Finantsteenuste pakkumine 5) Tasakaalustada pankade erahuve ja valitsuse tsentraliseeritud kohustusi Investeerimisinstitutsioonid Ise väärtpabereid ei emiteeri, kuid vahendab neid Üle 5000 firma (Goldman Sachs, Morgan Stanley ja Merrill Lynch) Mõjutavad terve maailma majandust Näiteks Lehman Brothersi pankrot, millest jäi võlgasid enam kui 600 miljardi USA dollari väärtuses. Loetakse ülemaailmse finantskriisi alguspunktiks. Kindlustusfirmad Suurim kindlustusturg on USAs Kõik kindlustuse tüübid on reguleeritud osariigi poolt 1999. GrammLeachBliley Act ühinemised Suurimad kindlustuspakkujad on nüüd pangad Kokkuvõte 1) 1794. a. Esimene dollar. Väärtus kõikus. 2) Üle 7300 panga 3) Ühe keskpanga asemel on riigis 12 föderaalreservi panka 4) Föderaalreservi ülesandeks on juhtida riigi raha pakkumist läbi rahapoliitika 5) USA investeerimisinstitutsioonid mõjutavad terve maailma majandust (Lehman Brothers)
Bilansi riskisus alanes laenude vähenemise ning likviidsete varade osakaalu kasvu tõttu, mis viitab riskivarade kahanemisele. Omavahendite kvaliteet paranes, kuna esimese taseme omavahendite osakaal tõusis aastaga 78%ni. Krediidiriski kapitalinõuded vähenesid tunduvalt rohkem kui kahanesid omavahendid, mistõttu kapitali adekvaatsuse määr kasvas aastaga 0,5 protsendipunkti võrra 16,2%ni, ületades märgatavalt nõutavat 10% miinimumtaset. Kindlustusettevõtted Kindlustusturg on Eesti finantssüsteemi varade pisike osa, mis moodustab nendest ainult 1,3%. Oma väiksuse tõttu ei kujuta kindlustusturg suurt ohtu finantssüsteemi stabiilsusele, ent suhteliselt kontsentreeritud turu tõttu ja omandisuhete kaudu võivad seltside probleemid kiiresti üle kanduda pangandussektorisse, tekitades nii pingeid kogu finantssektoris. Kuigi kindlustusturg on juba kolm aastat järjest kahanenud ning ka investeeringutulud vähenesid 2010. aastal
2006. aastal andsid finants- ja äriteenustega tegelevad ettevõtted tööd 14,5 %le Taani tööjõust. Panku oli 2007. aasta keskel kokku 144. Suurimad pangad, Danske Bank ja Nordea, moodustavad kokku üle poole Taani pangandusturust. Suuremad kommertspangad on veel Jyske Bank ja Sydbank[2]. Taani suuruselt teine finantsgrupp Danske Banki järel on Taani suurim hüpoteekpank Nykredit. Nykredit teeb strateegilist koostööd Jyske Bankiga. Kolmas suurem hüpoteekpank on BRF Kredit. [2] Taani kindlustusturg on väga mitmekesine ja tihedal konkurentsil põhinev. Taani Kindlustusettevõtete ja Pensionikassade Liidus oli 2007. aasta keskel registreeritud 92 liiget. Suurimateks kindlustusettevõteteks on Codan, Tryg Baltica ja Danica Pension. [2] 4.4 Kaubandus Taani jaekaubanduses tegutseb üle 31000 ettevõtte. Nendest umbes 8000 ettevõttel on aastakäive üle 5,2 miljoni EEK. Selvehallide turul on suurimateks kontsernideks Dansk
tõenäosust) ja vaktsineerimine (vaktsineerimise sotsiaalne tulu on suurem kui vaktsineeritute eratulude summa). o Avalikud hüvised - tarbimise piiramatus ja välistamatus. Av hüviste puhul on turul liiga vähe pakkumisi, optimumi saavutamiseks on vajalik riigi sekkumine. Nt tuletorn. o Infotõrked - teadmatus(kaliteedi-, hinna-, kasu-), määramatus. Sellest tulenevad negatiivne valik ja moraalirisk (nt kindlustusturg). Vajalik min standardite ja tegevuslubade kehtest, koh kindlustus, garanatii sõltumata vigadest, infokohustus müüjale. 12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises
Nimetatud olukordi on kuus: 1. konkurentsitõrked;(kartellid,ühinemised,monopolid) 2. üldkasutatavadhüvised;(piiramatusjavälistamatus,tuletornmajandusteaduses) 3. välismõjud tootmisest ja tarbimisest; (negatiivsed(keskkonna saastamine), positiivsed (vaktsineerimine). 4. puudulikudturud; 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ja arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni), lemon market, kindlustusturg; 6. tööpuuduskoosinflatsioonijatasakaalutumajandusega.(Stiglitz,1995). 12. Turutõrgete analüüsi kriitika Traditsiooniline majandusteadus eeldab turu toimimist piiravate tegurite olemasolu. Isegi majandusteadlased, kes tavaliselt eelistavad majanduslike probleemide lahendamisel turulahendeid, möönavad turutõrgete olulisust. Valitsuselt nõutakse poliitikat, mis muudaks turul toimuvaid arenguid. Paraku saab tõrget defineerida ainult seoses “nirvaana-lähenemisega”2
järsk hindade langus 1997. aasta lõpus ja järgnev areng on kahandanud aktsiaturu osatähtsust ning pärssivalt mõjunud viimase arengule. Pideva aktsiahindade languse tulemusena on aktsiaturg minetanud oma senise atraktiivsuse ja rolli finantsvahenduses. Võlakirjaturg on väärtpaberituru arengus omanud suhteliselt tähtsusetut rolli, arenedes ilma keskvalitsuse lühiajaliste väärtpaberiteta. Ka kindlustusturg on olnud arengutes suhteliselt tagasihoidlik. Oluline muutus on toimunud elukindlustuse (1/6 kindlustusturust) vallas, kus kogutud preemiate maht on kahe viimase aastaga kolmekordistunud. 1998. aasta uueks arengujooneks oli mitteresidentse strateegilise välisinvestori kaasamine. Võrreldes Euroopa keskmise suurusega kindlustusseltsidega on eriti suur disproportsioon omakapitali ja käibe vahel elukindlustuses.
48. tööd tagasi lükkama - turn the job down 49. firmasisene koolitus - in-house training 50. lootustandev investeering - encouraging investment 51. aus tehing - fair deal 52. edasimüügi hinna säilitamine - resale price maintenance 53. siseinvesteering - inward investment 54. iga-aastane käive - annual turnover 55. kaitset pakkuma - defense supplier 56. ehitustööstus - construction industry 57. tehtud privaatsete firmade poolt - done by private firms 58. rahvusvaheline kindlustusturg - international insurance market 59. sihikindlalt ehitatud ostukeskused - purpose-built shopping centers 60. võtmekasvu sektor - key growth sector 61. ülemereline turismi aastatulu - overseas tourism revenue 62. majapidamises kestev - household durables 63. töökoha seadmed - office equipment 64. seadusjärgne süsteem maakasutuse planeerimiseks - statutory system of land- use planning 65. nõuab spetsiaalset planeerimisluba - requires specific planning permission 66
Kellel on rohkem aega, on võitja. Polüpol · Üldnimi · Täiskonkurents Avalik sektor kui turutõrge · Riik, ühiskond pakub need tarbitakse üheskoos majandussubjektide poolt · Ei kaota tarbimisel oma väärtust · Kes neid finantseerib (riigieelarvest, mitte müügitulust) · MC ei võrdu MR; MR pole olemas. Vabatahtlik kokkulepe · Avalik ja erasektor on konkurendid Informatsiooni asümmeetria · Ebasoodne valik tarbija poolt · Kindlustusturg · Võib kujuneda vale hind Riik peaks seda vähendama, aga kunas peaks sekkuma? KORDAMINE 14.10.2013 Kontrolltöös ülesanded ja teooria · Tarbija optimaalne vorm (eelarvevalem) · Turutüüp (monopol, täiskonkurents) · Tootmisülesanne (astmenäitaja) MRS = q1 / 2q2 = MU1 / MU2 · Valikvastustega ülesanded
– probleemiks pole informatsiooni puudus vaid informatsiooni asümmeetrilisus – see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg - Mittetäielikud (puudulikud) turud – üks informatsioonitõrke liik - Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma: • Kindlustusturg • Laenuturg • Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism25 Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine Vt loeng 9 - 10 Paternalism On veel üks selgitus selle kohta, miks valitsused
kaupadena, nii on otsustatud (avalike kaupade tootmine on poliitiline otsus) ja nii sobib ühiskonnale. Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud. Need on olukorrad, kus teistele oma tegevusega tekitatud kahju (negatiivsed kõrvalmõjud) ja kasu (positiivsed kõrvalmõjud) jääksid kompenseerimata, kui valitsus ei sekkuks. Valitsuse sekkumine tõstab ühiskonna heaolu. Puudulikud turud. Siia kuuluvad näiteks kindlustusturg (eraturud ei kindlusta paljude tähtsate riskide vastu), kapitaliturg (õppelaenude garanteerimine, eluasemefondid, ekspordi krediteerimine jm.). Infotõrked. Informatsioon on oma olemuselt avalik kaup (üldkasutatav hüvis). Veel ühe inimese informeerimine ei vähenda teiste informeeritust. Eraturg pakub informatsiooni ebapiisavalt, seepärast peab valitsus sekkuma, nõudma informatsiooni avaldamist näiteks kaupade kohta ja ise tootma informatsiooni (ilmateated jmt.).
sõltumatu – erakindlustus on võimalik kui on kindel arv ’võitjaid’ ja ’kaotajaid’. Aktuaarne kindlustus saab hakkama individuaalsete, aga mitte süsteemsete šokkidega. Nt inflatsioon 2) P peab olema teada, sest kindlustus suudab adresseerida riski, aga ei suuda hakkama saada määramatusega. 3) P peab olema väiksem kui 1 Asümmeetriline informatsioon: kui eksisteerib kahjulik valik või moraalirisk, siis on kindlustusturg ebaefektiivne või ei eksisteeri üldse. Kahjulik valik – tuleneb asümmeetrilisest infost kindlustuse pakkuja ja ostja vahel. Ostjal on rohkem infot. Moraalirisk – tuleneb asümmeetrilisest infost, kindlustusfirma ei saa järgida, kuidas kindlustatu mõjutab p või L suurust. Argumendid riigi sekkumiseks: 1) lühinägelikkus ja valearvestus - 100 eurot täna või 200 eurot aasta pärast? Hüperbooliline diskondteerimine. Kulud ja kasud ajas lahutatud, ebaselge tagasiside
puudulikkus ning arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni. Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsioon ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud süstemaatiline põhjus, mis omakorda halvendab turu kui majandusmehhanismi toimimist. Näide informatsiooni ebasümmeetriast: kindlustusturg (elukindlustus). Kindlustuse ostjal palju rohkem informatsiooni oma tervise ja sellega seotud riskide kohta kui müüjal (kindlustusfirmal). Situatsiooni tasakaalustamisek on võimalikud samuti mitmesugused meetmed (arstlik kontroll jne). 28.Avage hääletamisparadoksi olemus. Millest sõltub hääletamistulemus? Loogikast on tuntud transitiivsuse omadus, mille kohaselt sellest, et kui a on suurem kui b ja b on suurem kui c, järeldub, et a on ka suurem kui c
puudulikkus ning arvamus, et turg ise pakub liiga vähe informatsiooni probleemiks pole informatsiooni puudus vaid informatsiooni asümmeetrilisus see tähendab, et tavaliselt on kauba müüjal rohkem informatsiooni kui kauba ostjal selle tagajärjel võib kaduda turg Mittetäielikud (puudulikud) turud üks informatsioonitõrke liik Eraturud ei suuda kaupa või teenust pakkuda, kuigi selle pakkumise kulu on väiksem kui tarbijad on nõus maksma o Kindlustusturg o Laenuturg o Tööturg Valitsuse sekkumise selgitused Lisaks mikroökonoomika heaoluökonoomika teooriale on ka teisi selgitusi valitsuse sekkumise selgitamiseks Makroökonoomika Paternalism Makroökonoomilised häired Enamik majandusteadlasi peab kõrget tööpuudust esmaseks sümptomiks, mis näitab, et konkurentsiturul on midagi korrast ära, seega on vajalik valitsuse sekkumine
annaabi.ee 
