Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast Luuled "Käbi käbihäbi" (1977) "Kalakari salakaril" (1975) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud
JÄRVEKÜLA KOOL KIlu 1//16/2018 Järveküla 2017 Sisukord Kirjeldus Välimus Hulk Elupaik Eluviis Toitumine Arvukus Allikad Kirjeldus Kilu ehk saleda kehakujuga kala.Teatud ka nimedega Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus.Kilud kasvavad nad kuni 4 cm pikkaks Järvekula kool Välimus Kilul on siniroheline selg aga muidu on kilud hõbedat vä- rvi.kilud on 2,5 kuni 4 cm pikka kasvu. Järvekula kool Hulk Kilu ehk saleda kehakujuga kala.Teatud ka nimedega Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus. Järvekula kool Elupaik Kilusid leidub Atlandi ookeani ida osas kirdes aga rohkemalt elavad kilud läänemeres. Järvekula kool Eluviis Kilud ujuvad parvedes mis võivad olla kuna sadasid meetreid kuni mitu kilomeetrit pikad
mitmeid teoseid. Proosa "Etturid" (1968) "Päris kriminaalne lugu" (1968) "Huviline filmikaamera" (1969) "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) "Telepaatiline lugu" (1970) "Karu maja" (1972) "Konn ja ekskavaator" (1972) "Toonekurg vahipostil" (1974) Luule "Kalakari salakaril" (1975) "Käbi käbihäbi" (1977) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) "Suur Tõll" (1959) "Kalevipoeg" (1961) "Kilplased" (1962) "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud "Kirju-Mirju" (1969) "Kirju-Mirju 2. osa" (1974) Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1978 Tänan kuulamast !
· "Naksitrallid. Esimene raamat" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985) · "Kilul oli vilu" (1987) · "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus · "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) · "Suur Tõll" (1959) · "Kalevipoeg" (1961) · "Kilplased" (1962) · "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud · "Kirju-Mirju" (1969) · "Kirju-Mirju 2. osa" (1974)
seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu.
hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu Toiduks teistele loomadele: Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10-18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. 3 PILDID KILUDEST 4
Suurimat tunnustust on leidnud jutustuste seeria "Naksitrallid" (I -- 1972, II -- 1975) ja "Jälle need naksitrallid" (I-- 1979, II -- 1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A. Pervikuga, 1962), "Põdrasõit" (1965), eesti folkloori ja vanema kirj. ainete töötlusi lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958), "Suur-Tõll" (1959), "Kalevipoeg" (1961,
19.PUndritz,,Looduse lood lastele"JKunder"Laste raamat" Lproosa&Lluule 20/30.KE Sööt"Laula lapsuke",KAHinrey Pambu-Peedu"Seene-Mikk",EEnno"Loomad"Tikk-takk"JOro "Varblane"Linnuke"Talvehommik"·Proosa20/30 Luts"Kevade" JParijõgi"Semndivabrik"KRistikivi"Vikerkar"JJaik"Tondijutud" NSV proosa ENiit"Pille-Riini lod"Triinu ja Taavi jutud"ERaud "Sipsik"nax.tral"APervik"Kuxmoor"NSVluule HMänd"Oakene" Metsalilled"ENiit"Rongisõit"Karud saavad aru"ERaud"Kilul on vilu"LTungal"Karune lugu"Tere tere!"·UUSI autoreid EE AVallik"Unekoer"·HVilep"Liisu"Tere"KKass"Petra lood" Folk LL hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud
ja ekskavaator" (1972) ,"Toonekurg vahipostil" (1974) ,"Väike autoraamat" (1974), "Naksitrallid" (1972) ."Naksitrallid. Teine raamat" (1975) ,"Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) ,"Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) ,"Märgutuled Padalaiul" (1977) ,"Ninatark muna" (1980) ,"Suvejutte veski alt" (1982) ,"Kassid ja hiired" (1985) ,"Siniste kaantega klade" (1993) Luule: "Kalakari salakaril" (1975) ,"Käbi käbihäbi" (1977) ,"Padakonna vada" (1985) ,"Kilul oli vilu" (1987) ,"Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus: "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) ,"Suur Tõll" (1959) ,"Kalevipoeg" (1961), "Kilplased" (1962) ,"Tark mees taskus" (1971) Kogumikud: "Kirju-Mirju" (1969) ,"Kirju-Mirju 2. osa" (1974) KIRJANDUS 1. Krusten, Reet ,,Eno Raud - lastele ja täiskasvanuile" - Keel ja Kirjandus, 1978, nr. 2. 2. e-dokument: http://magazinefactory.srv.hosting.fi/magazines/characters/ 3. e-dokument: http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud 4
Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat) Heljo Mänd ,,Oakene", ,,Metsalilled", ,,Linalakk ja Rosalind", Ellen Niit ,,Rongisõit", ,,Karud saavad aru", ,,Midrimaa", ,,Krõlli-raamat", Eno Raud ,,Kilul on vilu", ,,Käbikäbi häbi", Leelo Tungal ,,Karune lugu", ,,Seltsis segasem", ,,Tere tere!" Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses lasteraamatuproduktsiooni vähenemine 90ndate alguses. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma. A. Kivirähk, K. Prügi, I. Trull, A. Pervik,, H. Nõu , Uusi autoreid kaasaegses väikelastekirjanduses
seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. ANGERJAS Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat
paistel", ,,Kallis kodu", ,,Lumest lumeni" Felix Kotta- humoristlik, rahvaluulest laenatud aspektid. Looming: ,,Räägib Mati", ,,Kaheksas sügis", ,,Tublid loomad" Ralf Parve- konkreetse sisuga, aktiivne elutunnetus, kohati liiga õpetlik. Looming: ,,Teguderohked päevad", ,,Meie maja poisid", ,,Lõbusad värsid", ,,Tahan ruttu kasvada" Leelo Tungal- ,,Karune lugu" Ellen Niit- ,,Karud saavad aru"; ,,Suur maalritöö", ,,Suur suislepapuu" Eno Raud- ,,Kilul oli vilu" Heljo Mänd- ,,Tarkus tuleb tasapisi", ,,Metsalilled", ,,Mõmmi, sabata krokodill ja teised" FANTAASIAKIRJANDUSE ARENGUST EESTIS 1. 1. Tulek A. Kitzberg, Hindrey, Luts, Jaik,Truupõld, Ristikivi; lood müstilistest olenditest 2. Nn vaikiv ajastu 3. 2. Tulek- Raud, Niit, Mänd; palju loomajutte, valdav muinasjutt, mänguline, tegelased liiguvad enam-vähem reaalses ümbruses 4
· "Naksitrallid" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985) · "Kilul oli vilu" (1987) · "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus · "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) · "Suur Tõll" (1959) · "Kalevipoeg" (1961) · "Kilplased" (1962) · "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud · "Kirju-Mirju" (1969) · "Kirju-Mirju 2. osa" (1974) KIRJANDUS 1. Krusten, Reet ,,Eno Raud - lastele ja täiskasvanuile" - Keel ja Kirjandus, 1978, nr. 2. 2. e-dokument: http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud 3
ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Joonis 3. Kilu Räim Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. 22.veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime asurkorda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim
soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10-18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. 2.2 Räim Räim on olnud peamiseks kalaks eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, tema pikkus võib ulatuda kuni
rekordvanuseks kogu euroopa kilu jaoks. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Räim ehk läänemere heeringas on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik. 22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks. Eesti rannikuvetes saab 5 eristada kolme räimeasurkonda: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna mõni asurkond koeb varasuvel (mais-juunis) ja mõni
rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10…18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. -5- -6- 3. Lest Lesta (Platichthys flesus ), nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel . Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks , pealmist poolt silmapooleks
1973 ,,Linalakk ja Rosalind" valikkogu 1976 ,,Tuulekassid" 1981 ,,Luuleveski" Kaks viimast rahvalaulu poeetikat kasutatud. Luul-d: Nääpsuke; Leib; Ei jõua üle lugeda 1986 ,,Rohupäike" luul-d: Jorupill Jonn; Hiire hüppamine; karujõmmi unelaul; Tingel- tangel Eno Raud 11 1975 ,,Kalakari salakaril" 1977 ,,Käbi käbihäbi" 1985 ,,Padakonna vada" 1987 ,,Kilul oli vilu" valikkogu Kaljo Kangur 1963 ,,Konnakübar" luulekogu, luul-d: Sajajalgne; Bensiinijaamas; Vihmalugu 1966 ,,Hajameelne tramm" kogu 1973 ,,Kuningalinna lood" 1977 ,,Laulumaja" Kolm viimast fantastilised lood, nonsens ja absurd 1982 ,,Kuldsed krabid" 1984 ,,Punaste traksidega koer" 1985 ,,Tiritammetõrud" valikkogu Kolm viimast fantastiline erakordsus, nägemuslikkus. 1989 ,,Üle seitsme udusilla" postuumselt Leelo Tungal 1975 ,,Karune lugu"
veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu (tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. Lest Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest
furgoonautoga üheskoos edasi rännata. Linnakest aga painab kassinuhtlus, kuna üks vanainimene toidab arutult kasse – loomadele läheb kogu piim ja muu toiduvaru. Naksitrallid meelitavad kassid linnast välja ning neile omistatakse medal edukalt lõppenud kassivastase võitluse eest. 12 Kilul oli vilu Illustreerinud Heldur Laretei, „Eesti Raamat“1987 Lasteluule Kogumiku kolm esimest tsüklit on varem ilmunud eraldi raamatutena: «Kalakari salakaril» (1974), «Käbi käbihäbi» (1977) ja «Padakonna vada» (1985). Sisaldab vahvaid ja kergesti loetavaid ja hästi riimuvaid luuletusi. Eriti meeldivad selle raamatu puhul illustratsioonid, mis lihtsalt kutsuvad seda raamatut lugema ja sirvima.
2. Kala puhastamine soomustest. Kui kalu praetakse, on soomustest puhastamine vajalik. Soomustest ei ole vaja puhastada juhul, kui kalu: 148 keedetakse - soomustes on aineid, mis lisavad kalaleemele head maitset; suitsetatakse või grillitakse - kalal eemaldatakse nahk koos soomustega alles enne serveerimist; fileeritakse. Forellil, kilul ja rääbisel on soomused väikesed ja pehmed. Neid kalu ei puhastata soomustest. Soomuste eemaldamine: Kala on terve, st selle kõhuõõs pole avatud. Juhul kui kalal on kõhuõõs avatud, täidetakse see majapidamispaberiga, et kala kuju säilitada. Alustatakse kala sabast. Kalariiviga tehakse ringikujulisi liigutusi. Ei tohi kala vigastada lihaseid! Vaata joonist. 3. Joonis 7.1. lk. 86 Joonis 7.1. Kala puhastamine soomustest.
annaabi.ee 
