17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust
KULTUUR Muinasajal oli Eestis mitmeid Keskajal olid erinevaid kultuure. Kõige maalikunstis olulisel vanem neis oli Kunda kultuur kohal seinamaalid, mis levis kõigis Läänemere ehituskunstis oli tänu idaranniku maades. Sellele feodaalsele järgneb kammkeraamika kultuur, killustatusele palju ja veel venekirveste kultuur mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. VALITSEMINE Muinasajal Eestis kindel valitseja Keskajal valitsesid Eestit puudus. Olid maakonnad kellel olid mitmed võõrvõimud. kõigil oma vanemad
poole. Linnas valitses kindel kord, samuti ka oma arenguloogika. Üha enam üritati linnu avardada, planeerida ning kaunimaks muuta. Linna valitses raad. Keskaegses linnas elamine nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet, kuna pidi elama pead-jalad koos, kuna enamikud keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Keskajal olid maalikunstis olulisel kohal seinamaalid, ehituskuntsis oli tänu feodaalsele killustatusele palju mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. Vasallide peamiseks eesmärgiks oli oma laenuks saadud valduste muutmine enda omandiks, eravalduseks. Vasalkondade tekkele rajasid teed Taani vasallid Harju-Virus. Peale teede rajamist tekkis vasallidel oma organisatsioon. Keskajal valitsesid Eestit mitmed võõrvõimud. Enamasti valitses Venemaa, kuid peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile. Enamasti toimusid maapäevad Valgas, vahel ka Volmaris
ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne-
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik
(d) antud info on ebapiisav sellele küsimusele vastamiseks 11. Konkurendid reageerivad teie hinnaalandamisele tõenäoliselt samaga (a) monopoli tingimustes (b) täieliku konkurentsi tingimustes (c) oligopoli tingimustes (d) monopolistliku konkurentsi tingimustes 12. Lõpptarbijate kaupade turul pole tarbijad üldjuhul suutelised hinda mõjutama (a) neil pole otsustavat mõjujõudu tänu kogumi killustatusele (b) müüja soovib alati maksimeerida oma kasumi ja töötab hinna alandamisele vastu (c) nad ei oska hinna üle läbi rääkida (d) mitte ükski eelpool toodud põhjustest 13. Kahjumiga liidri hinnakujunduse näiteks on (a) toidukauplus, mis müüb viinereid kahjumiga, kuid teenib kasumit sinepi, kastmete ja kondiitritoodete müügist
ühiskonnakriititilisele luulele. · Asus vöitlusse sots pahedega nagu saamaahnus ja tõusiklikkus, tundeelamused tahaplaanile, analüüsiti ja üldistati · Manifestides ei väljendunud esteetiline, kirjanduslik programm. · Tarapita oli ebaühtlane juba tekkemomendil, edasi see lõhe süvenes. Lagunes tänu seesmisele killustatusele ja majanduslikele raskustele, ajakirja väike tiraaz ja raske keelepruuk. 30. Tarapita liikmed · Adson · Alle · Barbarus · Kivikas · Kärner · Semper · Suits · Tassa · Tuglas · Under · Gailit jäeti välja kuna ta ei sallinud Barbarusi, Allet, Adsoni ja teisi 31. Tarapita tähtsus
ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles viimastel sajanditel seoses transpordi arenguga on olukord paranenud. Nüüdseks on saanud Hispaaniast tugev ja ühtne riik. Ajaloo lühiülevaade(1940-2000) 1940a.Teise maailmasõja ajal oli Hispaania erapooletu
konkurentsivõime ühe peamise probleemina, et Euroopa riikide ja regioonide teadustegevuse spetsialiseerumine on võrdlemisi nõrk (kõik tegelevad kõigega), sest kõik riigid/regioonid üritavad teineteist või arenenud piirkondi kopeerida, kasutades horisontaalseid TAI poliitikaid. Lahendusena liigsele tegevuste horisontaalsusele, killustatusele ja kattuvusele nähti omakorda suuremat spetsialiseerumist. (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014- 20120)). Nutika spetsialiseerumise kui poliitikainstrumendi loogika põhineb kahel omavahel tugevalt seotud põhimõttel: 1) spetsialiseerumise protsess peaks toimuma ettevõtliku avastamise teel, mis ei ole ei ülevalt alla ettekirjutatud spetsialiseerumine ega ka automaatselt alati alt üles tekkiv
1095 a Vladimir Monomahh olles Perejaslavi vürstiriigi troonil mõjuatatuna oma nõuandjatest lasi tappa lunaraha nõudma tulnud poleovetside juhid ja öösel ak nende väe, seejärel tulid kokku kõik Jaroslav Targa lapselapsed ja lapselapselapsed ja andsid tõotuse omavahelised tülid lõpetada.(1097 Ljubetsi linnas). Seal pandi paika ka uus võimu pärandamise kord-juuridiliselt alus tulevikus aset leidnud killustatusele. Järgnevalt sooritas Monomahh kaks edukat sõjaretke polovetside vastu. Teine retk kandis ristisõja iseloomu kust ei puudunud usklikud jne, toimus see 1111 aastal ja ta jõudis välja polovetside alade südamesse. Peale seda jätsid polovetsid venemaa piirid rahule kuid riigis halvenes majanduslik olukord mis tekitas sisepingeid mis kulmineerusid suure mässuga peale Kiievi suurvürst Svjatopolki surma 1113. Paanikas ülikud kes
Oma pos suudetakse säilitada Vahemere piirkonnas türklaste vastu (1571 Lepanto merelahing). 17. saj on Hispaania sujuv allakäik. 1700 sureb viimane Habsburg, selle tagajärjel algab Hispaania pärilussõda (1701 1713). Mandri- Euroopas pärib Euroopa juhtrolli Prantsusmaa. Hispaania troon pärandati Bourbonidele. Edukamaks osutub Habsburgide Austria haru. Saksa-Rooma keisririik on praktiliselt killustunud. Vürstid suudavad saavutada pol sõltumatuse. Viimase lihvi Saksamaa killustatusele määrab Kolmekümneaastane sõda Vestfaali rahuga 1648. Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Saksamaa koosneb üle 300st erinevast vürstiriigist ja riigilinnadest. Väga laastav on 30-aastane sõda, mille tagajärjeks on Saksamaa maj, kult ja pol allakäik. Riigid on üldiselt nõrgad, eranditega Preisimaa ja Austria, millest saavad tugevad tsentraliseeritud riigid. Austria on Habsburgide pärusvaldus ning hakkab laienema. Austria jääb katoliiklikuks maaks. Böömimaa
Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need o ma kaasaja olustikku. Te ma töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloo mulik on kõrge horisont. ,, Talupoja pulm". ,,Jahimehed lumes ehk Talvemaastik jahilistega". KESKAEGNE KUNST EESTIS 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks p õhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitus materjal: PõhjaEestis hall paekivi ja LõunaEestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. Saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik. Kesk-Eestis: *A m bla kirik
Majanduslikult olid paavstile liitlasteks eelkõige Itaalia linnad. Selles võitluses olid sansid küll keisri poolel kuid Legano lahingus said keisriväed lüüa Itaalia Milano vägede käest. 13.saj kui valitses keiser Friedrich II, ta päris emalt Sitsiilia, laiendas oma alasid ning nüüd olid paavsti alad ümbritsetud keisri valdustega. Ta ei kasutanud seda ära ning tundmata huvi Saksamaa siseasjade vastu ning andis sellega võimu ära sellega pani ta aluse Saksamaa killustatusele. Oma võimu ei suutnud ta pärandada ning kui ta 1250 suri siis keisrivõimul enam ei olnud sotsiaalset baasi, ja keisririik enam ei taastunudki. Keisrite ja paavstide võitlusest tulid võidukalt välja paavstid, algas paavstide hiilgeaeg. Innocentius III ajast hakkas paavst muutuma ka ilmalikuks isandaks, sellega kujuneski välja keskaegne katoliku kiriku süsteem. Kogu seda süsteemi finantseeriti eeskätt kirikukümnisest üle kogu Euroopa. Pärast 13
Lisakas paariad ja dasad. Analoogne jaotus on siiski olnud omane enamusele indoeuroopa rahvastele näiteks keskaja kolm seisust (vaimulikud, aadel, linnarahavas + talupojad), Platoni kolm ühiskonnakihti (filosoofid-valitsejad, vardjad-sõjamehed, tööinimesed). 8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid (Kuru, Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism. Arvestatav allikas India ajaloo kohta on hiigelpikk eepos Mahabharata, mis kirjeldab kahe Bharata hõimu suguvõsa Pandavate ja Kauravate vahelist võitlus; eepose ühe osa moodustab filosoofilis-religioosne Bhagavadgita. 6 sajandil eKr hõivas Induse oru Pärsia Ahhemeniidide riik. Gangese orus kujunes
laevastikule talvitumiseks peavarju Touloni sadamas. Õhtumaa jaoks skandaalsena tundunud liitlassuhet muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et prantslasi Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid nüüd ühes leeris. Itaalia sõdade lõpp ja tulemused. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahu oli tähistas Karl V püüdluste luhtumist. Loodetud universaalmonarhia asemel oli üha nominaalsemaks muutuva keisrivõimuga lisaks poliitilisele killustatusele ka usuliselt lõhenenud Saksamaa. 1556. aastal loobus Karl V troonist, jagades Habsburgide valdused kaheks. Vend Ferdinandile pärandas Karl keisritrooni [155664] koos Austria pärusvalduste, Böömi- ja Määrimaa ning Ungariga. Poeg Felipe II päris Hispaania koos meretaguste kolooniate, Madalmaade ja Itaalia valdustega (Mõlema Sitsiilia kuningriik koos Sardiiniaga ning Milano). Karl ise lahkus Hispaaniasse San Yuste'i kloostrisse, kus ta mõne aasta pärast 1558 suri
annaabi.ee 
