Tegevus toimus linnas ja maal. Maa inimesed ei hinnanud hariduse tähtsust ja peamiseks peeti talutööde tegemist kuna nii on ka varem elatud ja maailma uuendusi ei osanud rahvas veel vastu võtta. Tegelased maal pidasid tähtsaks ka alkoholi, võeti isikliku solvanguna kui keelduti pakkutavast alkoholist. Maa inimesed ei saanud aru linna inimestest.Linna inimesed aga pidasid tähtsaks haridust ja hakkasid varem uuendustega kaasas käima. 2.Peategelaseks oli Juulius Kilimit. Sündis ta küla koolmeistri pojana. Isa tahtis talle anda head haridust ja õpetada teda hästi. Juulius hakkas ka ise huvi tundma õpetaja ameti vastu ja talle meeldis õppida.Läks peale isa surma linna õppima . Läbi raskuste sai ta koolmeistriks ja tegeleda sellega mida ta tahab. Juulius armastas väga õpetamist. Ta oli väga põhimõtteline mees, järgis oma reegleid ja jäi alati endale kindlaks. See ta ka elus läbi viis, et ta oli väga järjekindel ja uskus oma unistustesse
Karl Ristikivi Rohtaed Liina Juuse, PS See 1942. aastal esmakordselt väljaantud teos lõpetab Ristikivi Tallinna triloogia, millesse kuuluvad veel ,,Tuli ja raud" (1936) ja ,,Õige mehe koda", mis esialgu ilmus pealkirjaga ,,Võõras majas" (1940). Raamat käsitleb Juulius Kilimiti elulugu, laiemalt Eesti linnaharitlas- konna kujunemist. Teos võtab aset 1890 1934 peamiselt Tallinnas ja käsitleb tervet Juuliuse elu, seda, kuidas ta linna tuleb, abiellub, õpetajaks ja haritlaseks kujuneb ja lõpuks sureb. Teose eesmärk on näidata, kuidas isiku otsused elu jooksul määravad ära selle, kelleks ta saab ja kellena sureb. Raamatu nimi tuleb Voltaire'i mõttest, et igaüks peab ise omaenda aeda harima. Teos algab Juulius Kilimiti gümnaasiumiaastatega. Koolis näitab ta erakordset nuti...
,,Kas meil on õigus oma õnne pärast teisi õnnetuks teha?" (Karl Ristikivi) Sageli on inimesed oma õnne nimel valmis tegema kõike. Pahatihti ei pöörata aga tähelepanu sellele, et ühe inimese õnn võib olla teise õnnetus. Julius Kilimit oli alles noor mees, kui ta valis abielu oma õnne asemel. Ta tahtis saada suureks meheks nagu teadlased, kirjanikud ja filosoofid. Selleks käis ta härra Pastelbergi juures ennast harimas, et kevadel gümnaasiumi lõpueksam teha. Ta pidi sellest plaanist loobuma ja koolmeistriks tööle hakkama, et oma naist üleval pidada. Vanemaks saades otsustas Juulius siiski edasi õppida, hoolimata sellest, et Emmi ei pidanud ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks naiseks
"Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi
,,Rohtaed" on Karl Ristikivi Tallinna triloogia kolmas raamat. Romaani keskses tegelaseks on Juulius Kilimit.. Ta on külkoolmeistri poeg. Kuna vanemad on poisil surnud, on onu ta hooldajaks. Isalt päritud rahadega käib Juulius Tallinna poisslastegümnaasiumis. Linnas on tal tuba üüritud proua Neiderilt. Kuid gümaasium jääb tal pooleli, sest onu väidab, et see on otsas, omalt poolt juurde ei anna ja tahab et Juulius jääks maale tema talusse tööle. Poiss põgeneb hoopis linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle, sest ta soovis oma kooliteed jätkata.
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga Juuliust, ta kohtles teda
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk
Saa selleks, kes sa oled Ristikivi "Rohtaed" Meil kigil on oma Arkaadia, kuhu me juda tahame. Ma vhemalt arvan, et kigil on. Kik vib-olla ei unista sellest nii palju kui Juulius Kilimit, aga olemas see koht on. Mned peavad Juuliust lbikukkunud tossikeseks, sest ta ei judnud kunagi oma Arkaadiasse, aga kas Arkaadiasse peabki tegelikult kohale judma? Ei pea, sest mille nimel siis enam elada. Peale surma vib-olla juame oma Arkaadiasse, aga elu jooksul mitte, sest pdlused ja unistused hoiavadki meid elus. Vililleseeme ei ksi elu mtet, kui ta tuules lendab - tuul viib, ja ta peab. Sa armastad - ja sa pead, olgu su ees ja taga, all ja lal, igal pool thjus.
Tallinna triloogia ,,Tuli ja raud" ,,Õige mehe koda" ,,Rohtaed" Tegevuse aegruum: 1885 1937 u. 1885 1932 Talinn 1890 1934 Tallinn Läänemaa, Tallinn peategelane: kaubamaja omanik Peategelane: kooliõpetaja Juulius peategelane: tööline Jüri Jakob Kadarik Kilimit Diloogia ,,Kõik, mis kunagi oli" ,,Ei juhtunud midagi" 23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hingede öö"
lapsekaotusest ja teadmisest, et ta ei saa enam kunagi lapsi. Emmi tunneb ennast oma mehe kõrval rumalana ning ta arvab, et tegelikult ta oma mehele ei kõlbagi. Sellest hoolimata püsis ta mis tahes olukorras Juuliuse kõrval, alati teda toetades. Tema suur toetus väljendub ka selles, et ta teeb tohutuid pingutusi majapidamise ülalhoidmiseks, see on tema jaoks see vähene, mida ta Juuliuse heaks teha saab. Aastaid hiljem on Juulius oma õpetajatööd armastama hakanud. Vana Juulius Kilimit meeldib lastele, kuid tema tunde ei oska nad hinnata. Õpilastele tundub tema õppeaine lihtsalt igav. Juuliusel on hea töökoht, armastav naine, lapsed, maja. Pärast pikki aastaid saab ta inspektoriks ning sellega seoses ka oma teenitud tunnustuse. Juulius haribki selle läbi oma nn rohtaeda, milleks on tema õpilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab ta jälle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama, niiet kui ta vahepeal jättiski oma
Kiidetakse heaks, et inimene omandab teadmisi erinevate valdkondade kohta, hakkab hindama elu väärtust ning laiendab oma silmaringi. Ta leiab tänu haridusele sobiva töökoha, kus hakkab omandatud teadmisi rakendama. Halb pool seisneb selles, et haridust hinnatakse üle. Inimene ei jõua keskenduda oma elule ning õppimise käigus tuntakse üksildust isegi siis, kui elus on kõik olemas. Näite võib tuua Karl Ristikivi teosest "Rohtaed", kus peategelane Juulius Kilimit oli abielus hoolitseva naise Emmiga. Tal oli hea töökoht, lapsed ja maja, kuid sisimas tundis üksildust. Juulius tahtis keskenduda oma karjäärile ning harida oma õpilasi. Haridusel on mitu külge ning inimesele saab saatuslikuks see, millise suuna ta valib. Arvatakse, et haridus muudab inimkonna tulevikku. Paljud teadlased on arvamusel, et meie tulevikus on loomulikuks nähtuseks heaoluühiskond ning haridust on võimalik omandada kogu maailmas
Karl Ristikivi teos ,, ROHTAED" räägib Juulius Kilimiti elust, kuidas temast sai see kes ta oli. Juulius Kilimit oli põhimõtetega mees ja ta üritas vältida oma põhimõtete rikkumist. Juuliuse elule pani aluse tema isa, kes hakkas andma oma pojale haridust niipea, kui see oli võimalik. Kuna Juuliuse isa oli koolmeister, siis hakkas Juulius tundma huvi koolmeistri ameti vastu juba üsna varajalt. Ma arvan, et isa oli tema elu üks määravamaid isikuid ning isa pärast sai Juuliusest see, kes ta oli. Kui Juuliuse isa suri, siis hoolitses tema eest onu
ringkäigust tagasi majja, kus ta oli oma esimesed metamorfoosid üle elanud ülemõpetaja Semmelni jupiterliku juhatuse all. (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 249 ). Juulius oli teose kolmanda osa alguse ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele tundus tema õppeaine lihtsalt igav, ja ka kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta üritas kogu hingest anda endast kõik, kuid eriti märkimisväärseid tulemusi ei savavutanud. Muidugi oli Juulius teinud küll suure edasimineku võrreldes selle ajaga kui ta esmakordselt õpetama asus. Nüüd võttis
PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õppida ja komistuskivide alt õpetussõnu leida. PROBLEEM ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Missuguseid õpetussõnu ja näpunäiteid pakub endas selgusele jõuda soovijale aga ilukirjandus? SISU · rumalus haritus K. Ristikivi "Rohtaed" - Juulius Kilimit J. Kross "Wikmani poisid" Tammsaare "Tõde ja õigus"- eelkõige II osa Indrek, aga ka Hundipalu Tiit ja külarahvas A. Kivirähk "Rehepapp"- rehepapp ja sulane Jaan rehepapp ja külarahvas A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - onu Vootele · mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas
Tegevuspaik on Tallinn. Esimene osa ,,Tuli ja raud" 1938, millega sai täiskasvanutele tuntuks. Räägib töölisklassi kujunemisest Eestis, lugu noormehest, kes läheb Tallinna. Seejärel ,,Õige mehe koda", tuntud ka kui ,,Võõras maja" 1940. Ärimaailmast, keskklassist ja kaupmeestest. Mees Jakob Kabarik ja tema saamine poesellist poeomanikuks läbi abielu poeomaniku tütrega. Nimi ,,Võõras majas" tuleb sellest, et Kabarikku ei võeta baltisakslaste hulka. Viimaks ,,Rohtaed" 1942. Juulius Kilimit on Eesti haritlaskonnast, aga suurem osa haritlasi on maarahvas. Kilimit on samuti maalt, koolmeistri poeg. Õpib gümnaasiumis, raha selleks saab onult, aga onul ei ole rohkem raha. Kilimit tahaks kirjanikuks saada, läheb tööle ja üürib tuba. Toaomanikul Mamma Neideril on kaks tütart, aga Kilimit võtab vale õe. Teine õde saabub Peterburist ja on rase, aga Kilimiti naine ei saa lapsi. Lõpuks saab Kilimitist ladina ja kreeka keele õpetaja.
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ...
arengut. Tegevus toimub kahel ajajärgul: 19. saj viimane kümnend ja aastad 1929-1934. Peategelane Jakob Kadarik alustas õpipoisina ja sai visaduse ja järjekindlusega kaubamaja omanikuks. Jakob küll saavutas oma eesmärgi, kuid tundis end oma majas võõrana, sest oli rikkuse nimel hüljanud oma parema mina. Lõpuks hävis kaubamaja põlengus. "Rohtaed " näitab eesti linnaharitlase kujunemist. Peategelaseks on idealist Juulius Kilimit, kes soovis saada luuletajaks ning antiikkultuuri asjatundjaks, kuid oli mugava ja otsustusvõimetu ja jäi gümnaasiumiõpetajaks. Rohtaia motiiv kehastab pürgimist vaimsete väärtuste nimel. Romaanis on näha pidevat väikekodanluse ja intelligentsi konflikti. Romaan "Hingede öö" (1953) koosneb kolmest osast: "Surnud mehe maja", "Kiri proua Agnes Rohumaale", "Seitse tunnistajat". Ise määratles autor oma teost kui realistlikku muinasjuttu. Romaan on modernistlik, peategelane satub
Jakob küll saavutab oma eesmärgi, kuld siiski elab ta võõras majas ja maja elanikudki tajuvad teda kui võõrast majas, ehkki Jakob ise tahaks seda näha õige mehe kojana. Miljöö kohati rusuv pime tolmune ja rusuv Abneri kaubamaja on nagu labürint, millest pole väljapääsu. Psühholoogiline pinge saab lahenduse kaubamaja põlengus. 1942 ,,Rohtaed" näitab eesti linnaharitlase kujunemist. Peategelaseks idealismist laetud Juulius Kilimit, kelle lend jääb paraku madalamaks, kui ta nooruses lootis vanade keelte ja ajaloo õpetaja, üürikeseks ajaks ka gümnaasiuml direktori kohusetäitja seda on vähe. Rohtaia motiiv kehastab pürgimist vaimsete väärtuste nimel. Talumees harib ju ka kõigepealt põldu ja rohtaed on tema jaoks luksus, aga ilma rohtaiata oleks majapidamine rõõmutu. Romaanis pidev väikekodanluse ja intelligentsi konflikt (musterabikaasa Emmi ja tema õde)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
