Võrkpalli mõju lihastele Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne energia- vaimne heaolu 12. negatiivne vaimne energia- psüühikahäired, vaimsed probleemid 13. meditatsioon- süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus 14
sooritatavad painutusharjutused. Mis on vajalik kiiruse arendamiseks ? · Intensiivsus: 80105% (105% s.o. ülikiired, N: alla mäge, tuult) · Kestvus 110 sek: (N: 1 sek. topispalli visked)Kui läheb pikemaks on juba kiiruslik vastupidavus. Max. kiirusega joostes kuni 80 m d lõigud arendavad kiirust ja sellest pikemad arendavad kiiruslikku vastupidavust. · Spetsiifilisus · Ärritajate vahelduvus: Igasugused hüppeharjutused on kasulikud arendamiseks. Nii kui kuskil liigestes, kõõlustes tunda annab võta koormust hüpetes vähemaks. Kord hüppa poole jõuga, kord täisjõuga. Et saavutada paremat tulemust. · Taastumispausid 35 min, et pulss taastuks 90100le see on oluline. Kui pulss jääb 120130 vahele, siis on see ikka kõrge
tavalised testimistingimused ei taga küllaldast motivatsiooni. Seetõttu soovitatakse sprinteritel määrata viimase 30 m läbimise aeg 100 m või 200 m jooksu ajal. Laboratoorsetes tingimustes on võimalik kiirusomadusi hinnata nende aluseks olevate energiamehhanismide võimsuse ja mahutavuse määramise põhjal. Levinud testid on Margaria trepitest (anaeroobse alaktaatse võimsuse hindamine) ja Bosco üheminutiline hüppetest (laktaatse võimsuse ja mahutavuse hindamine). Kiiruslikku vastupidavust saab hinnata vere laktaadi kontsentratsiooni ja pH taseme põhjal. Oluline on koos kiirusvõimete hindamisega testida ka jõuvõimeid. Nende testide omavaheline võrdlemine aitab hinnata kiiruse üksikkomponentide taset. Kui näiteks kiirusliku jõu tase on hea, aga kiirus kehv, võib olla põhjuseks halb tehnika. Kui aga kiirus on hea ja kiirusliku jõu tase kehv, tuleb enam tähelepanu osutada jõutreeningule, et luua võimalusi kiiruse parandamiseks.
m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus. Kiiruisutamise treening Kiiruisutamine nõuab kiirust, jõudu ja vastupidavust, mistõttu peavad uisutajad arendama põhiliselt oma jalgu, et suuta võimalikult tugevasti tõugata. Uisutajad peavad vastu pidama pikad distantsid, nagu 5000 m ja 10000 m. Samas nõuavad lühemad distantsid, nagu 500 m ja 1000 m väga tugevat kiiruslikku treeningut. Distantsid kiiruisutamises on väga erineva pikkusega, sellepärast peavad ka treeningud varieeruma, kuna igal distantsil kasutatakse erinevat energiatootmissüsteemi. Sellest tulenevalt on iga uisutaja keskendunud oma distantsile ja treeningud on muutunud väga spetsiifiliseks. Et inimesel oleks piisavalt energiat tööd teha, peab toimuma kehas pidev ATP taastootmine. Töö iseloomust lähtuvalt jaotatakse ATP taastootmine kolmeks: 1) kreatiinfosfaadi anaeroobne lõhustamine;
Pupartiga Rennes'i Volleys. MK-sarja üldvõidu pälvisid valitsevad maailmameistrid Julius Brink - Jonas Reckermann (Saksamaa), kes edestasid Harley Marques Silva - Alison Cerruti (Brasiilia) ja Pablo Herrera - Adrian Gavirat (Hispaania). MK-sarjas kahel korral poolfinaali jõudnud Kais - Vesik said seitsmenda koha. Võrkpalli mõju lihastele Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150– 200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
· sammhüpped kiirusele ja võimsusele, 9 · pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks, · "kätejooks". Äärmiselt oluline on nimetatud harjutuste sooritamise kvaliteet ja korrektsus. Kiirustreeningu vahendid võib jaotada maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise vahenditeks. Kõik maksimaalse kiirusega joostavad kuni 80 m pikkused lõigud arendavad maksimaalset kiirust, üle 80 m pikkused lõigud aga kiiruslikku vastupidavust. Kui tippsportlastel võib maksimaalsete ja submaksimaalsete ehk kiiruslikku vastupidamist arendavate harjutuste suhe olla 50%:50%, siis noorte treeningus kasutatakse submaksimaalseid harjutusi kaks korda enam kui maksimaalseid. Spetsiaalse ettevalmistuse etapil tehakse 23 kiirustreeningut nädalas. Sportlase kiiruse arendamiseks tuleks esiteks valida jõuharjutused, mis koormavad ja kaasavad võimsalt tööle tippkiirusel pearaskust kandvaid lihaseid: reie-kakspealihased,
· Vastupidavusjõud: vastupidavusjõud (kordus 12-15, koormus 40-80%, taastus 30- 60sek), lihaste vastupidavus (kordus 15-100, koormus 0-40%, taastus 0-30sek). Treening jaamadega, eristatakse: raskus ja korduste arv ei muutu (70%.. 10x+70% jne), raskus muutub ja korduste arv jääb samaks (50%.. 10x+60%/10x+70% jne), raskus on sama kui korduste arv muutub (80%.. 10x+80%/7x+80%/4x jne). Olenevalt raskustest ja kordustest on võimalik treenida nii maksimaaljõudu , kiiruslikku jõudu kui ka jõuvastupidavust. Ringtreeningus kasutatakse 6-12 erinevat jaama, koormuse kestvus on 15-40 sek. Kiirusvastupidavuse arendamisel veelgi pikem. Puhkepaus erinevate jaamate vahel oleneb treeningrühma tasemest, tugevamatel on suhe 1:1, nõrgematel 1:2. Ringtreeningu eelised on: palju sportlasi saab korraga väikses ruumis õigesti harjutada, võimalik treenida erinevaid jõuliike maksimaalne kiiruslik jõuvastupidavus muutes intensiivsust, korduste arvu, puhkepausi kestvust.
üle 800 miljoni. Võistlus toimub tavaliselt rannaalal mille mõõtmed on 18x9 , piirid tehakse ise ja tavaliselt on võrk piiriks, Võrk on 9,5m pikkune ja 1m laiune. Rannas on mängu ajal korra ühes võistkonnas 2-4 mängijat. 18 MÕJU LIHASTELE Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150–200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks käte jõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
tööintervallid. Intervalltreeningu eesmärgiks on eelkõige südame funktsionaalse võimekuse tõstmine, mis on aeroobse energiatootmise seisukohalt oluline parameeter, ning ka anaeroobse töövõime arendamine. Intervalltreening arendab ka kopsude ventileerimisvõimet (Thool 2006). Põhiline arenduslik mõju organismile tagatakse intensiivse lihastööga. Lühikeste, kuni 45-sekundiliste tööintervallidega arendatakse anaeroobset töövõimet ehk treenitakse laktaatset kiiruslikku vastupidavust. Anaeroobse töövõime arendamine seisneb anaeroobse glükogenolüütilise energiatootmise võimsuse ja mahutavuse suurendamises. Pikemate tööintervallidega kaasatakse töösse suuremal hulgal ka aeroobsed mehhanismid ning arendatakse rohkem maksimaalset aeroobset võimekust, treenitakse maksimaalvastupidavust. Treeningu käigus peaks optimaalse treeningefekti tagamiseks jälgima, et puhkeintervalli pikkus ei langetaks olulisel määral vere laktaadi kontsentratsiooni
kinnistumiseni • kognitiivsete võimete arendamise innovaatiline aspekt - traditsioonilise aspekti korral on kognitiivsete võimete areng kaasneva iseloomuga ja paraneb koos oskuste omandamisega. Innovaatiline aspekt tähendab seda, et spetsiaalseid kognitiivseid võimeid treenitakse täiendavalt samal põhimõttel, nagu seda tehakse kehaliste võimete arendamiseks kõikidel spordialadel (nt sportmängude jaoks arendatakse jõudu, kiirust, vastupidavust ja kiiruslikku jõudu mänguväliselt kas jõusaalis või staadionil). Ületreening, läbipõlemine ja relaksatsioon 1. Nimetage läbipõlemise staadiumid. Ületreening tähendab olukorda, kus treeningukoormus on kohanemiseks liiga intensiivne ja pikaajaline ning tagajärjeks on sportliku soorituse halvenemine. Ületreeningu tagajärjeks on ülepingutuse seisundi tekkimine, kus sportlasel on raskusi treeningukavast kinnipidamisega ning tema tulemused hakkavad halvenema
diferentseerivat e. kiirusele proportsionaalse toimega lüli. Igasugune regulaator omab teatud ebatundlikkuse ala, väikese hälbe korral regulaator ei lülitu. Regulaator lülitub diferentseeriva komponendi järgi varem kui proportsionaalse komponendi järgi. Diferentsiaalne komponent kiirendab regulaatori tööd, regulaator reageerib väiksemale reguleeritava suuruse kõrvalekaldele ja kiiremini. Näide: Vanemates reguleerimissüsteemides kasutati ,,kiiruslikku" termopaari, mis koosnes kahest erineva massiga termopaarist. Kui temperatuur ajas ei muutu, =const., siis termoelektromotoorne jõud termopaaride A ja B vahel puudub, E AB=0. Kui mõõdetava koha temperatuur muutub ajas, siis suurema massiga termopaari temperatuur muutub aeglasemalt. Jootekohad omandavad
segarezhiimis tehtav maksimaalse hapniku tarbimise treening on maksimaalne vastupidavus. Nimetatakse ka aeroobseks võimsuseks. Maksimaalse vastupidavuse taseme saavutamiseks on vaja energiat toota ka anaeroobselt, kuid aeroobne energiatootmine on prevalveeruv. 4. Laktaatne kiiruslik vastupidavus Mõjustades anaeroobseid laktaatseid mehhanisme (laktaadi maksimaalset tootmist või laktaadi talumise võimet) arendame laktaatset (kõrge laktaadi kontsentratsiooniga) kiiruslikku vastupidavust. 5. Alaktaatne kiiruslik vastupidavus Maksimaalse kiiruse ja selle säilitamise jaoks tehtavat treeningut nimetatakse alaktaatseks kiiruslikuks vastupidavuseks. Vastupidavustreeningu põhivahendid: 1. Kestustöö aeroobse läve tasemel Organismi energiavajadus saadakse peamiselt rasvadest saadava energia arvelt, on aeroobse baasi aluseks. Toime algab 60-90 minutist, tippsportlastel võib treening ulatuda 2-3 tunnini ja rohkemgi
NB! - Kiirusharjutused, mida sooritatakse submaksimaalse kiirusega, kindlustavad submak- simaalse, mitte maksimaalse kiiruse arengu. - Sportlased on tõeliselt kiired vaid siis, kui nad suudavad kasutada kõrgeid ja äärmi- selt kõrgeid kiirusi, st kui nad suudavad kontrollida ja tunnetada liigutusi samamoodi, nagu nad tunnetavad kiiruse varieerimisi. - Liigutuste sageduse treenimiseks on parim lapseiga. - Kiiruslikku vastupidavust ja maksimaalset kiirust ei arendata samaaegselt. - Kiirustreeningu aluseks sobib seitsmeastmelise kiirustreeningu mudel. - Kiirustreeningu edukus sõltub väga palju geneetilistest eeldustest. VASTUPIDAVUS Vastupidavus on võime kestva tegevuse säilitamiseks vajalikul tasemel. Hea vastupidavuse tase on vajalik pea kõigil spordialadel, et kindlustada kõrget töövõime taset, head tervislikku seisundit, kiiret taastumist treeningutest ja võistlustest.
annaabi.ee 
