Sisukord 1. Must keha üldmõistena.................................................lk 1-3 2. Absoluutselt must keha.................................................lk 4-5 3. Absoluutselt musta keha mudel.......................................lk 6 4. Musta keha kiirgus......................................................lk 7-8 Kasutatud materjalid: ENE, Internet> neti.ee Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste must keha). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lai...
Kiirgusseadus .. ... Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kiirgusseaduse olemus · Sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. · Asutuste ja isikute õigused ja kohustused ioniseeriva kiirguse kasutamisel Ökoloogia ja keskkonnakaitse Prooton rikub · § 30. Kiirgustegevusloa omaja põhikohustused · § 35. Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu · § 41. Vanusepiirang kiirgustööle lubamisel · § 48. Kiirgustöötaja kiirgusohutusalane koolitamine · § 58. Radioaktiivsete jäätmete ja heitmete käitlemise põhinõuded Ökoloogia ja keskkonnakaitse Karistus · Kiirgustegevusloa tingimuste rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku puhul 50000 EEKi. · Kiiritusaine andmine isiku...
Kiirgusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus). (3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse ...
Põhjanael praktiliselt paigal
Täistiir 1 ööpäev
Eestis:
Pooluselähedased tähed ei looju kunagi tähistaevas tiiru tehes(kõik põhjanabal)
Tõusevad idast, kagust või kirdest ülejäänud, sõltuvalt käändest
4) Tähtede kiirgus: (saab mõõta tähe keemilist koostist ja temperatuuri)
Röntgen- ja raadiokiirgus, nähtav valgus, UV, infrapuna (soojuskiirgus)
Lainepikkuse järgi pikimast:
Raadiokiirgus>Infrapuna>Nähtav valgus>UV>Röntgenkiirgus>Gammakiirgus
Plancki kiirgusseadus (kõver näitab, et) kiirgustugevus:
UV
leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke abinõusid, sealhulgas päästetöid, ning ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud abinõusid rakendamata. 8. Nimetada seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks? kodaniku kaitse seadus, keskkonnakaitse s., ohtlike ainete transport, kasitlemine , kemikaalide kasitlemine ja EV tookaitse seadus ning EV kiirgusseadus 9. Mis on kemikaali käsitlemine? Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9) 1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.Kergesti süttivad vedelikud 4
abinõusid rakendamata. Erakorralise seisukorra võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. 8. Nimetada seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks? Samuti oli vist. kodaniku kaitse seadus, keskkonnakaitse s., ohtlike ainete transport, kasitlemine , kemikaalide kasitlemine ja EV tookaitse seadus ning EV kiirgusseadus 9. Mis on kemikaali käsitlemine? Võis olla töös. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9) MII SELLIS OLI KUI ÕIGESTI MÄLETAN. 1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3
hoiukoha ustele ning radioaktiivsete jäätmete kogumise anumatele Kontrollitavates ruumides: Ei tohi süüa, juua või suitsetada Kõik haavad tuleb enne ruumi sisenemist katta veekindlalt. Lahtised haavad kujutavad endast otsest teed vereringe saastamiseks Ruumis saadud haavadest tuleb kohe teatada vastutavale isikule Harilike taskurätikute asemel tuleb kasutada ühekordseid Detektorid: Seadused Kiirgusseadus Keskkonnajärelvalve seadus Kiirguskeskus: Kiirguskaitse osakond - Väljastab kiirgustegevuslubasid, nõustab ja kontrollib, osaleb seadusandlike aktide väljatöötamises Kiirgusseire osakond - Korraldab keskkonna radioaktiivsuse seiret, kiirgustöötajate dooside monitooringut, looduskiirguse uuringuid, elanike dooside hindamist, tagab varajase hoiatamise võimaliku kiirgusohtliku hädaolukorra puhul
Välisõhu kaitse seadus- Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. Kiirgusseadus- sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud
Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega: R = T4. Võrdetegurit kutsutakse Stefan-Boltzmanni konstandiks ning selle väärtuseks on saadud . Planck suutis aastal 1900 leida teoreetilise avaldise tasakaalulise kiirguse spektri kirjeldamiseks (Plancki kiirgusseadus), millest muuseas järeldub ka Stefan-Boltzmanni seadus. Konstandi teoreetiliseks avaldiseks tuleb , kus k on Boltzmanni konstant, c on valguse kiirus vaakumis ning h on Plancki konstant. Energia jaotus spektris- energia jaotust spektris saab uurida bolomeetri abil (joonis1). Kiirguse energiat uutitakse termopaari abil. Selleks, et uurida infrapunast osa ei tohi prismat ja läätse valmistada mitte tavalisest klaasist vaid kivisoolast (haliit) ehk NaCl
piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kiirgusseadus: (1) Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või
Arvestades kiirguse kasutamisel saadavate kasulike ja vajalike tulemustega, on ühiskond nõus taluma riske, mis sellega kaasnevad. Siiski peavad need riskid olema kontrollitavad ja peab olema võimalus neid piirata. Seepärast on kiirguskaitses loodud nii rahvusvahelised kui ka riiklikud ametkonnad, mis töötavad välja ja avaldavad kas siis soovitusi (rahvusvahelised) või seadusi (riiklikud), mis reguleerivad kiirguste kasutamist. Näiteks Eesti Vabariigis kehtib praegu KIIRGUSSEADUS, mis on Riigikogus vastu võetud 3.aprillil 2004.a. (vt. http://wlex.lc.ee) 2. Kiirguse mõjud (efektid) Suured kiiritusdoosid võivad põhjustada iiveldust ja naha punetust; tõsisematel juhtudel avalduvad kliiniliselt akuutsemad sündroomid pärast lühikest ajavahemikku peale kiirguse mõju. Selliseid efekte nimetatakse deterministlikeks efektideks, sest nad ilmnevad kindlasti, kui doos ületab teatavat piir- e.läviväärtust.
U = 6 m/s 122.Leiame riski arenemise kiiruse (t) ja o.o. tegutsemiseks jääva aja t2 t1= x : U =360 : 6 = 60s t4 - siseinfo t2= t1 t t2= 60 15= 45s t3 = t2 t4 123.Määrame saastumisvööndi võimaliku laiuse (sh o.o. piirkonnas) Lin = 0,09 * LKV = 0,09 * 4,2 = 0,378 124.Arvutame evakueerimiste pikkuse (LE) o.o. L/L1=LK/X , L1 = L*X/ LK LE= ½ 17.10. 1945 sai alguse tuumaenergeetika küsimus. Kiirgusseadus RT nr. 26, 2004, s.173 Kiirguskeskus Kopli 76 Tallinn 26.aprill 1986 Tsernobõli katastroof Eestil on olemas enda riskiobjekt: Silmeti radioaktiivsete ainete jäätmehoidla Sillamäel. Seal on teadlaste hinnangul 7,8kg radioaktiivset elementi Raadiumi. USA's Nevada kõrbes on konteiner, millele anti garantii 10 000 aastat. 4 riiki, kes ohustavad tuumaelektrijaamadega Eestit: Soome (Loviisa), Rootsi, Leedu, Venemaa (St
tulemuseks on üldisem seadus või teooria- see on teaduse loomulik areng. Füüsikaline hierarhia On seadusi ja printsiipe, mis puudutavad väga laialdast nähtuste hulka ning on seadusi, mille kasutusala piirdub vaid mingi kindla või kitsa nähtuste ringiga. Kitsamat nähtuste hulka hõlmavad seadused peavad alati sisalduma teatud erijuhuna üldisemates ning olema vastavuses füüsika põhiprintsiipidega. Seadused: Newtoni seadused, aatomite kiirgusseadus, optika seadused (murdumis-ja peegeldumisseadused), gravitatsiooniseadus jne. NÄIDE ÜHEST SEADUSEST: GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus on määratud gravitatsiooniseadusega: Kaks punkti tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline
Alamprogrammide taotluste hindamistulemused on esitatud lisana töörühma 17.01.2006. a nõupidamise protokollile ja taotluste pingerida koos märkuste ja alamprogrammist väljajäänud taotluste loeteluga on esitatud lisas 3. 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud 2006. aasta esimese vooru välisõhukaitse alamprogrammist on ettepanek finantseerida järgmisi riiklike kohustuste ja prioriteetide hulka kuuluvaid projekte: 1. 2004. a Riigikogus vastu võetud kiirgusseadus sätestab, et kiirgusohutuse arengukava tuleb esitada kahe aasta jooksul pärast kiirgusseaduse vastuvõtmist. Ettevalmistusi selle dokumendi valmimiseks on tehtud, kuid hetkeolukorda kajastav ning reaalseid eesmärke lähitulevikus püstitava kiirgusohutuse arengukava valmimiseks on vaja kaasata lisaks erinevate ministeeriumite esindajatele ka erinevaid kiirgusohutuse valdkonnas töötavaid eksperte:
50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy 10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000 elaniku kohta Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas Seadus Kiirgusseadus 24.03.2004, täiendatud 2006 Kiirgustöötajate tervisekontroll Isikudooside seire Kiirgusohutus meditsiinikiirituse kasutamisel Kiirguskeskus Mitteioniseeriv kiirgus Laserkiirgus Laserkiirgus- kudedes neeldunud laserkiire energia pöördub soojuseks- termiline kahjustus Silmad- nägemise kaotus Nahk- pigmentatsioonihäired Põletus Laserkiirgus Kasutamine Kirurgias- lõikab, koaguleerib kudesid verejooksu sulgemiseks Endoskoopias Teaduslikes uuringutes
Üldseadused - säästva arengu seadus - planeerimisseadus - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus - keskkonnajärelvalve seadus - keskkonnaseire seadus - saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus - saastetasu seadus - geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Valdkondlikud seadused: - Jäätmed jäätmeseadus pakendiseadus - Looduskaitse looduskaitseseadus - Vesi veeseadus - Õhk välisõhu kaitse seadus kiirgusseadus - Ohtlikud ained kemikaaliseadus - Looduskasutus jahiseadus kalapüügiseadus maapõueseadus metsaseadus EÜ keskkonnaõigus Ühenduse prioriteedid ja strateegi on kajastatud keskkonnaprogrammides. Tavaliselt 5 a hõlmav programm on kinnitatud nõukogu poolt. Sõnastus küllaltki üldine, eesmärgiks määratleda üldised arengusuunad. 1. keskkonnaprogramm 1973-76 2. keskkonnaprogramm 1979-81 3. keskkonnaprogramm 1982-86 4. keskkonnaprogramm 1987 - 92 5. keskkonnaprogramm 1993-2000 6
* geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus valdkondlikud seadused: * jäätmed · jäätmeseadus · pakendiseadus * looduskaitse · looduskaitseseadus * vesi · veeseadus * õhk · välisõhu kaitse seadus · kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus * looduskasutus · jahiseadus · kalapüügiseadus · maapõueseadus · metsaseadus 20 18 Keskkonnanormatiivid Materjal: Loeng Keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnnamõju-
____________________________________________________________________ - M 4.89 (M) Kiirgusturve M 4.89 Kiirgusturve Algatamise eest vastutavad: IT-turbespetsialist Rakendamise eest vastutavad: IT-turbespetsialist Iga elektrooniline seade kiirgab rohkemal või vähemal määral tugevaid elektromagnetilisi laineid. See kiirgus on tuntud kui elektromagnetiline koormus ning selle maksimaalselt lubatud tugevus on üldjuhul seaduses reguleeritud. Eestis on selleks kiirgusseadus (RT I 2009, 48, 322). Infotöötlusseadmete puhul (PC, printer, faksiaparaat, modem jne), võib see elektromagnetiline kiirgus endas kanda ka hetkel töödeldavat infot. Sellist infot kandvat kiirgust nimetatakse paljastavaks kiirguseks. Kui paljastav kiirgus püütakse kinni teatud kauguses, nt naabermajas või lähedusesasuvas sõidukis, saab selle abil infot taastada. See ohustab andmete konfidentsiaalsust. Reeglina tuleb sellise tegevuse takistamiseks tarvitusele võtta lisameetmed.
annaabi.ee 
