Kehade nägemiseks vajav valgus Valgusel on väga suur roll selles, et ma näeksime kehi. Sellesk peatun ka veidi valguse juures pikemalt. Valguse allikaks on valgus allikas. Valgusallikas kehad, mis kiirgavad valgust, parimaks näiteks meie planeedil on päike ja kuu. Mõlemad need kehad on meie valgusallikateks. Vaögusallikate eriliseks omaduseks peale valguse kiirgamise ka soojus kiirgus. Enamused valgusallikad kiirgavad soojust, sest valguse kiirgamiseks on vaja palju energiat ning keha temperatuur on kõrge. Toome näiteks lõkke tule: põlemisel tekib valgus, aga et toimuks põlemine on vajalik suur kuumus, ning kiirgub ka valgus. Päikesel on meeletu suur kuumus ligi 6000 kraadi C järgi. Ka elektripirnis on ka suur kuumus, elektripirni traadikese kuumus töötamise ajal ülatud 2800 kraadist kuni 3200 kraadini celsiuse skaala järgi. Valgusallikaid mis kiirgavad ka soojust, ning vajavad valguse kiirgamiseks ise soojust nimetatakase
jne. värvus). Me teame, et gaase eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise vastasmýju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine karakteristlikuks kiirguseks. Mida hõredam ja külmem on gaas, seda vähem kiirgab ta tervikuna ja seda suurem on kontrast atomaarse kiirgusega. Muidugi peavad aatomid saama kusagilt kiirgamiseks vajalikku energiat ja kui nad ei saa seda soojusliikumisest, peab olema teine, näit. elektriline jõuallikas. Aga selleks võib olla ka valgus või muu elektromagnetkiirgus http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/tryk20.pdf https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&ved=0CCsQFjAA&url=http %3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FAatomif%25C3%25BC %25C3%25BCsika&ei=EmWvUe2NMMmptAbMnoCgBQ&usg=AFQjCNEeVmj U5yuSGFJNolGDHCK9j2BaKQ&sig2=svkH0qdt1x7nMQT_FtLYoA
-Boltz. konstant 2). Wieni nihke seadus: abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10 -3 m*K - Wieni constant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit). Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. hõõglambi kasutegur 5%, kuna kiirguse max asub pikkadel lainepikkustel. Valguse kiirgamiseks kulub ainult 5% kogu kiiratavast energiast. Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe hapnikku ,et W ei saaks oksüdeeruda) Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust kiirgama. W-juht ei ole ühtlane hakkab kõrgemaltel temp-idel kiiremini oxydeeruma. Kitsamates kohtades suureneb voolu tihedus (J=I/S), millega koos tõuseb ka kitsama juhtmelõigu temp. Kui W on kõik ära aurustunud, juht katkeb ja lamp kustub ära
Kaja on tõkkelt peegeldunud heli, mis on kuuldav alghelist lahus, vahe vähemalt 0.1s. Liithelides esinevate helide sageduse ja tugevuse jaotust nim helispektriks. Tämbriks e kõlavärvinguks nimet heli erilist kõla, mis sõltub ülemtoonide arvust ja tugevusest. Müra on korrapäratu võnkumise tulemusena tekkiv heli. Valgusel on võime kehi soojendada, kutsuda esile keemilisi reaktsioone või elektrivoolu. Valgus kannab energiat. Valgusallikad vajavad valguse kiirgamiseks energiat. Valgusallikad jagunevad soojuslikeks ja külmadeks. Külmad on energiasäästlikumad. Soojuslikud valgusallikad saavad kiirgamiseks vajaliku energia soojuliikumise energiast. kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist. Valguslainet nim elektromagnetlaineks. Valgus levib ka õhuta ruumis, kuid läbi läbipaistvate kehade. Valgus on ristlaine. Valgus, mida inimene tajub on nähtav valgus, lainepikkuste vahemik on 400nm-760nm. On ka nähtamatu valgus, mida
41.Soojusülekanne on soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.NT:kui teine keha teise keha vastu teist keha läheb saab teine energiat.1J;1N 42.Siis kui kehade jahtumine ja soojenemine on tasakaalus. 43.vask ja puit on head, klaas ja plastik on halvad soojusjuhid. 44.Soojusülekande liik, kus soojus kandub edasi koos liikuva ainega. 45.Neelduvad tumedad kehad, kiirgavad heledad kehad. 46.Maapind saab energiat päikeset ja maa sisemusest. 47.Päike saav kiirgamiseks vajaliku energia aatomituumade ühinemisest. 48.Maa kiirgab soojus kiirgust. 49.Maa soojenemisest ja jahtumisest. 50.Tumedad kehad, nad soojenevad kiiremini ja on soojemad. 51.aine osaku muutumisega kaasneb aine energia neeldumine või vabanemine. 52.Mõned ained lähevad tahkest gaasiliseks, teatud ained võivad muutuda gaasilisest tahkesse. 53.Sulamine on muutumine aine muutumine vedelaks aineks.Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. 54
aatomi üleminekul ergastatud olekust põhiolekusse välise kiirguse (neeldunud footoni) mõjul. Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive. Pöördhõive on selline olukord, kus aines on palju kiirgamiseks valmis aatomeid. See saavutatakse pumpamise ehk elektrivälja abil. Joonis 2. He ja Ne aatomite energianivoode skeemid 5. Laserkiirguse omadused · Monokromaatilisus ja koherentsus · Lokaliseeritus · Intensiivsus ehk tugevus · Fokuseeritavus Monokromaatsus ehk monokromaatilisus on elektromagnetlainete omadus olla "ühevärviline", s.o kindla sageduse ja lainepikkusega. Monokromaatset valguslainet ei saa prisma abil lahutada erinevat värvi laineteks.
38. Kuidas tekib nähtav valgus ja ultravalgus? Nähtav valgus ja ultravalgus tekib aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide kiirgumisel. 39. Kuidas jaguneb optiline kiirgus? Optiline kiirgus jääb vahemikku 10-4 kuni 10-8 m. Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks(10 -380 nm), nähtavaks valguseks(380 -760 nm) , infravalguseks (760 nm -1 mm) . 40. Milleks on Hertzi vibraator? Hertzi vibraator on avatud võnkering. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43
1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents hõõglambi kasutegur 5%, Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit) kuna kiirguse max asub Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust pikkadel lainepikkustel kiirgama. valguse kiirgamiseks kulub Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. ainult 5% kogu kiiratavast energiast Hõõglamp: - Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe hapnikku ,et W ei saaks oksüdeeruda)
1000...1200 km kõrgusel. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiirelt. Pool atmosfääri massist on koondunud alumisse 5,5 kilomeetri paksusse õhukihti. 11. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13
ehk ligikaudu 0 a.m.ü'd. Laeng - el.laeng on maailma väikseim laeng ja ta võetakse võrdseks -1'ga. Prootonil on samasuur aga + laeng ehk +1. Neutronil laeng puudub. Arv - tavalises aatomis on prootneid ja el. samapalju ehk kogulaeng = 0. Neutroneid on ka samapalju või rohkem kui prootoneid (v.a vesinik) Planetaarse aatomimudel probleemid: me teame, et ringjooneliselt liikuval kehal on kiirendus. Kiirendusega liikuv laeng aga kiirgab el.mag.laineid. Lainete kiirgamiseks on vaja energiat. Aatomi mudelis neg. laenguga el. liigub mööda ringjoont, seega ta peaks kiirgama el.mag.laineid, mille tulemusena tema En peab vähenema. See vähenemine peab toimuma kin. en. arvel ja el. v peab järjest vähenema. Selle tulemusena peaks ta spiraalselt langema aatomituumale, mida aga reaalselt ei juhtu. 3. Probleemid antud mudeliga Borhi postulaadid - selle el. seotud probleemid lahendas Taani füüsik Niels Bohr. Tema postulaadid: 1
1000...1200 km kõrgusel. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiirelt. Pool atmosfääri massist on koondunud alumisse 5,5 kilomeetri paksusse õhukihti. 11. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13
sidumisega vee abil. Tänu sobivale kaugusele Päikesest ning paraja suurusega massile eksisteerib vesi Maa pinnal vedelas olekus. Vesi ja süsihappegaas tekivad vulkaaniliste protsesside käigus. Puhastuse viivad lõpuni taimed, kus lagundatakse süsihappegaasi. 11. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Inimtegevusega on ohtlik üha laienev energiatootmine, kui see läheneb Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Energiatootmist tuleks piirata või viia see kosmosesse. Sama moodi mõjub Maale ka inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?
inimtegevus, kosmilised mõjud. 9. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale. 10. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 11. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub
orienteeritud vastupidiselt eelmisele näitele? ADP molekulmass on 410, fosforhappejäägil 96. mgh=35000; hADP=35000/(0.41*9.81)=8700m; hPi=35000/(0.096*9.81)=37000m. 18. Kõrgushüppaja massiga 80kg hüppab 2m. Mitu mooli ATP tuleb hüppel hüdrolüüsida, kui lihaste mehaaniline kasutegur on 20% ja ATP hüdrolüüsienergia on 35kJ/mol? 80*9.81*2=n*35000*0.2, kust n=(80*9.81*2)/( 35000*0.2)=0.224 mooli. 19. Jaaniussike helendab siniselt. Kas ühe ATP energiast jätkub ühe kvandi kiirgamiseks? Kui ei, siis mitme ATP energia oleks vaja summeerida? Arvesta ATP hüdrolüüsi energiaks 35kJ/mol. Siniste kvantide energia on umbes 3eV ehk 3*96.5=290kJ/mol. Tarvis oleks 290/35=8.3 mooli energia. 20. Fotosünteesis kulub ühe CO2 sidumiseks 10 punast kvanti. Kilogrammi puidu põlemisel saadakse soojust 3500kcal. Kui suur on fotosünteesi energeetiline kasutegur? 10 mooli punaseid kvante = 10*1.8*96.5=1737kJ . Puit on süsivesik nCH 2O molekulmassiga n*30. Seega, 1kg puidu=1000/30=33
Välisilme muutumine või ka nö ,,kortsud" maakera pinnal peegeldavad tema sisemist aktiivsust. St, et Maa sisemus ei ole rahulik, vaid aeglases liikumises, mille tagajärjel kõik muutused maakeral ka toimuvad. 8. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Kõige suurimaks ohuks Maa arengule on kiirelt arenev energitootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma nö ,,globaalne soojenemine". See, milleni kirjeldatud olukord viia viib, püüavad teadlased alles ennustada. 9. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Esimese asjana on inimene ammusest ajast taevakehade liikumise põhjal püüdnud leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taevajälgimisest on välja kasvanud ka ilmaennustus kui ajaarvamine, aga samuti hulk astroloogilisi süsteeme ja muud müstikat
Klemmide vahel peaks suurem vahe olema ja ja pool tuleb välja venitada. Tagasiside On nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Avatud võnkering (Hertzi vibraator) Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. Elektromagnetlainete abil informatsiooni edastamise üldised põhimõtted Raadioside luuakse nii: saateantenni suunatud elektromagnetvõnked levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kutsuvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumised. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent. Traadita sideühenduste jaoks kasutatavad sagedused ulatuvad ultrakõrgsagedusalasse. Moduleerimine
Elektromagnetlainel, mis levib x-telje sihis, on elektriväli E (vektor) ja magnetväli B (vektor), mille suurused sõltuvad koordinaadist x ja ajast t. Võnkeringis tekkivad elektromagnetilised võnkumised osutavad kustuvateks isegi ideaalsel piirjuhul , kui võnkeringi takistus R=0. põhjuseks on muutuvate väljade omadus levida ruumis. Võnkeringi energia väheneb sealt eemalduva elektromagnetvälja energia võrra. Nähtust nim kiirgamiseks ja energiakadu kiirguskaoks. Ainult suurel kaugusel kiirgajast muutub elektromagnetlaine tasapinnaliseks. Võnkumise suunad on risti laine levimise suunaga , mistõttu elektromagnetlaine kuulub ristlainete hulka. E ja H on risti . elektromagnetlaine levimise kiiruse aines määrab selle elektriline (ε) ja magnetiline (μ) läbitavus v = c / sqrt(μ ε). - Poyntingi vektor , vektori suund näitab energia levimise suunda ruumis
µ . Elektromagnetlaineid jaotatakse oma omadustelt mitmeks liigiks. Seda jaotust nimetatakse elektromagnetlainete skaalaks, mille toome järgnevalt. Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete kiirgamiseks (tekitamiseks) või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see- juures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid.
Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines
Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise taseme asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines
Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi jaguneb luminestsents fluorestsentsiks (relaksatsiooniaeg lühike, ca 10 ns) ja fosforestsentsiks (relaksatsiooniaeg pikk). Pöördhõive on olukord kvantsüsteemis, mil ülemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest üks on osaliselt läbilaskev. Korduvalt peegeldudes läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines
annaabi.ee 
