http://aarne.pri.ee/images/20090816162304_20.06.09_karjakylamink.jpg Euroopa naarits: Tal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad. Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti metsamaastikel paiknevatel jõgedel. Seisuveekogudel elavad
JÄÄLIND (Alcedo Atthis) Ingrid Mölder 6.a Tallinna Reaalkool Välimus Jäälind on: varblase suurune pika terava nokaga Joonis 1 sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes Aastas kasvatatakse 1-3 pesakonda. Hautakse 20 päeva Levik Jäälinnud: on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis rändavad lõunasse enne veekogude külmumist naasevad Eestisse märtsis-aprillis Mõned jäälinnud jäävad Eestisse ka talveks.
kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.) Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti metsamaastikel paiknevatel jõgedel. Seisuveekogudel elavad nad harva ning üksnes soojadel aastaaegadel. Mitte kunagi ei ela nad mere ääres. Pesa on neil puuõõnes, kaldanõlvas ning sagedasti ka puujuurte (eriti sanglepa) vahel. Urge on kodupiirkonnas tavaliselt mitu. Tegutsemisala piirdub 100m laiuse vooluveeäärse ribaga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks
Vajab vanu metsi. Toitub käänulistel ojadel, põlismetsades. Inimpelglikud linnud. Loomtoiduline, kalad ja kahepaiksed. 1 kaitsekategooria. Kühmnokk-luik 9-12kg. Siru 200-240cm. Valged, iseloomulik punane nokk ja must kühm. Sumbunud kärina sarnane heli. Toitub veekogu põhjataimedest. Ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Koduvarblase suurune. Siru 24-26cm. Väga eredavärviline, selg, neoonsinine, kõht oranz. Iseloomulikuks tunnuseks pikk nokk. Toitub kaladest, kiirevooluliste ojade ääres. Kaldajärsakutes pesitsev. Haudeaeg 21-päeva. Talvitub Eestis. Sukeldub vee alla toidu järgi. 2 kaitsekategooria. Mudatilder Siru 65cm. Pidev võnge, pikad jalad. Selg on tähniline. Jalad rohekas-hallid. Segamini ajada teiste tildritega. Pesitseb enamjaolt rabades ja soodes. Toiduks selgrootud. 3 kaitsekategooria. Naerukajaks Siru 105cm. Elab üsna vanaks -10a (30). pea must, kael ja keha valged, tiivad hallid. Pesad madalas vees asuvatel mätastel, pesitseb kolooniates
Tema jässakus tuleneb osalt paksust sulestikust, mis võimaldab tal väga külmas kliimas isegi jäise veega mäestikujõgedes tegutseda. Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, aga kontrastselt tõusevad esile tema valged rind, kurgualune ja puguala. Eestis on ta vaid vähearvukas talikülaline, kes saabub oktoobri lõpul või novembri alguses ja lendab taas oma pesitsusaladele aprillikuus. Vaid haruharva on ta pesitsenud ka Eestis, enamasti teeb ta seda aga mägismaadel kiirevooluliste jõgede ja ojade kallastel. Eestis võime teda näha kinnikülmumata kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapid jooksevad, ujuvad ja sukelduvad väga hästi. Lend jätab neil jässaka keha tõttu jõulise ja hoogsa mulje. Tavaliselt lendavad nad madalal kas veepinna või maapinna kohal mööda jõesängi üles- või allavoolu. Kui teda ka samaaegselt ärritada, siis jätab ta suuresti kirikhärra mulje: tema valge lapp rinnal ja must ülejäänud sulestik moodustavad
Tasakaallinnastumine- Selle käigus väheneb inimeste igapäevane liikumine. Inimesed eelistavad varasemast rohkem keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt Freiburgis, Saksamaal. 2. Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport.
Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr 6.Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport
Ei reageeri hapetega Kuld, hõbe Ehted, sõrmused, ketid pehme jm Metallide legeerimine on on mitmesuguste lisandite lisamine metallile või sulamile selle omaduste parandamiseks Tähtsamad metallide sulamid on pronks, duuralumiinium Alumiiniumu tooraineks on boksiit. Alumiinimi sulameid kasutatakse lennuki ja raketitööstuses Alumiiniumisööstused on kolinud kiirevooluliste jõgede äärde, sadama linnadesse Ühe tonni puhta alumiiniumi saamiseks on 4-6 tonni boksiiti Töötlev tööstus 1. Primaarne e hankiv tööstus 2. Sekndaarne e töötlev tööstus Töötlev tööstus jaguneb vanad uued ja uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud Vanad harud nagu toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.- 19. Sajandist ja nende tehnoloogia enam eriti ei uuene Uued harud nagu auto- ja keemiatööstus tekkisid 20
aknad, peeglid (Printsessi Salong) Amalienburgi pargi paviljon - Müncheni lähedal Nymphenburgi pargipaviljonis Rundale lossi valge saal Schonbrunn Palace Solitude Palace in Stutgard 5. Pitoreski mõiste arhitektuuris ja arhitektuursed elemendid inglise maastikupargis, kujunduse üldprintsiibid ja esindajad (Capability Brown jt). Pitoresk on kujundustiil, mis püüdis luua romantiliselt metsikut maastikku kaugete mägede, kiirevooluliste kärestike ja lagunevate varemetega, iseloomulik oli ebasümmeetria. Arhitektuuris võib pitoresksust leida nt Inglismaal võltsvaremete ehitamisel. (Inglismaal tegeleti gootikaga juba 18. sajandil, kui pitoreskse varemetevaimustuse raames uuriti oma, pikkade traditsioonidega inglise gootikat ja loodi ka võltsvaremeid oma juurte rõhutamiseks.) Tõeline picturesque ehk "nagu pildis" maastik. Kasutati maastiku iseloomustamiseks. Maalilisus.
Tema jässakus tuleneb osalt paksust sulestikust, mis võimaldab tal väga külmas kliimas isegi jäise veega mäestikujõgedes tegutseda. Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, aga kontrastselt tõusevad esile tema valged rind, kurgualune ja puguala. Eestis on ta vaid vähearvukas talikülaline, kes saabub oktoobri lõpul või novembri alguses ja lendab taas oma pesitsusaladele aprillikuus. Vaid haruharva on ta pesitsenud ka Eestis, enamasti teeb ta seda aga mägismaadel kiirevooluliste jõgede ja ojade kallastel. Eestis võime teda näha kinnikülmumata kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapid jooksevad, ujuvad ja sukelduvad väga hästi. Lend jätab neil jässaka keha tõttu jõulise ja hoogsa mulje. Tavaliselt lendavad nad madalal kas veepinna või maapinna kohal mööda jõesängi üles- või allavoolu. Sageli võib vesipappi näha ka niisama vee kohal mõnel oksatüükal, lepajuurel või veest välja ulatuval kivitipul istumas
Sabapikkus 15- 25 cm ja mass kuni 1, 5 kg. ( Loomade elu) Leviala Eluviisilt on nii mink kui ka naarits öised. Naaritsa leviala on katkendlik. Teda leidub Hispaanias ja Prantsusmaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Eestis on naarits väljasurnud (viimane isend 1996), saartel liik taastamisel. (Loomade elu, Imetajad). Minki leidub Briti saartel, Skandinaavias, Ida- Euroopas, Põhja- Ameerikas. Mingi leviala on kõikjal laienemas. Nii naarits kui ka mink elavad kiirevooluliste rikkaliku kaldtaimestikuga jõgede juures. Pesa ehitavad puuõõnde ja ka puujuurte vahele. ( Euroopa imetajad) Toitumine Nii naarits kui ka mink on mõlemad lihatoidulised. Toiduvalik mitmekesine ja sõltub toidu kättesaadavusest. Põhiosa toidust moodustavad kalad, linnud , samuti närilised( nt. Mügrid, ondatrad, rotid), roomajad ja selgrootud (nt vähid ja putukad). Saaki püüab vees või vee läheduses. Isased püüavad
Aeroionisatsioon - ehk õhu ioniseerimine. Negatiivseid õhuioone tuntakse ka õhuvitamiinide nime all ning tänu nendele tunneme erilist värskust metsas või kuumaveeallika juures, kus õhuvitamiine on rohkesti. Miinusioonid, olles grupeerunud ümber hapnikumolekuli, soodustavad rakulist ainevahetust, suurendavad elujõudu ja söögiisu, puhastavad verd ja rahustavad närve. Looduses tekib negatiivseid õhuioone kõige rohkem kiirevooluliste jõgede ja koskede ümbruses, kus liikuv või langev vesi laeb õhuosakesed miinuslaenguga. Samuti on õhuioonide tase kõrge kõrgmägedes. Plussioonid seevastu on tavaliselt seotud süsinikdioksiidiga, mõjudes inimesele nagu hapnikupuudus, mille tulemusena inimene tunneb end rusutult ja kärsituna. Plussioonide suur ülekaal õhus võib tekitada inimeses väsimust, stressi, pea- ning liigesevalu. Plussioonid tekivad
SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Rannikud, avatud maastikud PortugalUSA, Hispaania, Hiina, India, Saksamaa, Taani, Hispaania, Laamade äärealad USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia Vahemereline, parasvööde Saksamaa, Jaapan, USA, Hispaania
Varaseimad saabujad on 10 jõudnud veebruari algupoolel, viimased hilisematel kevadetel aga pärast aprilli keskpaika. Pärast pesitsusaja lõppu hajub osa asurkonnast teistele läbipaistva pinnakihiga veekogudele: esmalt vanalinnud, hiljem noored, uidates ka mere ja suurte järvede ääres. Viimaseid isendeid nähakse novembrikuu jooksul, harvem detsembriski; üksikud viibivad jäävabade kiirevooluliste jõgede ääres kogu talve. Neid võib talve veetmas leida ka allikalistel, sealhulgas metsavahelistel kraavidel. 1976. aasta jaanuaris saadi teateid kokku 30 meil talvitava isendi kohta. Kuna kalad hoiduvad talvel tavaliselt sügavamale kui suvel, siis on sööstsukeldumisega saaki tabaval jäälinnul raskevõitu toitu hankida ja karmima pakase korral võib mõnigi talvitama jäänu nälja ja külmumise tõttu hukkuda. 1939/40
harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. 2) Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, tõenäoliselt ka ojasilm. 3) Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven ja jõeforell. Kõik peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). Rohukonn eelistab elada vee ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga ka suurtes, sügavates ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti vesipapp.
AEROIONISATSIOON- ehk õhu ioniseerimine Negatiivseid õhuioone tuntakse ka õhuvitamiinide nime all ning tänu nendele tunneme erilist värskust metsas või kuumaveeallika juures, kus õhuvitamiine on rohkesti. Miinusioonid, olles grupeerunud ümber hapnikumolekuli, soodustavad rakulist ainevahetust, suurendavad elujõudu ja söögiisu, puhastavad verd ja rahustavad närve. Looduses tekib negatiivseid õhuioone kõige rohkem kiirevooluliste jõgede ja koskede ümbruses, kus liikuv või langev vesi laeb õhuosakesed miinuslaenguga. Samuti on õhuioonide tase kõrge kõrgmägedes. Plussioonid seevastu on tavaliselt seotud süsinikdioksiidiga, mõjudes inimesele nagu hapnikupuudus, mille tulemusena inimene tunneb end rusutult ja kärsituna. Plussioonide suur ülekaal õhus võib tekitada inimeses väsimust, stressi, pea- ning liigesevalu. Plussioonid tekivad ka tänapäeva kodu- ja kontoritehnika kasutamisel, neid
Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm. Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Kõik, peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). IX. Antropogeensed kooslused Põllumajandusalad ja põllumajanduslikud kultuurtaimed. Põllumajanduslikud kultuurtaimed Eestis- nisu, oder, rukis, hernes, põlduba, naeris Umbrohud. Taimkatteta alale ilmuvad looduslikult mitmesugused generalistid. Paljud sellised on evolutsioneerunud koos põlluharimise arenguga ja kujunenud umbrohtudeks
harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm. Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Kõik, peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). Kahepaiksed Rohukonn eelistab elada vee ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga suurtes ja sügavates ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohe-kärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Linnud Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti ka vesipapp. Kasari
annaabi.ee 
