Kipsi tooraineks on looduslik kips, sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170oC juures. Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab lõppema 6...30 min vahel. Ehitus kips Kipsi kasutatakse peamiselt järgmistes kohtades: krohvimörtides tardumise kiirendajana (eriti lagede ja puitpindade krohvimisel), kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks (lühike tardumisaeg kiirendab remonttöid), kipspahtlina pindade silumisel (kuna kips ei kahane, siis saab siluda küllalt ebatasaseid pindu), Ehituskips Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Nõrk veekindlus
Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist või kuumutamisega üheaegselt. Ehituskips tardub ja kivistub kiirelt. Tardumise algus peab olema 4 min ning lõpp 6-30 min jooksul. Tardumist sageli ka aeglustatakse, selleks lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% mahus. Kasutusala Kasutatakse hoone sees või niiskuse eest kaitstud toodete valmistamiseks: - kuivkrohviplaadid, kipsplaadid - krohvimörtides tardumise kiirendajana - kipsbetoonis sideainena - remonttöödel krohvi parandamisel - kipspahtlina pindade silumisel - arhitektuuriliste detailide ja elementide valmistamisel Õhklubi Nimetatakse ka harilikuks lubjaks. Seda saadakse kaltsiumkarbonaatsete kivimite (lubjakivi vi lubimagnesiaalne kivim) põletamisel kuni CO2 võimalikult täieliku eraldumiseni. Lisandeid võib olla kuni 6% (savi, kvarts jm). Tootmine Enne põletamist tooraine lõhutakse sobivateks tükkideks ning põletatakse 1000-1200
Jahvatuspeenus (jääk sõelal max %) 15 20 30 N /mm 3 2,5 2 Min paindetugevus (¿¿ 2) ¿ 2 6 5 4 Min survetugevus ( N /mm ) Kipsi kasutatakse peamiselt: krohvimörtides tardumise kiirendajana, kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks, kipspahtlina pindade silumisel ja skulptuursete detailide valamisel. Kipsi puudusteks võime lugeda tema suhteliselt väikest tugevust ja nõrka veekindlust, mille tõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Niiskudes kaotab ta suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Tänu tardumisele on kips asendamatu sideaine. Kipsi aktiivsus langeb pikaajalisel seismisel. [2], [3] 2
mineraalseid aineid. Värvide koostisosad: Lahustid on värvide lahhustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt koostisosade kõvastumise takistamiseks.tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispeergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis. Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse prandamiseks jne. Õlivärvid Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena.Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb. Kasutatakse vanade puitehitise värvmiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend Värvide liigid Värvimullad ja värvid nende baasil Sideaine on tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi.
transiomeerseid rasvhappeid peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel ribosoom-moodustavad valgud ehk proteiin denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine) renaturatsioon-Kõrgemat järku struktuurid taastuvad(vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm-valgud mis osalevad keemiliste reaktsioonide ja protsesside kiirendajana ja aeglustajana ehk biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk vitamiin-bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. antikeha-kaitsekehad mis on immuunsüsteemis haigustekitajate äratundjad täisväärtuslikud valgud-sisaldavad asendamatuid aminohappeid väheväärtuslikudvalgud-puudub 1 või rohkem asendamatutest aminohappedest,
3. Mitmesugused orgaanilised pigmendid. · Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. · Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis. · Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms. Õlivärvid · Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. · Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. · Vananeb. · Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvide liigid Värvimullad ja värvid nende baasil · Sideaine tärklis
KIPS Saadakse looduslikust valgest mineraalist, mis sisaldab liivasid, savi jms. Teistest kõigist kiireim tarduja. Eksotermiline tardumise protsess. Vahel tuleb tardumist aeglustada kasutatakse kemikaale või maalriliimi (0,1 0,2 %). Tardumine algab al. 4. Minutist kuni 30 minutit. NB! Tardumisel paisub 0,5 0,8 % (täidab kogu vormi, murded). Skulptorid kasutavad kipsvorme. NEGATIIVSED OMADUSED: Pole veekindel, nõrk. KASUTAMINE: lubimörtides, tardumise kiirendajana, remonditöödel, kipspahtlites, kipsplaatides, kipsbetoonis, ja skulptuursete detailide valamisel. Tugevus määratakse 1.5 tunni pärast. Kõrgtugevat kipsi saadakse autoklaavimisel (1,3 atm. õhku). Tugevus 200 500 kg/cm3 (Tehismarmori tegemiseks) TSEMENT (Portlandi tsement) Koosneb kaltsiumoksiidist, ränioksiidist, alumiiniumoksiidist ja ka raudoksiidist. Kõigepealt pulber, mis segatakse veega > tardumine > kivistumisprotsess > tekib tsementkivi
· kondensaatorõli. 4.7 Loodulikud dielektrikud Looduslikest vaikudest käsutatakse elektrotehnikas sagedamini kampolit, sellakit, bituumenit, vahataolisi aineid ja kautsukit. · Kampol - klaasitaoline habras kollakaspruun aine (meenutab merevaiku). Saadakse okaspuu vaigu termilisel töötlemisel. Termoplastne- lahustub tärpentiinis, bensiinis, atsetoonis jm. Kasutatakse kaablite paberisolatsiooni immutusõlide paksendajana, lakkides sikatiivainena (kuivamisprotsessi kiirendajana), joote räbusti koostises (kaitseb vase oksüdeerumist). · Sellak - va lmistatakse troopiliste lakipuude mahlast. Tööstuses käsutatav puhastatud sellak on helbeline (8 = 0,5 -f- 1,0) habras materjal. Värvus sidrunikollane kuni tumeoranz. On polaarne dielektrik. Termoaktiivne aine. Hea adhesioon (kleepuvus) vilguga. Käsutatakse elektrotehnikas hästikleepuvate piirituslakkide valmistamiseks. · Bituumenid - musta värvusega termoplastilised tahked või suure viskoossusega
potipuud on enamasti giberilliini sünteesi häiritusega mutandid. • Tsütokiniinid reguleerivad rakkude jagunemist, nt külgjuurte, pungade või õhulõhede tekkimist. • Brassinosteroidid aktiveerivad stressi korral uute valkude sünteesi (ja vahel suurendavad ka valkude hulka). • jasmoonhape jt. jasmonaadid kiirendavad vananemist, initsieerivad stressivalkude sünteesi, mõnel juhul on jasmonaatide mõju sarnane ABA mõjuga (nt vananemise kiirendajana), jasmonaadid aga (erinevalt abstsiishappest) ei ole olulised vee- ja soolastressis. • salitsüülhape jt. salitsülaadid. - Salitsüülhape (atsetüülsalitsüülhape on aspiriin) on signaalaine oksüdatiivse stressi tekkimisel ja nekroosilaikude kujunemisel. Peale selle, et salitsüülhape on signaalaine on ta ka üks fütoaleksiinidest (fütoaleksiinid on taimsed antibiootikumid). Salitsüülhape tõkestab ka putukatest põhjustatud herbivooriat
Pigmendid jagunevad - Looduslikud ja sünteetilised - Metallipulbrid - Mitmesugused orgaanilised pigmendid Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teistelt ka koostisosad kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kui ei lahusta värvi vesi lateksvärvis. Lisandid e. abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms. Õlivärvid Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. Kõvastub oksüdeerumiseprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvimullad ja värvid nende baasil Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi.
massis. Pigmendid jagunevad- looduslikud ja mineraalsed. Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentiin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on neis dispergeeritud, näiteks vesi lateksvärvis. Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms. Nende hulk värvis umbes 0,1-1%. Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse: 26 · Füüsikalisteks. Kelme moodustub ilma keemiliste reaktsioonideta ainult lahusti lendumise ja sideaine osakeste lähenemise tõttu. Sellise kelme moodustumine toimub ka alla 00C juures. Lahusti lisamisel värv pehmeneb uuesti. Sellised värvid on näiteks nitrovärvid.
2H2O) Kips sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla 10-25%, milledest sõltub ka saadava kipsi kvaliteet. Tootmine: Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150-170C juures. Kips jahvatatakse. Saadud sideaine on valge-hallikas pulber mahumassiga 800- 1000kg/m3 Kips kivistub veega segades. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi enamlevinud tugevusklassid: 6; 5; 4. Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana Kipsplaatide valmistamisel Kipsbetoonis sideainena Remonttöödel krohvi parandamiseks Kipspahtlina ja skulptuurdetailide valmistamisel 25. Kipsi omaduste määramine Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipsi töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, kips on suhteliselt kerge ja samas kips ei põle.
Kips jahvatatakse enne või pärast kuumutamist või kuumutamisega üheaegselt. Saadud aine kujutab endast valget või veidi hallikat pulbrit. Kipsi tardumine ja kivistumine Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit ja peab lõppema enne 30 minutit. Kivistumisel kips paisub. Kipsi kasutamine Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana – eriti lagede ja puitpindade krohvimisel; kipsplaatide valmistamisel; kipsbetoonis sideainena; remonttöödel krohvi parandamiseks – kipsi kiire tardumisaeg kiirendab remonttöid; kipspahtlina pindade silumisel – kipsiga saab siluda küllaltki ebatasaseid pindu; skulptuursete detailide valamisel. Kipsi puudused: Kips ei ole tugev ega veekindel. Kipsi ei saa kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades.
Nt metalli ioonid (moodustavad valgu struktuuris koordinatiivseid sidemeid). Renatureerimist kiirendavad ensüümid – valgu disulfiidi isomeraas, peptidüül-prolüül isomeraasid – kiirendavad disulfiidsidemete vahetust või proliini konformatsiooni muutust. Kiirendavad ka chaperonid. Chaperonid erinevad funktsioonid – toimivad valgusünteesi käigus, osalevad valgu transpordil ja hoiavad ära lõpliku konformatsiooni teket, osalevad valkude renaturatsioonil kiirendajana. Hsp 60 – chaperon, kiirendab renaturatsiooni (bakterites GroE). Moodustab toru, millesse siseneb denatureerunud valk. ATP hüdrolüüs harutab ta lahti ja aktiivne struktuur taastatakse. Kuumaehmatuse valgud – vajalikud rakkude temperatuuritaluvuse tagamiseks, temperatuuri tõus muudab valkude ruumilist struktuuri. Valk saab oma struktuuri: 1) kotranslatsiooniliselt – sünteesi käigus 2) lokalisatsioonist sõltuvalt – peale transporti raku kompartementi
annaabi.ee 
