ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Kiip: nimetatakse integraal- e. terviklülitust. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike takistite ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms.
praaki elektroonikakomponentide veol, ladustamisel, tootmisprotsessis, seadme häälestamise ja hooldusremondi ajal. Tootja jaoks on kõige kahjulikum, kui viga ilmneb pärast seda, kui toodet on juba mõnda aega kasutatud. Sel juhul on staatilise elektri laeng oma töö teinud tootmistsüklis, tuleb ilmsiks aga alles mõne aja pärast tarbija käes. Elektroonikaseadet kahjustab just staatilise laengu potentsiaalide kiire ühtlustamine eri komponentide vahel. Et tänapäeval on ühes kiibis ligi 100 miljonit transistori ja ühendusrajad nende vahel on 0,0005-0,0007 mm laiused, on arusaadav, et isegi 100-voldise staatilise potentsiaali kiire ühtlustumine on neile ohtlik. Inimene oma nahaga ei tunneta, elektroonikaseade on aga juba rivist väljas. Siin tuli juurde mõiste “kiirus”. Määrav on just nimelt potentsiaalide ühtlustumise kiirus. Kui ESD siirdub juhtivasse materjali, saab just see viga . Kui laengu
21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Võimendi on seadis, mis muudab ühe signaali teiseks signaaliks. Teise signaali puhul ei pruugi olla tegemist võimsama signaaliga. Tavaliselt mõistetakse võimendi all elektroonikaseadist, mis võimendab nõrkasid elektrisignaale tugevamaks. 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks? Kiip moodustab terve võimendi. Mõne sentimeetri suuruses kiibis on tuhandeid transistoreid. Kiipide kasutuselevõtt võimaldab toota ülimalt kompaktset arvutus- ja andmetöötlustehnikat.
elektri liikumist ühelt välimiselt kihilt teisele. · Vahekihi abil on võimalik kontrollida elektronide liikumist: kui vahekihti lastakse elektrit, läbib vooltransistorit. Kui vahekihis elektrit pole, vool seisab. Kiibid Kiibiks nimetatakse integaal e terviklülitust. Sõna on mugavdus inglisekeelsest sõnast clip. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike tekstide ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite põlvkonnad pärinevad 1950. aastatest aastatest. Siis võtsid mitte eriti võimsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes. Sama võimsusega arvuti võib kaasajal olla juba matemaatiliste funktsioonidega kalkulaator. Kiipide tootmise tehnoloogiaid. Esimesedkiibid loodi enamasti vaakumaaurustamise teel. Kaasajal kasutatakse söövitamist ja peenkeemilisi protseduure läbi vastavate maskide.
ladustamisel, tootmisprotsessis, seadme häälestamise ja hooldusremondi ajal. Tootja jaoks on kõige kahjulikum, kui viga ilmneb pärast seda, kui toodet on juba mõnda aega kasutatud. Sel juhul on staatilise elektri laeng oma töö teinud tootmistsüklis, tuleb ilmsiks aga alles mõne aja pärast tarbija käes. Elektroonikaseadet kahjustab just staatilise laengu potentsiaalide kiire ühtlustamine eri komponentide vahel. Et tänapäeval on ühes kiibis ligi 100 miljonit transistori ja ühendusrajad nende vahel on 0,0005-0,0007 mm laiused, on arusaadav, et isegi 100-voldise staatilise potentsiaali kiire ühtlustumine on neile ohtlik. Inimene oma nahaga ei tunneta, elektroonikaseade on aga juba rivist väljas. Siin tuli juurde mõiste “kiirus”. Määrav on just nimelt potentsiaalide ühtlustumise kiirus. Kui ESD siirdub juhtivasse materjali, saab just see viga . Kui laengu siirdumine ei ole kontrollitud, tekib
ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID Kahendsüsteem Kahendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkümnendsüsteem ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID Numbrite hulk mingisuguses arvus näitab selle arvu järku 01 kahejärguline 010 kolmejärguline 010101 kuuejärguline Madalamad järgud on paremal, kõrgemad järgud vasakul ARVUSÜSTEEMID Miks kahendsüsteem Arvuti koosneb elektroonsetest lülititest (lambid, transistorid, kiibis olevad transistorid). Elektriliste signaalide olekud ja nende võimalikud kasutamised Signaali ja kiibi veakindlus Miks kahendsüsteem TTL signaalinivood Miks kahendsüsteem Lihtsaimal juhul on tegemist kahenivoolise edastusega ja saatja genereerib signaali, millel on kaks võimalikku nivood tähistame need ,,0" ja ,,1". Kui tegemist oleks ideaalse sidekanaliga, poleks sellise signaali detekteerimisel mingit probleemi.
jeakaubanduses kasutatavad skannerid DUN-koode ei loe. Kui näiteks firma tahab müüa jaekaupluses hulgipakendit, peab ta selle märgistama uue EAN-13 koodiga. EPC olemus EPC (Electronic Product Code) ehk elektroonilist tootekoodi võib nimetada "uue põlvkonna" vöötkoodiks. EPC ühendab kaht tehnoloogiat vöötkoodid ja raadiosagedustuvastus RFID (Radio Frequence Identification). EPC tööpõhimõte Elektroonilist tootekoodi omav etikett koosneb kiibist, mis on ühendatud antenniga. Kiibis sisalduvat informatsiooni vahetatakse antenni abil lugemisseadmega. Tootmise ja turustamise tingimustes kasutatavad EPC etiketid on passiivsed. Neil ei ole oma energiaallikat: kiibi aktiveerimiseks ja andmevahetuseks kasutatakse lugeja poolt väljastatavaid signaale (töötavad raadiosageduse levialas). Elektroonilise tootekoodi eelis vöötkoodi ees EPC esimene eelis vöötkoodide ees on pakkuda lihtsamat koodilugemist, sest enam pole vaja optlist kontakti ega optilist sihtimist
Selleks on vaja klahve "Del", "F1", "F2", "Esc", "Ctrl-Esc" või "Alt-Esc". Näiteks
kuvatakse selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate
seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i
valmistajast.
5
BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises
kiibis, mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor -
komplementaarne metalloksiid-pooljuht).
Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb.
Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt
energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on
sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks.
hetkel, et vältida suure hulga muid töö kohustusi. Seda tüüpi mälud, on sageli näha videomängupultides, mobiiltelefonides, raadioseadmetes, siirdatavates meditsiiniseadmetes, High-Definition Multimedia liidestes (HDMI) ja paljudes teistes tarbija ja autotööstuselektroonikas. EPROM EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory, EROM) ehk kustutatav programmeeritav püsimälu on mälukiip, mis säilitab oma andmed ka ilma toitepingeta. Kiibis on ühendamata paisuga transistorite (floating-gate transistors) read, mis on eraldi programmeeritud elektroonilise programmerimisseadme poolt. Programmeerimisseade ehk programmaator annab programmeerimisel kiibile suuremat pinget kui tavaliselt andmete lugemiseks kasutatakse. Programmeeritud EPROMi saab kustutada, kui asetada see tugeva ultraviolettkiirguse kätte. EPROM on kergesti äratuntav selle peal oleva läbipaistva kvartsist kustutusakna järgi, mille kaudu on nähtav ränikiip.
Sage: 1958, sõjaväe radarivõrk Texas instruments: 1954 - esimesed silikon transistorid, hiljem integraal skeem. Integraalskeem: 1958, Kilby, esimesed integraalskeemid Cobol: 1960, common business oriented language Lisp: 1960, AI jaoks proge keel Pdp-1: 1960, esimene ekraaniga arvuti, DEC poolt tehtud System 360: 1964, IBM, arvuti Moore’i seadus: Transistorite arv kiibis double’b iga 2 aastaga Intel: 1968, Gordon Moore Amd: 1969, Sanders Engelbart: Arvuti hiir Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem 4. Nädal. Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977
Niipea kui sõna on saadetud ja puhvrisse pole uut sõna saatmiseks kirjutatud, muudetakse saatmise õnnestumise olekubitt kõrgeks. Watchdog Watchdog on mikrokontrollerites levinud lahendus. Igasugustes väikestes kivides, pultides jms kohtades. Andes nii neile suure töökindluse. Paljud emaplaadid on varustatud spetsiaalse kiibiga mida saab seadistada tegema masinale restardi kui OS pole talle endast mõni aeg märka andnud. Täpsemalt toimib see nõnda, et kiibis pannakse tiksuma countdown - ehk mahalugemine, mille lõppedes tehakse restart. Kuni süsteemis töötab teatud deemon (watchdogd) siis lükkab see iga sekundi järel emaplaadil asuva mahalugemise/countdowni uuesti tagasi algusesse. Kui aga masin on kinni kiilunud siis jookseb countdown takistuseta lõpuni ja emaplaadi kontroller teeb arvutile restardi. Kasutatud lingid http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/FreeBSD_Watchdog http://www.robotiklubi.ee/juhendid/avr http://opiobjektid.tptlive
Selleks on vaja klahve "Del", "F1", "F2", "Esc", "Ctrl-Esc" või "Alt-Esc". Näiteks kuvatakse
selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate
seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i
valmistajast.
3
BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises kiibis,
mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne
metalloksiid-pooljuht).
Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb.
Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat
selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud
tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks.
RFID tehnoloogiale suurimat edu toovaks asjaoluks peetakse aga fakti, et tavalised (passiivsed) RFID kiibid ei vaja andmete talletamiseks ja edastamiseks energiaallikat. Tüüpiliselt on RFID kiibid niiöelda magavas olekus ja nad ärkavad ellu vaid siis, kui satuvad õige sagedusega raadiolainete levialasse - energiat selleks saavad nad kiibi antennis raadiolainete poolt tekitatud induktsioonist. Selle sama vähese vooluga saadetakse vajadusel RFID lugejale üle kindla sagedusala RFID kiibis sisalduvad andmed. Tüüpiliste(passiivsete) RFID kiipide tegevusalaks on olenevalt kiibi tüübist ja sagedusalast paar sentimeetrit kuni 20 meetrit. Tavaliselt koosnevad raadiokiibid (RFID tag) antennist ja ränikiibist, kuid juba on välja tuldud ka esimeste üleni plastikust prototüüpidega. RFID tehnoloogiat kasutatakse järgmistes valdkondades: Konteinerite, kastide, saadetiste ja sõidukite jälgimine (Container and vehicle tracking)
õhukese baasi. Kollektorisiirdes vähendavad lisandunud voolukandjad selle takistust. Jooniselt võib näha transistori võimendusefekti. Kiibid Kiibiks nimetatakse integraal- e. terviklülitust. Sõna on mugandus inglisekeelsest sõnast chip. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike takistite ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite põlvkonnad pärinevad 1950-ndatest aastatest. Siis võtsid mitte eriti võimsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes. Sama võimsusega arvuti võib kaasajal olla juba matemaatiliste funktsioonidega kalkulaator. Kiipide tootmise tehnoloogiaid. Esimesed kiibid loodi enamasti vaakumaurustamise teel. Kaasajal kasutatakse söövitamist ja peenkeemilisi protseduure läbi vastavate maskide
testprogramm teada uutest lisatud seadmetest. Kui testprogramm avastab mõne vea, siis püüakse kasutajat sellest teavitada: võimalusel tekstiteatega, muul juhul näiteks helisignaali abil. Alglaadur vastutab operatsioonisüsteemide käivitamiseks vajalike tegevuste eest. Baassüsteemi seadistused Kuna baassüsteem ise asub püsimälus, siis vajalike seadistusi hoitakse CMOS muutmälu kiibis. muutmälu vajab aga andmete hoidmiseks toidet ja sellel otstarvel on emaplaadil tavaliselt väike patarei. Baassüsteemi seadistuste hoidmiseks kasutatav muutmälu sees on kõigele lisaks ka kell (mis töötab ka siis, kui arvuti ise on väljalülitatud). Lisalugemist: wikipedia.org ISA laiendussiin (Industry Standard Architecture) ISA siini näol on tegemist ühe kõige vanema laiendussiiniga. ISA siini on olnud kasutusel 8 ja 16 bitisena, töösagedusega 4,77 ja 8,33 MHz
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur BIOS (Basic Input/Output System) on programm, mida PC mikroprotsessor kasutab arvuti käivitamiseks, vahetult pärast selle vooluvõrku ühendamist ja sisselülitamist. Samuti tegeleb BIOS andmevooga arvuti operatsiooni süsteemi ja lisaseadmete vahel (kõvaketas, video adapter, klaviatuur, hiir, printer jms). BIOS on programm, mis asub programmeeritavas EPROM kiibis (Eraseable Programmable Rread- Only chip) ning millele on vahetu juurdepääs protsessoril. Arvuti käivitamisel edastab protsessor kontrolli BIOS programmile, mis alati asub kindlas kohas EPROM kiibis. Kui BIOS boot-ib, kontrollib see kõigepealt, kas riistvara on omal kohal ja töökorras ning seejärel laeb operatsioonisüsteemi (või selle osad) kõvakettalt/disketilt arvuti muutmällu (Random Acces Memory).
märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest. See on analoogia järgnevale. Inimese närvisüsteemi talitlusega on tegelikult samasugused seaduspärasused. Kui inimene suleb
märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest. See on analoogia järgnevale. Inimese närvisüsteemi talitlusega on tegelikult samasugused seaduspärasused. Kui inimene suleb
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 13.7 RFID etikett Pilt 13.8 RFID etiketiprinter 13.10. Raadiosageduslikud etiketid Raadiosagedusel töötavad RFID etiketid (smart label) koosnevad paberalusest, antennist ja mikrokiibist. Kiibis sisalduv informatsioon vahendatakse antenni kaudu lugemisseadmetele. Logistikas ja tootmises kasutatavad EPC etiketid on passiivsed, neil puudub oma energiaallikas. Aktiveerimiseks ja andmevahetuseks vajaliku energiaga varustab süsteemi lugeja tekitatud elektro- magnetväli.
annaabi.ee 
