Europa Nostra medali andsid 15.septembril 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale üle Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja Europa Nostra nõukogu liige Thomas Willoch. Tallinna raekoda pälvis arhitektuurimälestiste kategoorias II preemia Põhja-Euroopa ainsa säilinud gooti stiilis raekoja taaselustamise ning raekoja hoone kui Euroopaliku linnavõimu traditsiooni silmapaistva sümboli kõikide ajalooliste kihistuste väljatoomise eest. Kodanikesaal.
olemuse ja eripära säilitamas paljud hooned Eestis. Mis vahe on restaureerimisel, rekonstrueerimisel ja renoveerimisel? Restaureerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast restituo: uuesti panema, tagasi asetama, tagasi tooma, tagastama, taastama, ennistama, uuesti heaks tegema, tühistama, kehtetuks tunnistama. Restaureerimine tagab mälestise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimise väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul. Kasutatakse peamiselt töövõtteid ja tehnikaid, mida tarvitati hoone või selle osade esialgsel ehitamisel. Rekonstrueerimise all mõeldakse eelkõige ümberehitamist: ehitise piirdetarindite ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist eesmärgiga tagada hoone või selle üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh. plaanilahendused.
kinnituse, et see katastroof polnud lokaalne, vaid sama moodi on luidestunud ka ümbruskonna iidsed põllud ja külad,» ütleb arheoloog Aivar Kriiska. Lisateadmisi saadi ka piirkonna kiviaegsest asustusest. 1920. aastatel kruusa kaevandamisel juhuslikult välja tulnud põdrakolju jälgi ajades leiti linnuse juurest umbes 8 meetri sügavusel kruusast mingist vete poolt laiali uhutud asulakohast pärit kiviaegseid leide: tulekivist ja kvartsist esemeid, mis geoloogiliste kihistuste loogikat arvestades peaksid olema vanemad kui 7000 aastat eKr. Päästekaevamistega avati aga ulatuslikult asulakohta, milles rannasiirdekronoloogia järgi on elatud umbes 3900 aastat eKr. Sealt puhastati osaliselt välja Eestis haruldase kiviaegse elamu jäänused. Rikkalik oli ka leiuaines: tuhanded savinõukillud, kvartsist ja tulekivist esemed, paar nooleotsa ja üks merevaikehe. 4.Humala Aprillikuu tõi üllatuse Harjumaalt Humalast, kui Roland Koit leidis söötis põllult
Iga solvang ajab neid mässama. Nad kaeblevad, kuid iga kaeblemine pole enam tõene, sest nad armastavad solvanguid. Tihti hakkavad and provotseerima, et tunda uusi ja uusi kannatusi. Nad teavad, et siin maapeal võib ainult läbi kannatuse tõeliselt armastada. Nad otsivad end ruumita ja ajata olekus. Nendel on tõde rohkem kui vajadus. Nad elevad üheainsa elamuse variante: inimesele inimeses ehk siis abstraktsele inimesele, kes asetseb kaugel kõigi kultuursete kihistuste taga. Nad on isoleeritud muus maailmast ja nad mõtlevad päevad ja ööd läbi iseenda üle. Nad lahkavad oma seisundit. Mõtlevad kõik mõtted üheks mõtteks, mis järel see mõte pöördub nende vastu. Nad tahavad teada, kes nad on. seepärast otsivad nad piiri, langevad tihti looma tasemele ja kõik selleks, et tajuda endas uut inimest. Mida kaugemale nad oma mõtlemisega jõuavad, sead lähemal on nad iseendale, ja mida enam nad tahavad end hävitada, seda rohkem on nad tagasi võidetud
organismidest? Sümboolset käitumist võib ette tulla ka loomses maailmas. Näiteks võib tuua siin Pavlovi eksperimendid, kus loomad õppisid reageerima toidu asemel pakutavale sümboolsele hüvitusele samamoodi kui toidule enesele. Milles siis seisneb ikkagi erinevus inimeste ja loomade maailma vahel? Cassirer võtab lähtepunktiks kõne. Kõne ei ole lihtne nähtus. Ta koosneb erinevatest elementidest. Tuleb leida põhielementide omavahelised seosed ja vahet teha erinevate kihistuste vahel. Kõige olulisem kihistus on emotsioonide keel. Suur osa inimlikest väljendustest kuulub ikka veel sellesse kihistusse. Samas aga leidub loomade maailmas analoogiaid emotsionaalsele keelele. Näiteks simpansid kasutavad suurel määral viha, hirmu, kurbuse, rahulolu jms. väljendamiseks zestikulatsiooni. Aga erinevus seisneb selles, et ei nende häälitsused, zestid ega miimika võimalda tähistada ega ,,kirjeldada" objekte
avaldab tugevat toimet üks ja seesama lihtsate aluskujundite komplekt: päike, lill, linnud, tool, laud, käsi jne. 17. Karl-Martin Sinijärve ja Kivisildniku luule. Sinijärv kõige mängulisem autor eesti luules. Trikitab erinevatel tasanditel: sõna, ideed, kujundus, kontseptuaalsed maskid, lüüriline mina. ,,Kolmring", ,,Vari ja viisnurk", ,,Sürway". Kõikide mängude alltasand on keel. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad, madal ja kõrgstiil kõrvuti, puhtalt kõla pärast kirjutatud luule, trots väljakujunenud ortograafia vastu (x, y). Tugev Aaviku mõju. Hilisemates kogudes mäng taandub. ,,Artutart ja 39". Mõjutatud vene omaaegsest futuristlikust kirjandusest, eesotsas Majakovskiga (tahtsid keele vabastada mingist kindlast tähendusest). Dadaistlik-sürrealistlik kirjutamine, jõuline väljenduslaad eksprssionistlik, futuristlik. Kirjutab väga traditsiooniteadlikuna, eeskujuks 20
· 7. Saj eKr Juuda hiilgeaeg · 597 ja 587/6 eKr Babüloonia vallutab Juuda ja hävutab Jeruusalemma · 5. Saj eKr- 70 pKr Teise templi periood ehk Pärsia, hellenistlik ja rooma aeg. · Diasporaa- juudi kogukond, mis ei asu kodumaal. · Heebrea piibel- Tanak · Toora(õpetus)+ Nebiim(prohvetid)+ Ketubim(kirjad) · Kristlus kasutab heebrea piiblit osa oma õpetusest · Tanak-i on tõlgitud · Raamatuid ei ole kirjutatud korraga, vaid kihistuste ja täienduste kaupa - Vanimad tekstid pärinevad 8. Saj lõpust eKr - Nooremad pärinevad 2. Saj eKr - Alguse sai saagadest, seaduskogudest jne - Tähtsamateks teemadeks on : loomine, esiisade lood ja jumala tõotused nendele, Egiptuse pääsemise lugu, Moosese seadus, Püha Maa hõivamise lugu, kohtumõistjate ajastu, Taaveti tõus ja Taaveti-Saalomoni kuningriik · Tähtsamad teoloogilised väited:
Heebrea keel, kirjutatakse paremalt vasakule. On piibli keel, keskaja keel jne, neid palju erinevaid versioone. Teksti, pühakirja keel, mida igapäevaselt ei räägitud, aga teadma pidid. Heebrea piibel=TANAK= Toora(Õpetus)+Nebiim(Prohvetid)+Ketubim(Kirjad) Heebrea piibel koosneb nii uuest kui ka vanast testamendist. KETUVIM: Psalmid, tehillim (Kiituse(laulu)d); Iiobi raamat; Õpetussõnade raamat; Viis rullraamatut. Vanimad heebreakeelsed fragmendid.. Raamatud ei ole kirjutatud korraga, vaid kihistuste ja täienduste kaupa. Vanimad tekstid pärinevad 8.saj lõpust eKr. Noorimad tekstid pärinevad 2.saj eKr. Märkusi ja täiendusi, lisati ka hiljem. Tekkelugu: Alguse sai Heebrea Piibli lugu.. Tähtsamad teemad: Loomine; esiisade lood ja Jumala tõotused nenedele; Exoduse saaga ehk Egiptusest pääsemise lugu; Moosese Seadus; Püha Maa hõivamise lugu; kohtumõistjate ajastu; Taaveti tõus ja Taaveti-Saalomoni kuningriik. Igal nimel on tähendus ja igal tähelgi on oma tähendus
kaitserõivaid. Pall tuli ajada läbi seinale kinnitatud rünga, ilmselt käsi kasutamata: täpsed reeglid pole teada. Pallimängul oli kosmoloogiline tähendus see oli maailmapuu ja maisi taastootmine. Maiade maailmapilt on tsükliline. Tsüklis oli väga oluline 52 aastane periood. Maiadel oli kahekümnendsüsteem (põhiarvud on 1, 20, 400, 8000). Selle peale on üles ehitatud ka rituaalkalender (tzolkin), mis koosnes kolmeteistkümnest kahekümnest (kolmteist oli ülalilma kihistuste arva), seega kolmteist korda kakskümmend päeva). Maiad kasutasid ka päikesekalendrit, mis oli samuti koostatud 20 päevastest tsüklitest, millele lisandus veel 5 päeva aasta lõpus (need olid väga halvad ja ohtlikud päevad). Kalendrite alguspäevad ühtivad 52 aasta järel. Maiadel oli ka nn pikk ajaarvestus, mis oli lineaarne. See algas maisi loomisega (11. august 3114 eKr) ning järgnesid ühikud, mida korrutati kogu aeg 20ga 20 päeva, seejärel erandina korrutati 20
Selle hoiakuga paralleelselt Sinijärv viljeleb ka romantilise armastaja kuju. Esimestest ramatutest leiab väga palju lembeluuletusi või tekste, mis räägivad kadunud armastusest jms. Selletüübiliste luuletustega elustab Sinijärv suhtelielt klassikalist luuletaja imagot poeet kui armunu, kelle põhiline inspiratsioon tuleb kaunitest tütarlastest. Sinijärv katsetab väga intensiivselt ka keelega kogu tema rikkuses. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad on ühte luuletusse valatud madalastiilsest keelest pärinevad sõnad kohtuvad kõrgstiilse sõnavaraga. On väga palju sõnamänge, Sinijärv vastandub ka tavagrammatikale (nt I kogus ü asemel y ja ks asemel x), on väga huvitatud vanemast eesti keelest või eesti vanema luule keelest, visnapuulikust, heititalviklikust keelest ja muidugi tõmbab teda ka Aaviku keelekasutus. Kõik luuletajad ju töötavad keelega, kuid Sinijärve puhul on see väga intensiivne.
.. aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või 2 hispaanlaste vastu - mitte iialgi.» See prantsuse rahva mitmesuguste gruppide ja kihistuste segu, rahva ja kuningavõimu suhete segane määratlus näitab autori naiivset ja põhiliselt ebaõiget arusaamist toimuvate sotsiaalsete ja poliitiliste sündmuste põhjustest. «Kolme musketäri» autor oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete ajalooliste sündmuste keerulise ahela põhjuseks on «juhuslike sündmuste» kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seikades
I maailmasõjani hoonestatud ala ulatus üle Endla tänava vaid õige pisut Koidu tänava osas, kujunes iseseisvuse ajal aga Pärnu mnt hoonestuse ja Suur-Ameerika tänava ja raudtee vahelistele heinamaadele terve uus valdavalt kivitrepikojaga korterelamutest koosnev asum Uus Maailm, mille nimi tulenes piirkonnas paiknevatest Suur-, Väike- ja Kesk-Ameerika tänavatest. 1.3.4.2 Kadriorg Kadriorg on Tallinna puitrajoonidest eripalgelisim. Ühelt poolt tingib tema väärikas ajalugu arvukate kihistuste olemasolu, teisalt on aga läbitud ajalooetapid suurejoonelisemad kui üheski teises puitasumis. Kuigi Kadriorus leidub vähesel määral ka kivihoonestust, on selle peamiseks tunnusmärgiks siiski puitarhitektuur. Kadrioru algust võib lugeda 17. sajandi keskpaigast, kui uute muldkindlustuste rajamine Tallinna keskaegse linnasüdame ümber tingis vajaduse kompenseerida kindlustuste alla jäänud aedade ja suvemajade omanike kahjud. Täna Kadrioruna tuntud ala oli siis
«Tähtsad isandad,» kirjutab Dumas, «sõdisid üksteisega, kuningas sõdis kardinaliga, hispaanlased sõdisid kuningaga ... aga peale selle olid veel vaesed ja hugenotid, hulgused ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Linnakodanikud haarasid relvad varaste vastu, hulguste vastu, teenrite vastu, harva valitsevate isandate vastu, aeg-ajalt kuninga vastu, aga kardinali või hispaanlaste vastu -- mitte iialgi.» See prantsuse rahva mitmesuguste gruppide ja kihistuste segu, rahva ja kuningavõimu suhete segane määratlus näitab autori naiivset ja põhiliselt ebaõiget arusaamist toimuvate sotsiaalsete ja'poliitiliste sündmuste põhjustest. «Kolme musketäri» autor oli veendumusel, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete ajalooliste sündmuste keerulise ahela põhjuseks on «juhuslike sündmuste» kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seikades. Nii näiteks oli Dumas' järgi
annaabi.ee 
