Iseloomulik oli ka linnaelu, teadmusühiskonnas liikus veel enam inimesi linna,seda tehti aga ka tööstuse ajal.Leibkonna mudelid muutusid,pered olid väiksemad,sest üldiselt nooremad liikusid linnadesse.Teenuste tarbimine suurenes järk-järgult. 4.Nimeta milliseid muutusi tõi kaasa ja põhjenda miks muutused toimusid 1.tööstusühiskond 2.teadmusühiskond: majanduses,tööhõives,kultuuris,hariduses,peremudelis,kihistumises. Tööstusühiskond: Majanduses-Tööstuslik tootmine oli majanduses kõige tähtsam.Oli kindel tööaeg ja kõik pidi paigas olema,mitte ei sõltunud ilmastikust jne. Tööhõive-kui ennem oli kõige suurem tähtsus põllumajandusel siis nüüd see muutus. Vabrikutööstus muutus oluliseks. See muutus toimus kuna kaubanduse ring laienes, inimesed hakkasid rohkem tarvitama, vajadused tõusid üha enam.
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse
meediatöötajaid ja paljusid teisi. Eestile on need tendentsid samuti iseloomulikud. Teenindussektoris on hetkel hõivatud umbes 60 protsenti, tootmises 30 protsenti, põllumajanduses aga ainult 10 protsenti Eesti tööjõust. Töökoht, amet ja haridustase määravad inimese sissetuleku. Töötu kuulub kõige vaesemate hulka, samuti on madala haridustasemega inimesel suurem oht oma töökoht kaotada. Niisiis on elukutsel ja töökohal oma osa rahvastiku kihistumises. Kui sotsiaalne struktuur näitab inimest jaotust teatud tunnuste alusel, siis sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestus. Räägitakse kõrgklassist ja alamklaasist, rikastest ja vaestest. Kõrgemasse kihti kuuluval inimesel on ühiskonnas auväärsem positsioon, tal on rohkem ressursse. Ressursid pole ainult rahalised või varalised, kõrgklassi inimesel on paremad võimalused hariduse omandamiseks, st et ta evib üldjuhul ka viimseid ressursse
Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia -Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. d) sotsialistlik ideoloogia Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse
tunnevad mehed enda kehvemat positsiooni kõiges selles, mis on seotud pereeluga. Võrdõiguslikkuse edendamisel tuleb lähtuda ka meeste vaatenurgast. 3 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.
8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata." * Laiemas mõttes tähendab sooline võrdõiguslikkus sellist olukorda ühiskonnas, kus inimeste valikuid ning võimeid ei piira soorollid ega -stereotüübid ja puudub naiste ning meeste hierarhiline võimusuhe
ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Selle ajalugu algab aastast 1957, kui Rooma lepingusse kaasati võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte. Mis on sooline võrdõiguslikkus? Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Sooline võrdõiguslikkus laiemas mõttes tähendab sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe.
Majandus-ehk tootmiskeskselt on gentrifikatsioonile lähenetud ainult korra kui Kiisa( 2009) tegi ülevaate gentrifikatsioonist Tallinnas Kalamaja ja Kadrioru näitel. Esimene uurimus Eestis, milles käsitleti gentrifikatsiooni temaatikat, oli Merje Feldmani (2000) poolt. Feldmani enda sõnadejärgi oldi varasemalt Eestis tegeletud küll vaesuse ja sotsiaalse kihistumise uurimisega, kuid Feldman ise oli esimene, kes tegeles vaesuse ruumilise jaotuse ning eluaseme rolliga sotsiaalses kihistumises ning riigi-ja era-ja kolmanda sektori vahelise koostöö võimasustega. Elis Vollmeri poolt on uuritud ka maa-gentrifikatsiooni Lahemaa Rahvuspargi näitel. ARUTELU JA KOKKUVÕTE Gentrifikatsiooniprotsessi mõjude suhtes on palju eriarvamusi.Kas gentrifikatsioon on pigem positiivne nähtus, mis toob kasu elamupiirkondadele, või hoopis negatiivne, millega kaasneb rohkem kahju, kui kasu? Osad näevad gentrifikatsioonis linna keskuse päästjat ja
absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid eesõigusi.Tänapäeval on maailmas palju erinevaid konservatiivseid ideoloogiaid, kuid üldjoontes iseloomustavad konservatismi järgmised põhimõtted: · Orgaanilisus Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. · Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu
väiketalupojad suurmaavaldused (esialgu toodang müügiks, hiljem, HKK, majandasid end ise) Roomas valitses peamiselt põllumajanduslik ühiskond, enamus oli talupoegi ning käsitöö oli peamiselt kõrvaline. Peale vallutusi aga kasvas kaubanduslik tähtsus sisserändajate tõttu. Vallutussõdadel on ka roll kihistumises ja talupoegade laostumises, sest sõjasaak läks rikastele ning talupojad olid sõjaretkedel ning ei saanud seega maad harida. II Ps ajal oli olukord eriti hull ning paljud asusid paremaid elutingimusi otsima. Seeläbi suurenesid rikaste maavaldused ning suurlinnad täitusid proletaaridega. Vallutussõdadega kaasnes orjanduslik aeg, peamiselt sõjavangide võtmise tõttu. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena.
saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult o linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% o leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad o majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised o ühiskonna kihistumises o riigi ülesanded o valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval
Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Hegeli järgi on kõik ühiskonnas olemasolev mõistlik. 2. Rahvuslus. Lipukiri "Kodu, usk ja isamaa". Kiriku ja riigi liidu pooldamine. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda. 3. Aristokraatia. Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. See peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel 27 ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. 4. Võim. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Tuleb säilitada seaduslikkus ja kord. Riik peab olema tugev. 5
Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head 2. Rahvuslus. Lipukiri "Kodu, usk ja isamaa". Kiriku ja riigi liidu pooldamine. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda 3. Aristokraatia. Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. See peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi 4. Võim. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Tuleb säilitada seaduslikkus ja kord 5. Sotsiaalne pessimism
annaabi.ee 
