Aafrika kontinendil räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimismäärselt suurem. Mõnesid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel Aafrika neli peamist keelkonda on afroaasia, niiluse-sahaara, nigeri-kordofani, khoisani. Aafrika Tinditee oli varajane kirjaoskuse keskus. Standfordi ülikooli keeleteadlase Joseph Greenbergi uurimus jaotab Aafrika kuute (6) keelkonda: Afroaasia (roheline), Nigeri-Kongo mitte bantu (must), Nigeri-Kongo bantu (lilla), Niiluse-Sahara (punane), khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks. J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas hinnanguliselt 1500 keelt. Pühad ja pidustused
Häälikusüsteemid "Keel ja ühiskond" X klassile Mare Hallop KiNG 30.10.2012 Häälikuline koosseis Kõigis keeltes vokaalid ja konsonandid Enim häälikuid 141 (x keel LAafrika khoisani keelkond) Kõige vähem 11 (6 k, 5 v) rotokase keeles UusGuineas Keskmiselt konsonante 23, vähim 6, enim 96 Keskmine vokaalide arv 9, vähim 3, enim 46 Rääkimist võimaldab vokaalide ja konsonantide vaheldumine Eesti keeles 20 konsonanti, 9 vokaali Inglise k 25 konsonanti, 6 vokaali, vene k 32 kons, 6 vok Konsonandid Hääldamisel 3 häälduselementi: Moodustusviis (mil määral õhu liikumine takistatud) Moodustuskoht (koht, kus sulg või ahtus tekitatakse)
Ohustatud on ka lapi keel Skandinaavias, sama võib öelda ka mustlas keele kohta (näiteks vlakhi keel) kes on ohustatud Euroopa valitsuste vaenulike suhtumise tõttu. Kagu-Aasias, Hiinas, Taiwanis ja Jaapanis kõneldakse umbes 145 keelt, mida peetakse ohustatuks. Aafrikas on mitmekeelsus kujunenud normiks. Palju põlisaafriklased kõnelevad viit-kuut keelt lisaks oma hõimu keelele. Siiski on väiksemad keeled ohustatud nende võimsamate naabrite poolt. Khoisani keelkond, kuhu kuuluvad hotentoti ja busmani keeled, on peaaegu täielikult hävinud kõnelejate vähesuse tõttu. Okeaanias on paljud keeled Paapua Uus-Guineas ohus seal populaarsust võitva kahe pidzini keele tõttu. Kõige rohkem on keeli hävinud ilmselt Austraalias, kus kunagi kõneldud 250 aborigeenide keelest on säilinud ainult vähesed (näiteks tabukeeled). Umbes seitsmekümne viiest kaugel põhjas kõneldavst keelest on peaaegu kõik mingil määral ohustatud.
Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne. Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda). Aafrika: Afroaasia, niiluse-sahara, nigeri-kongo, khoisani Ameerika: eskimo-aleuudi, naa-dene, nn amerindi keeled Kaug-Aasia: draviidi, hiina-tiibeti, birma, tai, miao-jao, austroneesia, paapua, Austraalia aborigeenide keeled
Mõnda keelt ja murret räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Kõige rohkem kõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel. Näiteks Lõuna-Aafrikas on kasutusel 11 ametlikku keelt, millest üks on inglise keel. Aafrika neli peamist keelkonda on Afroaasia, Niiluse-Sahara, Nigeri-Kordofani, Khoisani. Religioon Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud koptide kristlik usulahk. 15. sajandil jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast.
Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma: 1. Euroopast pärinevad ehk valged (13.6%), 2. aafriklased ehk mustad (75%), 3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4. Aasiast pärinevad (2.6%). Suurim on bantu keeli kõnelev ja üheksaks rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 3.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased, 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit
Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma: 1. Euroopast pärinevad ehk valged (13.6%), 2. aafriklased ehk mustad (75%), 3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4. Aasiast pärinevad (2.6%). Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 4.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju
nelja rühma milleks on Euroopast pärinevad ehk valged 17,5 % , aafriklased ehk mustad 70,2%,värvilised ehk segaverelised 9,4% ja Indiast või Aasiast pärinevad 2,9% . Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid ja veel mõningad. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast ning on suuremalt jaolt sisse toodud tööliste järeltulijad. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest. 4.2 Usuline koosseis
UPSIDi valim on väga hea, kuid pole välistatud võimalus, et maailma tuhandete keelte hulgas on ka väljavalitutest erinevate omadustega keeli. Kõige vähem foneeme (11) on rotokase keeles (Uus-Guinea) ja mura keeles (Lõuna-Aafrika). Tähelepanuväärne on see, et neil puuduvad nasaalsed konsonandid. Foneeme on väga vähe ka polüneesia keeltes. UPSIDi järgi on kõige rohkem foneeme (141 95 konsonanti ja 46 vokaali) khoisani keelkonna x keeles (Lõuna-Aafrika). Konsonantide rohkus tuleb ingressiivsete imihäälikute süsteemi kasutamisest, imihäälikuid ongi konsonantide hulgas ligi 50. keskmisesse foneemiparadigmasse kuulub 20-37 foneemi. Mida rohkem on keeles foneeme, seda suurem on konsonantide suhteline osa. Foneemiparadigma optimaalset suurust ei ole olemas. UPSIDi andmete põhjal tuleb välja mitmeid peaaegu eranditeta implikatiivseid sõltuvusi. Keeles
Joseph Greenbergi uurimus jaotab Aafrika kuute (6) keelkonda: Afroaasia (roheline), Nigeri-Kongo mitte bantu (must), Nigeri-Kongo bantu (lilla), Niiluse-Sahara (punane), khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks. Skeemi järgi võime näha, et Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas on esindatud kõik keelkonnad, kuid Afroaasia keelkonna osatähtsus on
erineval viisil, kusjuures alati säilib teatud kattuvus. Üksmeelselt on aga kõik p õ h i r a s s i d e hulka arvanud m o n g o l i i d s e ( kollase), e u r o p i i d s e ( valge) ja n e g r i i d s e ( musta). Osa uurijaid toob eraldi välja australiidse rassi, kuhu kuuluvad Austraalia ja mõnede lähemate saarte põliselanikud. Sageli tunnistatakse väljaspool eelmainituid seisvaiks ka indiaanlased ning Lõuna- Aafrika põliselanikud - busmanid ja hotentotid ( khoisani rahvad). Mongoliidide põhikoduks on Aasia . Valgete asualaks on pikemat aega olnud Euroopa. Must rass pärineb Aafrikast. 3 Rasside eristamine Rasside kehalised erinevused on enamasti huvi pakkunud vaid eriteadlastele. Küsimus nendevahelistest v a i m s e t e s t e r i n e v u s t e s t on aga märksa rohkem tähelepanu äratanud ning on ühe või teise lahenduse puhul ka tõsiseid tagajärgi kaasa toonud.
Sõnavarasarnasused on tingitud ka laenamisest v ka juhuslik kokkulangevus. Sõnade päritolu-etmüoloogia. Keeled muutuvad koguaeg. Uurali keelepuu. Isolaatkeeled on keeled millel ei ole leitud sugulaskeeli. Nt. Baski ja burusaski. Keelte uurituse tase on väga erinev. Kõiki keeli amazonases ja Aafrikas võibolla ei teatagi. On ka vastukäivaid andmeid.(nt. Khoisani keelkonna paikapidavus on vaidlustatud). http://www.ethnologue.com/show_family.asp?subid=80-16 Sama päritolu keelte sarnasused ajapikku vähenevad. Keele muutumist uurivad 3 suurimat valdkonda. 1- Ajalooline keeleteadus: -millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks` -millised on tänapäeva keelte sugulussidemed 2- sotsiolingvistika: -kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut?
vastandus 2)Erinev foneemide hulk, näiteks: vokaalid eesti 9; soome 8; itaalia 7; poola 6; tsehhi 5; creek 3 Koartikulatsioon ehk kaasahääldus 25. Maailma keelte häälikud, implikatiivsed universaalid Maailma keelte häälikusüsteemid varieeruvad suurel määral. Teadaolevalt on kõige rohkem häälikuid - 141 - !xu keeles, mis kuulub Aafrika lõunaosas asuvasse khoisani keelkonda. Kõige vähem häälikuid on Uus-Guineas kõneldavas rotokase keeles vaid 11(6 konsonanti ja 5 vokaali.) Mõningaid universaalseid jooni häälikusüsteemidel siiski on. Nii näiteks on kõigis maailma keeltes olemas vokaalid ja konsonandid. Nende hulk aga erinevates keeltes on väga erinev. Keskmine konsonantide arv maailma keeltes on 23, kõige vähem on täheldatud 6 ja kõige rohkem 96 konsontanti
Kas kunagi on olnud ainult üks keel, millest kõik tänapäeva keeled pärinevad? Keeleteaduse meetodeitega sellele vastust ei saa. Isolaatkeeled Isolaatkeel on keel, millele ei olel leitud sugulasi. · Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim.
4. Berberi rühm — keeled Al˘zeerias ja Marokos; berberid 5. T˘saadi rühm — kesk-Aafrika, T˘saadi järve piirkond ja sellest lõunas. . . hausa k jt 29 5.2.3 Ülejäänud maailma keeled 1. Aafrika keeled • Niigeri-Kongo keeled bantu keeled, suahiili k (kaubandus- ja suhtluskeel erinevate gruppide vahel Ida-Aafrikas) ˘ • Sari-Niiluse keeled — masaid jt • Khoisani keeled — hotentotid, bu˘smanid 2. Ameerika indiaanlaste keeled • Eskimo-Aleuudi • Põhja-Ameerika (üle 50 keeleperekonna) • Kesk-Ameerika (20 keeleperekonda) • Lüuna-Am (u 75 keeleperet) 3. Aasia-Okeaania-Austraalia keeled • Paleo-Aasia rahvaste keeled Põhja-Siberis — t˘sukt˘sid, korjakid, itelmee- nid, nivkid, ketid, jukagiirid • Kaukaasia rahvaste keeled (Musta ja Kaspia merede vahel), 30–40 keelt,
On pakutud, et bantu keeli on erinevate dialektidega 250-550. Üks tuntumaid neist on suahiili keel, mida räägitakse Aafrika idarannikul. Suahili keelt räägib umbes 8 miljonit inimest kaheksas riigis. See on suhtluskeel erinevate rahvaste vahel ja suahiilid on ka tuntud kauplejaid, seega on see keel väga levinud. Suahiili keel kujunes araabia keele ja kohaliku bantu keele segunemisel ja selle nimetus tuleb sõnast sahiil – rannik; rannikuinimene. khoisani keelkonda on peetud Aafrika ürgasukate keeleks. Kütid ja korilased Lõuna- ja Ida-Aafrikas ning rändeluviisiga rahvad räägivad seda. See on kaduv keelkond, mida räägib umbes veerand miljonit inimest. Ürgasukad on Lõuna-Aafrikas bušmanid ja hontentottid. Bušmaneid kutsutakse ka nimega san, mis pärineb nende naabritelt ning tähendab outsiderit. Hotentottide nimetust tuleb sõnast – khoikhoi – tõeline rahvas. Sandawe ja hadza rahvad elavad Lääne-Aafrikas.
annaabi.ee 
