haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. Joon. 10.2.1. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankru- masina(te)st. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks. Mõnel laeval võib olla varustuses ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtu asendis peaankrutel seismise ajal. Niisugune võib olla peamiselt ahtris kasutatav stoppankur, mille mass on 1/3 peaankru massist, ja väike verpankur, massiga ½ stoppankru massist. (Tahvel 10.2-I). Peaankruna ja abiankrutena on kasutusel väga mitmekesist tüüpi ankruid (Tahvel 10.2-I)
ANKRUSEADE Jarmo Kõster Ankruseade koosneb: ankrud, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks.
Kettenfabrik Master GMBH. Keti seeklite arv on 10 seeklit vasakus pardas ja 11 seeklit paremas pardas. Keti läbimõõt on 68 mm. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum - ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega - kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse.
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. On laevakere kõige eespool paiknev ruum. Eest piirab teda vöörtääv ja tagapool on piiriks esimene veetihe vahesein põrkevahesein. Vöörpiiki kasutatakse ballastvee tsisternina. Selle ballasti hulgaga saab reguleerida laeva trimmi (diferentsi). Vöörpiigis puudub topeltpõhi. Joon. 3.32. Vöörpiik, pakk, ketikast ja põrkevahesein. Ketikast, (chain locker, cable locker, ) Tavaliselt vöörpiiki ehitatud ruum ankruketi mahutamiseks. Ketikastis kinnitub kett laevakere külge lahtiandmist võimaldava seadme abil. Pakk, (forecastel, , ) Vööris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab vöörtäävist ja võib ulatuda kuni laeva keskosani (pikendatud pakk). Kaitseb tekki ja tekilasti vastulaine eest, vähendades selle sattumist tekile. Pakk suurendab laeva tormikindlust, ujuvusvaru ja mõjutab püstuvust
meetrit,masinaruumis 15 meetrit,tekil kuni 20 meetrit.Eriti laiadel laevadel 25 meetrit.Voolikud peavad olema sellise pikkusega,et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust.Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12,16,19mm.Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi,andma pihustatud ja kompaktse veejoa. 15)Millest koosneb ankruseade? Ankruseade koosneb:ankrud,ankrukett koos ketihalsiga,ankrupeli,stopparid ankruketi kinnitamiseks,ketikast,ankru-ja ketiklüüs,juhtpult. 16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross.Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi
jämedaid pillareid kui peenikesi pillareid liiga tihedalt. Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon. Sellise konstruktsiooni mõtteks on kõverduda kokkupõrke korral ja neelata energiat, hoides kahjustused minimaalsetena Vööris asub ankru ketikast, Ketikasti mõõtmed on vastavalt ankruketi mõõtmetele ja pikkusele Klüüsitoru on torukujuline, ning äääred tehakse ümarad, vältimaks höördumist. Manööverdamise jaoks kitsastes vetes, kasutatakse vööripõtkurit Pirnikujuline vöör võimaldab laeval kiiremini liikuda, väendab laeva liikumisest tekitatud takistusi. Vööri kuju Joon. 3.3. tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist,
· Ankur (ankruseekel lõpuseekel - lõpulüli tugevdatud lüli pöörel - tugevdatud lüli - ketilüli) · Ankrukett (ketilüli - tugevdatud lüli ühenduslüli (lahtivõetav, eraldab keti seekleid ) tugevdatud lüli ketilüli) · Klüüs (ankruklüüs, avaus läbi korpuse, läbi teki ja alla ketikasti) · Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil) · Ankrupeli (kepsel) (ketiratas = veab ketti üles, lintpidur) · Ketikast · Ketihalss (keti kinnitus korpuse külge ketikastis) Ankrute tüübid: · Tokiga ankrud: admiraliteedi ankur, Trotmanni ankur · Tokita ehk patentankrud: Halli ankur (levinuim), Gruzoni ankur · Suurendatud haardejõuga ankur: Denfirdi ankur, Matrossovi ankur 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastimisseade Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jne
Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Sillas olles: Williamsoni pööre, vajutada funktsioon MOB nuppu, teavitada päästeoperatsiooni keskusi, et keegi on üle parda kukkunud. Pilet No. 07 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus, kasutamine, tehnilised nõuded Koosneb: ankru, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopperid (lintstopper) ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ketiklüüs ning juhtpult, pesusüsteem (asub ankru klüüsis). Akrusedmete ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankurit võib alla lasta niisama oma raskusjõul, kuni 40m. Enne aga tuleb ankru peli mootori abi alla lasta veeliinini ja alles siis võib anda käskluse let go ja ankur läheb ise oma raskusjõul alla
3) Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled ja radaril pannakse maha kaugus ning peiling (1) Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere koos ketihalsiga, ankrupeliga, stopparid Juhitavuse kaotanud laev peab kandma: mingi kalda nurga suhtes selle meetodi abil liikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja kahte punast ringtuld püstjoonel ülestikku saab jälgida laeva triivimist. 6.00-st kuni 20.00-ni laeva aja järgi, kui see on ketiklüüs ning juhtpult. kõige nähtavamal kohal töö iseloomu arvestades võimalik. Ankrusedame ülesandeks on tagada laeva
Juhtub, et laadimise/lossimise käigus vigastatakse lastiruumi puuvarustust. See tuleb koheselt parandada. • Piiratud manööverdusvõimega laeva tuled, päevamärgid ja udusignaalid. • Ankruseade. Pelide ja ankru liigid detailide nimetused. Ankruseadme hooldamine, ankruketi markeerimine ja kontrollimine. Ankru vettelaskmine ja ülesvõtmine. Koosneb: ankru, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopperid (lintstopper) ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ketiklüüs ning juhtpult, pesusüsteem (asub ankru klüüsis). Akrusedmete ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankurit võib alla lasta niisama oma raskusjõul, kuni 40m. Enne aga tuleb ankru peli mootori abi alla lasta veeliinini ja alles siis võib anda käskluse let go ja ankur läheb ise oma raskusjõul alla
lastitankide pesu) Kuivendussüsteem võimaldab pumbata vett välja iga trümmi ahtriosa mõlemas pardas asuvatest pilssidest ( ). Vesi satub sinna: metalli higistamine, trümmide pesu, torude leke, leke korpuses. Veetaseme kontrolli teostatakse iga vaht (vahel sagedamini) mõõdetakse läbi mõõtetoru (peilimistoru) andur. Kuivendussüsteem on kaubalaevadel on harilikult keskne e. tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt.) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke. Kaevud (bilge well) on pumpade imitorude ummistuste vältimiseks varustatud kaitsesõeltega Neid puhastatakse peale iga lossimist, eriti puistlasti lossimist . Ballastisüsteem on vajalik ballastvee võtuks, ümber- ja väljapumpamiseks. (differendi (trimmi) või kreeni muutmiseks, süvise suurendamisekst, kui laev on ilma lastita=ballastis, püstuvuse muutmiseks
Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. Ketiklüüside sisse on toodud tuletõrjevee magistraalist toru, mille kaudu saab klüüsitorusse suunata vett, et pesta põhjast tulevat mudast ankruketti ja sellega ära hoida liigse muda sattumist ketikasti. Ketikast on seest vooderdatud laudadega ja ette on nähtud võimalus ära pumbata sinna sattunud vett. Ankru põhjast välja tõmbamiseks (hiivamiseks) kasutatakse kahte tüüpi ankrumasinaid: horisontaalse pöörlemisteljega ankrupelisid ja vertikaalse pöörlemisteljega ankru keps-leid. Need on tõstemasinad, millel on teatud elemendid just nimelt ankruketi käsitamiseks. On ette nähtud võimalus vabaneda ankrust ja ankruketist. Selleks on olemas seade
lahti anda. Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. Ketiklüüside sisse on toodud tuletõrjevee magistraalist toru, mille kaudu saab klüüsitorusse suunata vett, et pesta põhjast tulevat mudast ankruketti ja sellega ära hoida liigse muda sattumist ketikasti. Ketikast on seest vooderdatud laudadega ja ette on nähtud võimalus ära pumbata sinna sattunud vett. Ankru põhjast välja tõmbamiseks (hiivamiseks) kasutatakse kahte tüüpi ankrumasinaid: horisontaalse pöörlemisteljega ankrupelisid ja vertikaalse pöörlemisteljega ankru keps- leid. Need on tõstemasinad, millel on teatud elemendid just nimelt ankruketi käsitamiseks. On ette nähtud võimalus vabaneda ankrust ja ankruketist. Selleks on olemas seade .
Tänapäeval kasutatakse sellist ketihalssi harva. Enamasti on kasutusel mingi käsitsi juhitav ülekandemehhanism, mis võimaldab tekilt avada ankruketi ketikasti või mõne muu laevakere detaili külge kinnitatud otsa. Ketiklüüside sisse on toodud tuletõrjevee magistraalist toru, mille kaudu saab klüüsitorusse suunata vett, et pesta põhjast tulevat mudast ankruketti ja sellega ära hoida liigse muda sattumist ketikasti. Ketikast on seest vooderdatud laudadega ja ette on nähtud võimalus ära pumbata sinna sattunud vett. Ankru põhjast välja tõmbamiseks (hiivamiseks) kasutatakse kahte tüüpi ankrumasinaid: horisontaalse pöörlemisteljega ankrupelisid ja vertikaalse pöörlemisteljega ankru keps-leid. Need on tõstemasinad, millel on teatud elemendid just nimelt ankruketi käsitamiseks. On ette nähtud võimalus vabaneda ankrust ja ankruketist. Selleks on olemas seade
annaabi.ee 
