Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kohalikku elu. Seal on ka Eesti. ( detsentraliseeritud) Kohalikul võimul on märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Munitsiipaalvõim kogub suure osa tuludest ja väike osa tuleb keskvalitsuselt. Sellist halduskorraldust nim kolmetasandiliseks.
* pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihiotstarbeliste eraldistena, väheneb kohapealne otsustamis ja manööverdamisvõime * kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. * niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist (keskvõim ja regionaalvõim; omavalitsused) DETSENTRALISEERITUD AUTONOOMNE KOHALIK VÕIM * kohaliku võimu finantsiline iseseisvus * munitsipaalvõim kogub suure osa tuludest ise, väike osa tuleb keskvalitsuselt * kohalike maksude osakaal 2030% * heaoluriigi elluviimine on suuresti munitsipaalvõimu õlgadel * süsteemist tulenevad suured erinevused regioonide vahel * niisugust halduskorraldust nimetatakse ka kolmetasandiliseks, sest igal tasandil keskvõimul, regionaalvõimul, kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks * regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat Vastutuse jaotus on keskne probleem enamikus riikides.
Preisi kuningas Friedrich II Suure (1740-1786) öeldu ,,Valitseja on riigi esimene teener" sai valgustatud absolutismi tunnuslauseks (Laur, M 2000, lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796). Raamatu esimene osa tutvustab Eesti ala valitsemisstruktuuri. Vaatluse all on siinne halduskorraldus, ametnike hierarhia, erinevate struktuuriüksuste omavahelised suhted, sõjaväekorraldus, kohtusüsteem ning keskvalitsuselt tulevate korralduste edastamine. Kuna Põhjasõja lõpus 1721. aastal allakirjutatud Uusikaupungi rahuleping tagas siinsetele Rootsi valitsusajal kehtinud privileegid, siis põigatakse antud monograafias ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Siinsele aadlile laienenud privileegid panid aluse Balti erikorrale, mis kestis kuni 1783. aastani, mil Katariina II kehtestas niinimetatud asehalduskorra.
*põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; *kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; *testimisavalduste läbivaatamine; *muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Milles seisneb Eesti kahetasandiline haldussüsteem? Milles seisneb kolmetasandiline? Kahetasandiline kohalik omavalitsus vastutab kultuuri valdkonna ja kohaliku majanduse eest. Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad ka omavalitsuse pädevusse, aga raha selleks tuleb keskvalitsuselt. Kolmetasandiline keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Millised on omavalitsusüksused Eestis? Vallad ja linnad. Millised on omavalitsuse tunnused? Kohaliku esinduskogu olemasolu, iseseisev eelarve ja maksustamise õigus Kellel on omavalitsuse volikogude valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus?
nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme) 16) Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? Tsentraliseeritud mudeli puhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Kohalikule omavalitsusele jab vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb ikka keskvalitsuselt. Seda esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Detsentraliseeritud mudeli puhul aga on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Sellised on näiteks Saksamaa ja Skandinaavia riigid. Eestil on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. Eesti regionaalhalduse(maavalitsuse) olukord ja tulevik pole 2005. aastaks ikka veel selginenud, vaatamata aastaid kestnud haldusreformile
otsused ülalt, st keskvõimust. Samuti kontrollib keskus nii ressursse kui otsuste täitmist. Oluline roll on regionaaltasandil, mida juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja. Regionaalvalitsus on vahendajaks ning koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses. Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb keskvalitsuselt sihtotstarbelise eraldisena. Nt Prantsusmaal, Suurbritannias ja Hispaanias moodustavad kohalikud ja regionaalmaksud vaid üheksa protsenti, Itaalias kolm protsenti ja Eestis umbes pool protsenti kõigist maksudest. Niisugust halduskorraldust tuntakse kui kahetasandilist. Detsentraliseeritud autonoomse kohaliku võimu puhul on kohalikul võimul märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Kohaliku valitsemise arengusuunad
keskvalitsuse sihtotstarbeliste eraldistena, mis vähendab kohapealset otsustamis- ning manööverdamisvõimet. Paljudes selle mudeli riikides pole regionaaltasandil valitavat esindusorganit, mis vihjab selle väikesele mõjule piirkonna poliitika kujundamisel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses (nt kalandus, turism). Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb keskvalitsuselt sihtotstarbelise eraldisena. Näiteks Prantsusmaal, Suurbritannias ja Hispaanias moodustavad kohalikud ja regionaalmaksud vaid üheksa protsenti, Itaalias kolm protsenti ja Eestis umbes pool protsenti kõigist maksudest. Niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist. Ühe tasandi moodustavad keskvõim ja regionaalvõim, mis on keskvalitsuse käepikendus, ning teise tasandi kohalikud omavalitsused. Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim
Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vaba mõtte jälitamine. Venemaa eesmärk oli piiride venestamine, et liita Eesti suure impeeriumiga: üks usk, üks isamaa ja rahvas. Ametiasutustes kehtestati venekeelne asjaajamine, rahvakoolid läksid üle vene õppekeelele. Paljud kooliõpetajad ja muud ametnikud vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ja ametnikke Venemaalt. Tartu
Hurda vahekord saksa pastoritega oli just õige teravaks muutunud. Sõnast sündis sõna ja rahvusliku liikumise suurlõhe oligi teoks saanud. Suurlõhe Tekkis kaks leeri. Ühele poolele jäi Jakobson oma poolehoidjatega, teisele Hurt enda omadega. Jakobson seadis esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised ning lootis oma mõisnikevastases võitluses abi Venemaalt, Hurt luges tähtsamaks haridus- ja kultuuriküsimusi ning suhtus Vene keskvalitsuselt abiotsimisse ettevaatlikult. Hurda ja Jakobsoni tüli sundis inimesi mõtlema ja arutlema. Ka võib öelda, et erinevate "parteide" teke oli loomulik ja isegi vältimatu. Ükski ennast teostav rahvas ei saa olla lõpmatuseni üksmeelne. Niipea, kui on saavutatud esimest edu, tekib vaidlus, millist rada mööda jätkata. Just sellisesse seisu oligi jõudnud eestlaste rahvuslik liikumine 1880ndate aastate aluseks.
maksusoodustused). Perepoliitika USAs: Segu liberalismist ja konservatismist (töö eetika) ja üha karmistuv. Ainult 1 eesmärk- vaesuse leevendamine. Universaalsed meetmed (emaduspuhkus, avalik lastehoid, lapsetoetus) puuduvad, kõik meetmed vaesustesti põhised. “welfare mothers” peaaegu sõimusõna (üksikvanemate vaesuse näitajad väga kõrged, lastest alla vaesuspiiri ca. 20%). Al. 1990-ndate lõpust abiprogrammid osariiklikud, block grant keskvalitsuselt, jagatakse osariigi reeglite järgi: 2 a. jooksul peab töö leidma, muidu jääb toetusest ilma; tööturu nõustamist pole. Legaalsed immigrandid 1. aastal ei kvalifitseeru. Lastehoiu olulisus (Early childhood education and care- ECEC). Haridus- inimkapitali teoori- mida varasem ja kvaliteetsem “sekkumine”, seda haritum tuleviku töötajaskond. Care- uued sotsiaalsed risikid- vajadus ühildada töö- ja pereelu:
Kui Nigeeria iseseisvus 1960. a dominiooni staatuses, olid selle eesotsas sellised poliitilised jõud, kellel oli vähe eeldusi juhtida tekkinud riiki. Selle eesotsas oli Põhja-Nigeeria hausade ja fulanidega, keda ka Ühendkuningriik toetas, sest nendega on oli kerge koostööd teha. Alguses oli Nigeerias 3 osariiki, 2000. a juba 36, mis on tingitud sellest, et erinevad rahvad on nõudnud endale autonoomiat. 1966. a teravneb Ida-Nigeeria küsimus, kus igbod jõuavad keskvalitsuselt idaprovintsidele suuremate raharessursside eraldamist. Kohe kui riik sündis, olid sellele omased kõik valestardi ilmingud: ebakompetentsus, nepotism, kleptokraatia jne. Ida-Nigeeria tootis 1966. aastaks enamuse riigi tuludest, kuigi see hõlmas ainult umbes 8% pindalast ning 20% elanikkonnast. Sealt tuli kuni 2/3 naftast ning 9/10 palmiõlist jne. Seega laekus umbes 50% riigi sissetulekust sealt Biafra aladelt. See tähendas, et mingil hetkel otsustati riigi keskkassasse tulusid enam mitte
omavalitsuste töös osaleda. Loendi eeskujuks saab Peeter I aegne rangide(?) tabel, mis oli kopeeritud Rootsist. Oli teenistusastmete näitamiseks. Kõik, kes rangide tabelisse võeti, olid teenistusaadlikud. 13 Initsiatiiv need loendid (hiljem hakatakse nimetama matrikliteks) teha. 1725. aasta järel muutusid paljud asjad leebemaks. 1727.-28. aastal selle plaaniga välja tullakse, saadakse keskvalitsuselt toetus matriklikomisjonide moodustamiseks. Päris esimene katse see rüütelkondadele ei olnud, ühe korra oli aadlimatrikleid püütud sisse seada ka Rootsi ajal. Rootsi võimud seda ei võimaldanud. Protsess oli väga pikk, läbi kõikvõimalike vaidluste. Mitte kõik ei olnud teretulnud. Matriklikomisjon töötas Liivimaal 1747. aastani, Eestimaal 1756. aastani. Töö venis, kuna kontroll oli range, et keegi ebaväärikas rüütelkonda ei saaks. Tähendas
annaabi.ee 
