Nende eesmärgiks on hoida inflatsioonimäära keskpika perioodi jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Põhjuseks miks Euroopa keskpanga peamiseks ülesandeks on hinnastabiilsuse säilitamine toetub arvamusele, et parim viis elatustaseme tõstmiseks on pidev hinnastabiilsus. Lisaks peetakse seda peamiseks parameetriks, mida Euroopa keskpank oma poliitikaga saavutada suudab. Euroopa Keskpank ise teostab operatsioone harva, see ülesanne on eurosüsteemi kuuluvate riikide keskpankadel. EKP kujundab ühtsed põhimõtted läbi eurosüsteemi põhimõtete määratlemise ning tagab nende järgmise igas euroala riigis õigusaktide vastuvõtmise kaudu. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja eurosüsteemi ülesanded on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ehk aluslepingus. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 2 on eurosüsteemi põhiülesanded järgmised: · Määratleda euroala rahapoliitika ja rakendada seda.
vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda +/- 2,25%. Valuutade püsimine nendes piirides on aga saavutatav ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad stabiilset majanduspoliitikat. · Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise. Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist
• Euroopa Keskpangast (EKP) • Kõikidest EL-i liikmesriikide keskpankadest. EKPS tasandil teevad kõik keskpangad aktiivselt koostööd igas keskpanga valdkonnas. Otsuste tegemisel osalevad ainult need keskpangad, kes kuuluvad euroalasse. 2. Euroala tasand, eurosüsteem koosneb: Euroopa Keskpangast (EKP) Kõikidest eurot kasutavate riikide keskpankadest Põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid.. 4.2 Euroopa rahapoliitika eesmärk • Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ehk säilitada raha ostujõud • EKP nõukogu tugineb oma otsustes kahesambalisele rahapoliitika
EKp nõukogu tegeleb kõigi rahapoliitika küsimustega ning kehtestab reegleid ja võtab vastu otsuseid, mis antakse täitmiseks liikmesriigi keskpangale. Rahapoliitika raamistiku kujundamisel ja rahapoliitika eesmärkide määratlemisel teeb EKp nõukogu koostööd liikmesriikide keskpankadega. Kõik olulised otsused arutatakse läbi komiteedes ja töörühmades. 11. Europaberraha ja euromünte emiteerimine Europaberraha emiteerimise juriidiline õigus on nii EKp-l kui ka euroala keskpankadel. Müntide emiteerimise juriidiline õigus on euroala keskpankadel. Euroala tasandil kooskõlastab müntide emiteerimisega seotud küsimusi Euroopa Komisjon. Tegelikult emiteerivad pangatähti ja münte ning kõrvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad sel lihtsalt põhjusel, et EKP-l endal puudub sularahakassa. Seetõttu ka raamatupidamislikult pole ringluses olev eurosularaha mitte EKp, vaid kohalike keskpankade bilansiline kohustus
võimu institutsioonide, asutuste ja organite krediteerimise keeld. Keelatud on Euroopa Keskpanga või liikmesriikide keskpankade arvelduslaenud või mingit muud tüüpi laenuvõimalused liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, liikmesriikide keskvalitsustele, regionaalsetele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, teistele avalik-õiguslikele isikutele või riigi osalusega äriühingutele. Samuti on keelatud Euroopa Keskpangal või liikmesriikide keskpankadel osta neilt otse võlakohustusi. Analoogiline keeld sisaldub Eesti Panga seaduse paragrahvis 16. Eeltoodu põhjal tuleneb Eesti Panga sõltumatus ja distantseeritus Vabariigi Valitsusest, täidesaatvast võimust ning tema õiguslik seisund avalik-õigusliku juriidilise isikuna Euroopa Liidu õiguse põhimõtetest ja normidest ning on kooskõlas rahvusvahelise tava ja selle praktikaga, mida Euroopa riigid on rakendanud viimastel aastakümnetel. Eesti Panga ülesanded on:
täitmiseks liikmesriigi keskpangale. Rahapoliitika raamistiku kujundamisel ja rahapoliitika eesmärkide määratlemisel teeb EKP nõukogu koostööd liikmesriikide keskpankadega. Kõik olulised otsused arutatakse läbi komiteedes ja töörühmades. 3. Europaberraha ja euromünte emiteerimine Europaberraha emiteerimise juriidiline õigus on nii EKP'l kui ka euroala keskpankadel. Müntide emiteerimise juriidiline õigus on euroala keskpankadel. Euroala tasandil kooskõlastab müntide emiteerimisega seotud küsimusi Euroopa Komisjon. Tegelikult emiteerivad pangatähti ja münte ning kõrvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad, sest EKP'l endal puudub sularahakassa. 4. Eurode emissiooni tagamise varad Eestis käibiv sularaha tuleb tagada Eesti Panga varadega. Euro emissioon võib olla tagatud
rahandusaastaks nimetab ametisse sõltumatud a u d i i t o r i d. Eesti Panga volitused raharingluse korraldamisel ja Eesti krooni vääringu stabiilsuse eest hoolitsemisel on üsna laialdased. Ta kehtestab rahaturgu ja pangandust korraldavaid eeskirju, annab litsentse. Raharingluse reguleerimiseks võib Eesti Pank emiteerida, osta ja müüa väärtpabereid, osta ja müüa väärismetalli ja välisvaluutat, anda Eestis tegutsevaile krediidiasutustele laenu. Millised võimalused on keskpankadel rahaturgu mõjutada ? 1. Äripangad peavad osa oma rahast üle kandma keskpanka. 2. Reservmäärade muutmisest tunduvalt sagedamini kasutatakse d i s k o n t o m ä ä r a muutumist. Diskontomäär tähendab intressimäära, millega äripangad saavad keskpangalt raha laenata. 3. Keskpangad korraldavad ka raharingluse mõjutamiseks riigi lühiajaliste võlakirjade ostu või müüki ning viimases hädas nn
kehtestab reegleid ja votab vastu otsuseid, mis antakse taitmiseks liikmesriigi keskpangale. Rahapoliitika raamistiku kujundamisel ja rahapoliitika eesmarkide maaratlemisel teeb EKP noukogu koostood liikmesriikide keskpankadega. Koik olulised otsused arutatakse labi komiteedes ja tooruhmades. 49. Europaberraha ja euromünte emiteerimine Europaberraha emiteerimise juriidiline oigus on nii EKP-l kui ka euroala keskpankadel. Muntide emiteerimise juriidiline oigus on euroala keskpankadel. Euroala tasandil kooskolastab muntide emiteerimisega seotud kusimusi Euroopa Komisjon. Tegelikult emiteerivad pangatahti ja munte ning korvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad sel lihtsalt pohjusel, et EKP-l endal puudub sularahakassa. Seetottu ka raamatupidamislikult pole ringluses olev eurosularaha mitte EKP, vaid kohalike keskpankade bilansiline kohustus. EKP on siin vaid reeglite kehtestaja, jarelevalve teostaja ning koordinaator. 50. Eurode emissiooni tagamise varad
inflatsiooni ohjeldamine Tavaliselt keskpanga ülesanneKeskpank - Reguleerib raha pakkumist . Ringluses oleva raha hulga vähendamise tulemusena raha hulk väheneb hindade kasvutempo alaneb. Reguleerib raha hind e intresse. Intresside tase määrab investeeringute mahu. Madalad interssid hoogustavad majanduse arengut.Dilemma Kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Keskpankadel on majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia.Eesti rahapoliitika Valuutakomitee süsteem: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni. Kogu Eestis käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee Rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Raha hulk on piiratud välisvaluutareserviga Intersside
pangatähtede väljaandmine koos kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Seega võis nende poolt ringlusse lastud pangatähtede hulk ületada varakambritesse peidetud väärismetallide varusid. Esimene emissioonipank oli Johan Palmstrucki poolt 1656. aastal Stockholmis asutatud pank. Emissioonipankade suutmatus pangatähti tagasi osta sundis valitsusi hakkama sularaha emiteerimist reguleerima jättes selle õiguse vaid üksikutele. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus vaid keskpankadel. Keskpankade ajalugu ulatub siis 17-ndasse sajandisse. Kogu selle aja jooksul on keskpankade esmane ülesanne olnud hindade ja finants stabiilsuse hoidmine. Samas on nende rolli mõistmine selle aegade jooksul tuntavalt muutunud. Saab eraldada kolme eraldi epohhi, millal nende ülesannete tõlgendamine on stabiliseerunud ja laialdaselt omaksvõetud. Esimene oli viktoriaanlik ajastu aastatel 1840-1914, teiseks kümnendid
Keelatud on Euroopa Keskpanga või liikmesriikide keskpankade arvelduslaenud või mingit muud tüüpi laenuvõimalused liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, liikmesriikide keskvalitsustele, regionaalsetele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, teistele avalik- õiguslikele isikutele või riigi osalusega äriühingutele. Samuti on keelatud Euroopa Keskpangal või liikmesriikide keskpankadel osta neilt otse võlakohustusi. Eeltoodu põhjal tuleneb Eesti Panga sõltumatus ja distantseeritus Vabariigi Valitsusest, täidesaatvast võimust ning tema õiguslik seisund avalik-õigusliku juriidilise isikuna Euroopa Liidu õiguse põhimõtetest ja normidest ning on kooskõlas rahvusvahelise tava ja selle praktikaga, mida Lääne-Euroopa riigid (eriti Saksamaa LV) on rakendanud viimastel aastakümnetel. 4
raames teevad kõik keskpangad aktiivselt koostööd igas keskpanga valdkonnas, kuid otseselt eurot ja rahapoliitikat puudutavad otsused langetatakse kitsamas ringis. Otsuste tegemisel osalevad ainult need keskpangad, kes kuuluvad euroalasse ehk kasutavad oma riigis käibevaluutana eurot. Eurosüsteemi ehk Euroopa Keskpanga ja euroala riikide keskpankade põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika
annaabi.ee 
