tagajärgede (keskkonna-, tervise-, sotsiaal-majanduslik mõju) ja nende ilmnemise tõenäosuse (ruumiline ja ajaline levik) hindamine. Keskkonnariski hindamine on oluline nt keskkonnamõju hindamisel ning keskkonnariskide (nt avariid, õnnetused) eest kindlustamisel ja vältimisel. Keskkonnariski hindamine on osa keskkonnariski analüüsist, mis sisaldab ka riski vältimis- ja leevendusmeetmete kavandamist ning nendest teavitamist huvirühmadele 8.Parim võimalik tehnika (BAT) ja parim keskkonnapraktika (BEP), nende sisu, määramise alused. Parim võimalik tehnika (inglise best available technology või technique(s), lühendatult BAT) on tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja arenenum aste, mis osutab, et mingit tehnikat võib pidada põhimõtteliselt sobivaks heite piirväärtuste aluse määramisel, et vältida või (kui see ei ole võimalik) vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale. Fraasis tähendab "parim" kõige mõjusamat
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti keskkonna probleemid Toomas Sepp V-07 Pärnu 2009 Eesti keskkonna üheks tähtsamaks probleemiks on jäätmed. Sedamööda, kuidas tõuseb elatustase, kujuneb igas nüüdisaegses linnas päevapealt rohkem jäätmeid, millest piisaks isegi Hiina müüri ehitamiseks. Iga inimene tekitab päevas umbes 3kg heitmeid, mida on kakskorda rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Visatakse ära konservipurke, karpe, klaas-ja plastmasspudeleid, kartongi purunenud tarbeesemed, raiskunud toitu vanu autokumme ja isegi autosid. Lisaks veel patareid, akud jne. Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla. Metallkarbid ja konservikarbid säilivad isegi mahamaetult aastaid. Klaaspudelitele ei tähenda tuli midagi. Hulk esemeid on tehtud hävimatust plastmassist, mõned eriplastmassist mahutid eritavad ümbrusse kloraate, mis ajavad prügipõletus ...
Toodangumaks rakendatakse toodete suhtes, mis tehnoloogia hindamiseks: *Tehnol paremus võrreldes saastavad kas oma tootmise, tarbimise või eelnenuga *Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule ladustamise käigus N väetised. tasemele *Tehnol. maj võimalused *Ajalised 5. Administratiivmaksud riigilõiv piirangud *Heitmete iseloom ja maht. Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada 7. Parim keskkonnapraktika See on abinõude saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kombinats, mis peaks andma parima keskkonnakaits kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded: Sisse- ja tagasimaksete süsteemid *Elanikkonna informat ja hariduslik ettevalmistus Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale
eesmärke kahjustamata. *Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi. *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima keskkonnapraktika rakendamisele: maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks. *Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: -toote valmistamise, kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskile; -reostuse vältimisele või tegevuse/toote asendamisele vähem reostavaga: kaasmõjudele. *Võimalikest keskkonnaseisundi parandamise meetmetest tuleb eelistada neid, mida rakendatakse vahetult saasteallika juures.
6 ajalised limiidid rakendamiseks heitvee laad ja maht BAT tehnika, mis väldib (tööstuses) saaste ja jäätmete tekkimist kasutab vähem ressursse ja kahjustab vähem keskkonda kui alternatiivsed majanduslikult võrreldavad meetodid nõuab tehnoloogia arendamist, arvamusi muutvat suhtumist ja vastutustundlikku keskkonnajuhtimist Parima keskkonnapraktika (BEP) kontseptsioon on seotud LCA-ga (toote elutsükli analüüsiga): kogu tootmisprotsessi sisend-väljundanalüüs, et hinnata võimalikku keskkonnamõju kogu tehnoloogiaahelas (elutsükkel). Võib kasutada protsesside (või toodete) kujundamisel - keskkonnamõjude vähendamiseks - keskkonnadisain. BEP- Keskkonnamõjude minimeerimise meetmete kõige sobivam kombinatsioon on: üldsuse (tarbijate ja tootjate) teavitamine ja harimine selles osas, kuidas konkreetsed
suuremad kahjude korvamiseks kui ennetamiseks. 4. Jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine 5. Parim võimalik tehnoloogia BAT see on tehnoloogia, mis tagab minimaalsete ressursside kasutamise koos minimaalse keskkonnareostusega. Kriteeriumid tehnoloogia hindamiseks: Tehnoloogia paremus võrreldes eelnenuga Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule tasemele Tehnol. majanduslikud võimalused Ajalised piirangud Heitmete iseloom ja maht. 6. Parim keskkonnapraktika hea põllumaj. tava. See on abinõude kombinatsioon mis peaks andma parima keskkonnakaitselise tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded: Elanikkonna informatiivne ja hariduslik ettevalmistus antud tegevuse või toodangu mõjust keskkonnale peab olema küllaldane Toodangu kohustuslik märgistamine, kus on ära toodud tema keskkonnaohtlikkus Kasutusest eemaldatava toodangu kogumise ja kahjustamise süsteemide olemasolu
ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnaseisund. Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: - Kliimasoojenemine - BMK vähenemine - Reostus - Maavarade vähenemine - Kliimamuutused
o Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi, ja parima keskkonnapraktika rakendamisele. · Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid. o Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on Hädavajalik rändliikide kaitse. Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele
majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata. Loodusvarade säästliku kasutamise ja efekiitvse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase. Sellest lähtuvalt võetakse suund: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita eesti majanduse arengule ülemääraseid kulutusi. Sellest lähtuvalt võetakse suund: Parima keskkonnapraktika rakendamisele: Maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks. Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: Toote valmistamise, kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskile. Reostuse vältimisele või tegevuse/toote asendamisele vähem reostavaga kaasmõjudele. Võimalikest keskkonnaseisundi parandamise meetmetest tuleb eelistada neid, mida rakendatakse vahetult saasteallika juures. Saasteallika juures kasutatakse keskkonna saastamise
järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Agenda 21 eesmärgid: Majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ja põhiliste vajaduste rahuldamine; rahvastiku
Keskonnaload • Lubade kehtivusaeg on kuni viis aastat, maavarade kaevandamisel kuni 25 aastat. Viimaste puhul on viie aasta pärast õigus tingimusi üle vaadata ja korrigeerida. • Lubade andmine peab maksimaalselt toetama keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamist ja loodusvarade säästlikku kasutamist. • Selleks on lubade väljastamisel võetud suund üha enam tugineda keskkonnamõjutuste hindamise tulemustele, mille juures arvestatakse parima võimaliku tehnoloogia ja parima keskkonnapraktika juurutamise nõuet. • Keskkonnakasutuslubasid keskkonna uurimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks annavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. • Kalapüügilubasid annavad Keskkonnaministeerium,keskkonnaamet, maavanem ja/või kohalik omavalitsus. Jahilubasid väljastab jahipiirkonna haldaja. Raieluba, raieõigus keskkonnaamet, kohalik omavalitsus. Ehitusloa väljastab valla- või linnavalitsus. jne Keskkonnakompleksluba
keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Agenda 21 eesmärgid: Majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
