3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine 4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping
Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload
................................................. 17 KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSED:......................................................................................................... 17 KLIIMA SOOJENEMISE MÕJUD:.............................................................................................................. 17 KLIIMAMUUTUSTE ALASED KOKKULEPPED:............................................................................................ 17 KESKKONNAMAJANDUS:....................................................................................................................... 17 KESKKONNAMAJANDUSE TAUST:.......................................................................................................... 17 KESKKONNAPROBLEEMID JA TURUTÕRKED:.......................................................................................... 18 KESKKONNAMAJANDUSE VAHENDID:...........................................................................
- KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks - Kohustuslik maks - Maksab tarbija - Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne Saastetasu vees: nafta, fosfor Maavara kaevandamisõiguse tasu lubjakivi, põlevkivi Keskkonnatasud jagunevad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse Saastaja maksab põhimõte Keskkonnamajandus Majandusmeetmete klassifikatsioon: Keskkonnamaksud ja tasud ( kütuseaktsiis, jäätmetasu) Tagatisraha ( pakendiaktsiis) Kauplemissüsteemid ( saasteõigusega kauplemine) Subsideerimine ( maksusoodustus, laenusoodustus) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Keskkonnaseire korduv tegevus, pikaajaline, järjepidev tegevus jne jne Keskkonnaseire seadus Seire eesmärgid: prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmed
Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõte. tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse, mida kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks. Laekub riigieelarvesse. Maksab tarbija. Ei lähe tootmiskuludesse. Ei mõjuta tootjat vähem saastama. Mõjutab tarbijat vähem tarbima. Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Ökomaksureformi eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada
Keskkonnaload, lubade liigid. Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Kompleksluba, lihtluba. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba, vee rikasutusluba, jäätmeluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, maavara kaevandamise luba. Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaks- on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks. Keskkonnamaksu liigid: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid).
kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu: Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus: Ökoloogiline maksureform: ÖMR tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. Ökomaksureformi eesmärk: On muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust
mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM: Keskkonnakorraldus, keskkonnaseire, keskkonnatehnoloogia, keskkonnainformaatika, geograafiline informatsioon, metsandus, regionaal- ja linnaplaneerimine, ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituse kasutatavad tooted. Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. KESKKONNAMAJANDUS. KESKKONNAKAUPADE PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne.
Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse Maksab tarbija Kasutatakse riigieelarve Ei lähe tootmiskuludesse üldvajaduste rahastamiseks Ei mõjuta tootjat vähem saastama Laekub riigieelarvesse Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasu näiteid: loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad:
Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse Maksab tarbija Kasutatakse riigieelarve Ei lähe tootmiskuludesse üldvajaduste rahastamiseks Ei mõjuta tootjat vähem saastama Laekub riigieelarvesse Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasu näiteid: loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad:
· Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; · Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; · Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; · Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse · keskkonna rikkumise, · saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks · ei kanta üle ühiskonnalevaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnamajandus. Keskkonnatasu kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks, laekub riigieelarvelisse sihtotstarbeliselt, maksab tootja, läheb tootmiskuludesse, mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama. Keskkonnamaks kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks; laekub riigieelarvesse; maksab tarbija; ei lähe tootmiskuludesse; ei mõjuta tootjat vähem saastama; mõjutab tarbijat vähem tarbima
o ehitusluba o ehitise kasutusluba o keskkonnakompleksluba o vee erikasutusluba o välisõhu saasteluba o jäätmeluba o kalapüügiluba o ohtlike jäätmete kasutuslitsents o kiirgustegevusluba o maavara kaevandamise luba o geoloogilise uuringu luba o üldgeoloogilise uurimistöö luba o raieluba o jahiluba KESKKONNAMAJANDUS keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind keskkonnatasu – kohustuslik makse; kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks; laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt; maksab tootja; läheb tootmiskuludesse; mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama keskkonnamaks – kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste