Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonnakaitse- Maimu koobas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paljand, paljandi, koopas, rgus, maimu, aruküla, lademe, koopaava, rgusega, vanapagana, koobast, viiding, olustvere, koit, põrguhaud, paljanduvad, seeriad, kihiti, seintel, pesad, duga, säilunud, viimased, karksi, laulma, viiteid, matnud, laest, imalik, halliste, hjast, tuntuks, turismiobjekt, proovid, vellak, teostati, ülevaatus, materjalidestEesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Suislepa paljandi kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnakaitse üldkursus“ Koostajad: Juhendaja: Tartu Sisukord Osa 1 ....................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m
Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud
Mees teatas koopast maaomanikule, kes läks koobast vaatama alles seitsme aasta pärast 1875 ning kogus sealt seejärel arheoloogilist materjali. 1879. aastal leidis koopasse kaasavõetud tütar Maria Justina koopamaalid. Koopaid on olnud raske märgata varisenud ja kinnimattunud koopasuu tõttu. Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuna arvati, et kiviaja inimene, kes tundis ainult primitiivseid tööriistu, ei saanud sihitult maalida kuskil koopas, ja veel niisugusel kunstilisel tasemel, mis ei jää alla tänapäeva omale. Kahtlust äratas ka see, et maalid olid väga hästi säilinud.Enamik juhtivaid arheolooge pidas maale võltsinguks. 20. saj algul leiti aga samasuguseid koopamaale ka mujalt. Alles 1902. aastal tunnistati nende esiajaloolisust. Koopast on leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutre ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. 2.4. Koopamaalid
Tori põrgu Toris paljandub ülem-devoni liivakivi Pärnu lade (lihtsamalt-devoni liivakivi). Jõe vasak kallas moodustab silla juures kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänuseid. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Kohati võib liivakividel näha ka mergeldolomiiti püriidipesakestega. Allikad uuristasid liivakivisse kõrge ja sügava koopa. Eelmise sajandi keskel võis minna mööda koobast mitusada meetrit maasügavusse. Et käik oli suur ja ulatus kaugele, hakati seda kutsuma Tori põrguks. Laiemalt hakkas Tori põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel :ilmusid mitmesugused jutustused põrgust "Sakala"
Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres). Kõrgeim on Sakala kõrgustiku edelaosa metsases mõhnastikus asuvad
Eesti vaatamisväärsused HINNI KANJON Hinni kanjon asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas
Allikukivi koopad Allikukivi koobaste ja allikate kaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Väljaküla maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal. Koobaste ja allikatega on seotud palju muistendeid. Allikukivi koopad ja Kärsu allikas on ürglooduse objektid.
Sellel on palju erineviad sissepääse. Enamus neist lähevad 50 kuni 120 meetrit jõepinnast allapoole. Koopa peasissepääs on tehistunnel Pusty zlebi orus. See moodustab vahekäigu. See vahekäik jaguneb omakorda kaheks vahekäiguks: üks viib põhjasuunas ehk Sloupi, teine viib kirdesuunas ehk Ostrovi. Harud viivad teiste koobaste juurde, mis samuti kuuluvad sellesse süsteemi. (Moravsk Kras, 2015) Balcarka koridoridest koosnev koobas asub Moraavia karsti põhjaosas. Koopas saab kõndida läbi tehistunneli, mille lage kaunistavad mineraalainete setetest moodustunud dekoratsioonid. Pärast selle koopa läbimist jõuab Moraavia karsti kõige ilusamasse ossa. (Balcarka Cave, 2016) Catherine'i koopas on hästi näha vee voolamisest tekkinud erosiooniaugud. Selle koopa kõige olulisem osa on Hlavní Dóm, mis on Tsehhi vabariigi suurim maa-alune saal, mis lisaks sellele on ka väga hea akustikaga. (Catherine's Cave, 2016)
Nn. "piisonite saal", liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil'ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal. Kollane hobune ja nn
Peakoridori kõrgus varieerub 2 kuni 12 meetrini, laius 6 kuni 20 meetrini. Keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit. Koobas on paleoliitilise asustuse ajast muutunud nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel: koopasuu on sisse varisenud ja sulgunud, mitmes galeriis on olnud varingud, on ehitatud eraldus ja kindlustusseinu ning tehtud väljakaevamisi. Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke koopamaalide koht, kus elamise märgid ulatuvad esimesse koopaosasse, kus asuvad maalid. Altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht, mis leidub teistes sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgustamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati.
3. Koobas Koobas on kokku 270 m pikk. Peakoridori kõrgus varieerub 2 kuni 12 meetrini, laius 6 kuni 20 meetrini. Lagi on maapinnale väga lähedal: keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit. Koobas on paleoliitilise asustuse ajast muutunud nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel: koopasuu on sisse varisenud ja sulgunud, mitmes galeriis on olnud varingud, on ehitatud eraldus- ja kindlustus- seinu ning tehtud väljakaevamisi. Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke koopamaalide koht, kus elamise märgid ulatuvad esimesse koopaosasse, kus asuvad maalid. Altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht, mis leidub teistes sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgus- tamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Vestibüülis elasid küttide ja korilaste rühmad
elavad kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Piusa koopad on tegelikult kunagised klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud käigud. Ehituselt on tegu ristuvate ning paralleelsete koridoride süsteemiga, mille käike eraldavad lae toestuseks jäetud liivakivist sambad. Siinse hea klaasiliiva leiukoha avastas 1920. aastal geoloog Hendrik Bekker. Heledat Sventoi lademe Gauja kihistu liivakivi hakati kaevendama 1922. aastal, tööstuslikult 1924. aastal Mõrsjamäest. Esialgu tehti seda maa- alustes käikudes ehk stollides, liiv veeti välja vagonettidega. Allmaakaevandus suleti 1966. aastal, kui koobastikust põhja pool avati karjäär, mille 1985. aasta toodang ulatus juba 28000 tonnini. Koopad suleti suure varinguohu tõttu 2006. aastal. Pärast koopaavade sulgemist ja lagede kindlustamist avati külastajatele 2008
annaabi.ee 
