100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karel Kunnus
Õppematerjali autor
Rüütlid Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjamees, kes kuulus madalaimasse feodaalide seisusesse. Rüütlite seisus kujunes välja Lääne-Euroopas alles 10. - 11. sajandil vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlitel oli hobuselt kasutamiseks ka suur oda, mida ette sirutades kasutati torkamiseks. Ratsuga hoo sisse saanult võis odaga kohutava löögi anda, selline sõjapidamisviis oli Euroopas kaua levinud: õigel hetkel pidi selliste odadega varustatud rüütlisalk lahingusse tormama ja otsustava hoobi andma. 14. sajandil kohtas selline sõjapidamisviis võrdset vastast: ammu- ja vibukütid võisid sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Samuti jalameeste ettesirutatud piigid võisid otse pealetormavad rüütlid hävitavalt purustada. rüütli kaitserüü koosnes
ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9.10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Saksa ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest nagu Lõhavere linnamägi. Linnuste rajamisel püüti ära kasutada kõiki ründajaid takistavaid või eksitavaid asjaolusid, mistõttu arvestatav hulk linnuseid rajati soosaartele, kuhu viisid vaid vähestele inimestele teada olevad salajased pakkteed. Samas ei paiknenud linnused inimeste ja vara kiire pakkutoimetamise vajaduste tõttu asulatest liiga kaugel. Enamik eestlaste linnuseid paiknes looduslikul seljakul või künkal ning kandis nime linnamägi.
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad v
· Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord) · Sagedasemad sõjad aadlike vahel. · Riikide killustatus. · Domineeris naturaalmajandus. · Agraarühiskond. · Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud, aadlikud, talupojad. 4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech. Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva Belgia aladele oma varase riigi. Kuninga dünastiale (merovingid) pani 5.sajandil aluse Merovech. Tulevase suurriigi tegelikuks rajajaks peetakse Chlodovech'i (valitses aastatel 466- 511):
*LääneEuroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. * Tugev kuningavõim asendas pol.killustatuse. *Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. *Läänemere lõunaning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. *Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. *Linnade taasteke. *Ilmalike valitsejate ja paavstide vaheline konkurents. *Algab tsentraliseeritud riikide kujunemine. Hiliskeskaeg: *XIVXV sajand *Senine kiire areng mõneks ajaks piirdus. *XIV saj keskpaigas tabas Euroopat suur katkuepideemia, nn must surm. *Linnaelu ja rahamajanduse areng jätkus. *Feodaalkord mõnes kohas hakkas murenema. 19.Talupojad ja mõisamajandus Kõrajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid PõhjaItaalias, LõunaPrantsusmaal ja Flandrias.
algus, ühiskondlik võimuvõitlus, kohalik raua tootmine rooma rauaaeg 50 eKr 450 pKr Rooma imperriumi mõju, kaubandse elavnemine, käsitöö areng, rahulik ajajärk keskimine rauaaeg 450 800 pKr üksikud väga rikkad, matusepaigad, kääpad Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani
laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja mugavamatele elutingimustele. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse linnus oli, elasid tornlinnustes. Need olid puust või kivist tornid,
........................................................................44 ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL..................................................................................................46 ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL...........................................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL............................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid