Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole ehk abakusekoole. Abakusekoolides pöörati põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid 11-13 sajandil arenes mitmest Lääne- Euroopa linnast ülikool.
müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused Üliõpilased õpipoiste ja sellide seisuses Õppejõud meistrite seisuses
Eelnevalt lahenda ülesanne vaimulik ja ilmalik haridus. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. 12. sajandi alguses hakati aga paljudele vanadele probleemidele lähenema uue tarmuga ning see kuulutas vaimse revolutsiooni algust. Kui põlvkonnad vahetusid, kujunes Prantsusmaa katedraalikoolides põhiaineks dialektika (arutelukunst) ning õpetlase kõige tõhusamaks tööriistaks oli intellekt. Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Linnades sündis täiesti uut tüüpi haridusasutus, milleks oli ülikool. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi
Octavianus purustas 31. aastal eKr Antoniuse ja tema liitlase Egiptuse kuninganna Kleopatra laevastiku Kreeka rannikul Aktioni merelahingus ning ühendas 30. aastal eKr kogu riigi oma võimu alla. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Kuidas erinesid ülikoolid toomkoolidest? Kuidas tekkisid ülikoolid? https://docs.google.com/document/d/1yu7yhMh2DCJ837wBqYoGDHsmzDXt4wpDpShdd54vI-0/edit?usp=sharing Ülikoolid ja teadus küsimused ja vastused Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus. Toomkool koolitas välja vaimulikke, keskaegsed ülikoolid olid 4 teaduskonnaga: alusõpet vabade kunstide teaduskonnas; seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Linnakäsitöölastele ning kaupmeestele oli väga tähtis kirjakeele oskus
26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles. Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi ülikool 12 saj tekkis kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel teoloogia ja õpetamise keskus
Sots.abi: rajas vaetsevarjupaiku, nunnakloostris pidasid lastekodusid. 20. Keskaja haridus ja teadus Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jõid lääeurp peaaegu ainsateks kirjaoskaajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli seal vaimulik, aga oluliseks peeti ka rooma autoreid. Kõrgkeskajal muutus tarvilidus koolide järgi ka linnades. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolid ehk katedraalkoolid, kus õpetti endiselt küll vaimulikke kuid ka järjest rohkem vaimulikku seisusess mitte kuuluvaid poisse. Järkjärgult tuli juurde ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valkonna teadmisi(õigus, arst). Kirjaoskus muutus tähtsamaks ja seetõttu hakati linnades asutama põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, ja ametikoole ehk abaskusekoole, kus põhitähelepanu pöörati
linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli vaimulik, kuid õpilaste hulgas oli üha enam selliseid poisse, kes ei kuulunud vaimulikku seisusesse. Tasapisi tekkis ka koole, kus anti hoopis õiguse- või arstiteadusealaseid teadmiseid. Põhikoolid, ametikoolid (abakuskoolid) Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seega oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
