Väliskultuuri segunemine Minu arvates tooks väliskultuuri segunemine Eesti majandusele kasu vaid lühiajaliselt. Kui vaadata pikemas perspektiivis, siis tooks väliskultuuri segunemine pigem probleeme. Majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt kujuneb probleemiks töövõimelise elanikkonna vähenemine. Kui immigrandid on väga erinevad eestlastest, siis tekivad juurde uued asustused, kus ei kehti see, mis kehtib mujal Eestis. Kultuurile tooks kahju see, et osa ressurssi läheb selle peale, et nende kultuuri arendada ja kulutada vahendeid nende keeleõppeks ja ka kultuuriõppeks. Kindlasti tuleb immigratsioon ka kasuks majandusele ja iibele
Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ühiskond. Linnastutakse ja põllutöö väheneb. Inimesi kontrollib ühiskond, riigivalitsejatel tekkis rohkem võimu ja nad kontrollisid, mida inimestele edastati läbi ajalehtede ja infokanalite. Mood muutus ühtseks. Usu tähtsus vähenes, linnas naabrid kontrollisid vähem kirikus käimist. Kodus ei veedetud aega, kuna korterid olid väikesed, pigem keskenduti tööle, kus veedeti umbes 14 tundi ja kodus käidi ainult
Koosviibimise põhilisteks aruteluteemadeks olid teaduse ja religiooni suhe. Ta jätkas teaduslikku tööd evolutsiooniteooriaga ning geograafia ajaloo alal. Baer suri 28. novembril 1876. aastal, ta on maetud Tartus Vana-Jaani kalmistule. Temst jäi maha üle 400 teadustöö ning ulatuslik kirjalik pärand, mis võimaldab väga põhjalikult uurita õpetlase mõju 19. sajandi teadusmaailmale. 1992. Aastast kujutati Baeri ka Eesti Vabariigi rahatähtedel, mida võib pidada väliskultuuri austusavalduseks, mis on mõjutanud ka eesti kultuuri. Karl Ernst von Baer on Eesti ning üleüldiselt kogu maailma teadusele väga palju juurde lisanud. Tänu tema mitmekülgsele iseloomule keskendus ta korraga paljudele loodusteaduse valdkondadel. Ta oli hoolas õppur ning õpetaja. Kuigi enamus ajast töötas ta välismaal nin sjust Venemaal, kus ta saavutas märkimiväärseid teadustulemusi, tuli ta
Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Samas ei toonud aga kõrgkultuuri areng kaasa traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate
käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon „lõpetab“ kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Osaline assimileerumine. Inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) Tööl tegutseb ta vastavalt „väliskultuuri“ normidele ja väärtustele; 2) kodus ja sõprade ringis aga oma kultuurist lähtudes. Tasakaalustatud assimileerumine. Suudetakse lülituda uude kultuuri, andes selle arengusse olulise panuse ning säilitades oma kultuuri. Koloniseerimine. See tähendab teise kultuuri (riig) esindajate poolt reaalselt teostatavat oma kultuuriväärtuste, normide ja käitumistavade aktiivset
Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon "lõpetab" kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Osaline assimileerumine. Inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl tegutseb ta vastavalt "väliskultuuri" normidele ja väärtustele; 2) kodus ja sõprade ringis aga oma kultuurist lähtudes. Tasakaalustatud assimileerumine. Suudetakse lülituda uude kultuuri, andes selle arengusse olulise panuse ning säilitades oma kultuuri. Koloniseerimine. See tähendab teise kultuuri (riigi) esindajate poolt reaalselt teostatavat oma kultuuriväärtuste, normide ja käitumistavade aktiivset juurutamist. Inimesed on kõigil aegadel elukohta vahetanud