Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd.Kerjusmungad-kerjusmunga ordu liikmed,kes algselt pidid elatuma kerjamisest ja kelle peamiseks tegevuseks jutlustamine.Dominiiklased-dominiiklaste ordu liikmed,kes paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Frantsisklased-frantsisklaste ordu liikmed,kes olid rahva hulgas väga populaarsed tänu oma lihtsusele.Skriptoorium-munkade ümberkirjutustööde ruum. Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum.Rekonkista-pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest.Ristisõda-sõjakäik 11.-13-saj
17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Piiskop- Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Visitatsioon- Reformatsioon- oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Pildirüüstajad- Missa- jumala teenistus(ladina keeles) Kerjusmunga ordu- Katedraal- on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. 1. Vasallide olukorra muutumine keskajal? Nende õiguslik olukord muutus üha kindlamaks. Alguses polnud lään pärandatav aga aja jooksul sai seda pärandada 1315.a. isalt pojale, hiljem 1329.a. isalt tütrele kõrvalsugulusastmes kuni 5. põlveni pärandatavaks. Nii kujunes vasallidele lään sisuliselt võõrandamatuks omandiks. Maaisandatele kuulunud õigused, nt kohtuvõim talupoegade
7 SAKRAMENTI 1) ristimine, 2) usukinnitus ( e. leer e. konfirmatsioon ) 3) armulaud 4) pihtimine 5) viimne võidmine 6) kiriklik laulatus 7) vaimulike ametisse pühitsemine Talupoeg sai osa kuuest sakramendist. Vaimulik sai osa kuuest sakramendist ( ei saanud abielluda ) Kust talupoeg oma usulised vaated sai? Sai kirikust, aga ta ei saanud väga aru sellest keelest. Pildipiibel näidati piltide abil seda juttu. Usu sisu jõudis paremine inimesteni ka kerjusmunga ordude kaudu. VAIMULIKUD ORDUD JA KERJUSMUNGA ORDUD Vaimulik ordu - usuline vennaskond või usuline õeskond, kus kehtisid kindlad reeglid ning mille eesmärk oli jumala teenimine. Inimesed otsustasid ennast eraldada muust maailmast ja pühendada end jumala teenimisele Koht, kus jumala teenimisega tegeleti oli klooster. Lahkumine kloostrist oli harukordne. Enamasti toimus nende tegevus kloostrimüüride vahel. Kloostrite puhul oli oluline ka see,
Et ilmaliku elu ahvatlustele mitte alla anda, ei tohtinud mungad eriti kloostrist lahkuda hädavajalik oli seal olemas. Tsistertslased lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes paikades, et olla ilmaliku elu ahvatlustest eemal ja pühendunda jumalale. Kandsid valged kuube, mis oli puhtusee ja rikkumatuse märk, vastandades neid mustakuuelistele benediktlastele. Kerjusmunga ordud frantsisklased, dominiiklased. Algselt pidid elatuma kerjamisest, tegelesid jutlustamisega. Rändasid palju ringi. Frantsisklased pühendusid jutlustele ja elasid vaesuses. Kandsid jämedat pruunikat või halli kuube, mis oli vöötatud koreda nööriga. Dominiiklaste ordu eesmärkiks pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Paistsid silmad harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks keskajal
Haridus levis lihtrahva seas. Jumalateenistused toimusid eesti keeles ja piibel tõlgiti eesti keelde. Kristlike tavasid hakati maarahvale õpetama. Wandrat ja Koelli tõlkisid selle eesti keelde. Milline oli erinevate mungaordude mõju ja roll ühiskonnas? Tsitertslased- Nende vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis ja nemad püstitasid esimesed vesiveskid. Paiknesid Padisel ja Tartu lähistel Kärtnas. Kerjusmunga ordud- Jagunesid kaheks: Dominiiklased ja Frantsisklased, paiknesid linnades. Nende eesmärk oli jutustada ja rahva vaimuelu harida. Ja nemad oma kloostritele ehitasid võimalikult suured linnad, et võimalikult palju inimesi kirikut külastaks. Iseloomusta eestlaste kristianiseerimist. Kuna MVV's eestlased kaotasid ristiusu jumalale, siis kõigepealt loobusid nad oma Taarast ja selle asemel hakkasid uskuma kristlaste jumalat, samas, aga väikseid jumalusi ja haldjaid austati veel pikka aega
Jüriöö ülestõus (1343) 1. Eestlased tahtsid vabaneda Saksa ülemvõimust ja kätte maksta. Tahtsid minna Rootsi võimu alla. Saksa ordu tahtis maad juurde, kus ristiusku kehtsetada. 2. Jüriöö ülestõus kukkus läbi: Tallinn, Virumaa ja Läänemaa läks Saksa ordule. Ordu kontroll Saare-Lääne piiskopkonna üle. 4 kuningat tapeti- sõjavägi lagunes laiali. 3. Jüriöö-müüt on kui rahvustloov jutt. Eestlased püüdlesid iseseisvuse poole. Kerjusmunga ordud: Tsistertslased Frantsisklased-Kärkna, Paide Benediktlased- benedektiin Dominiiklased Pidalitõbi ehk leepra- leprasoorium (haigla) Kirikkihelkond 13 saj.- 1917 Missa (ladina keeles liturgia (sõnaline osa) Kirjaoskamatud maalide ja skulptuuride järgi. Katoliiklus Sakraalarhitektuur- kiriku oma Toomkirik (Tallinnas, Tartus, Haapsalus)- Gooti stiil Jaani kirik Oleviste, Niguliste kirik
toomkirik, kes seal pidasid jumalateenistus. Olid ka toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud ja kes moodustasid toomkapiitli, mis oli iseseisev omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakirik. Preestreid pidas üleval mõisast makstav künnis. Preestrid pidid õpetama jumalasõna, meie isa palvet, 10 käsku, Ave Maria. Missad toimusid ladina keeles. Olid ka erinevad kloostrid: · tsisterlaste ordu · domiiniklaste kerjusmunga ordu · augustiinlaste ordu · frantsisklaste kerjusmungaordu 2. Läti Henriku Liivimaa kroonika Läti Henriku Liivimaa kroonika käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistumist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika hõlmab ajavahemikku 1224-1227. aasta. Põhiosa käsitleb eestlaste vastast võitlust. Selle autor oli sündmustega hästi kursis, kuna kroonika on väga detailne. Autor oli ka objektiivne, kuna kroonikas pole näha erapoolt
Senjööri võimu alt vabanemiseks tuleb kinni maksta vabadus ta võimu alt. Teine võimalus on end senjööri võimu alt vabaks võita. Itaalia linnad olid iseseisvad, kuna keskvõim oli nõrk ja seega olid linnad tugevad. Osad linnad funktsioneerisid kui linnvabariigid iseseisvalt. 3. Linnamüür - Müür, mis ümbritses linna. Kui linn kasvas, tehti uus müür, vana müür lõhuti maha. Kultuurikeskus kandus üle kloostritest linna, kui tulid kerjusmunga ordud. Kujunes välja patriatsiaat, kes moodustasid linna valitsuse e. rae. Tekkisid erialaühendused kaupmeestest ja kästitöölistest. Kõikidel gildidel e. tsumftidel oli kohustus välja panna oma üksused linna kaitseks, oli kohustus hoolitseda oma endiste liikmete perede eest. Korraldasid oma liikmetele ka pidustsusi, hoolitsesid seltskondliku elu eest. Keskaegne Kaubandus Vahemeri oli üks suuremaid keskaegseid kaubanduskeskuseid.
pühakute segunemine! Seoses ristiusga muutusid ka eesnimed, kasutusele tulid KRISTLIKUD NIMETUSED, mis kohandati eesti keele pärasemaks. Nt Katariina ->Kadri. Georg -> Jüri. Johannes - >Jaan. Maarja ->Mari. Peale selle pühitseti kihelkonna kirikute pühakute nimed (nt oli Maarja Magdalena kirik oli pühendatud Maarja Magdalenale). Või nt Jaani kirikud olid pühendatud Ristija Johannesele ja sealt edasi kihelkonna nimi Suure-Jaani, Kolga-Jaani. Ristiusu levik tähendas seda, et ka kerjusmunga ja vaimulikud ordud kandisid oma tegevuse siia üle: Eestis tegutsesid DOMINIIKLASED, TSISTERTSLASED, FRANTSISKLASED. Nii nagu ka Lääne-Euroopas olid vaimulike ordude kloostrid maal, siis oli ka tsistertsalste klooster Padises. Dominiiklased ja frantsisklased olid kerjusmunagordud ja need rajati LINNADESSE (Dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Tallinnas, Tartus, Viljandis). Ka kerjusmunagad levitasid jumalasõna ning samuti nad olid suutelised õppima ära eesti keele
põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid veelgi rangemad. Tuntuks said laialdase maa harimise ja ehitamisega. Kantsid valgeid rüüsi, vastukaaluks benetiktlastele,keda nad pidasid allakäinuteks. Frantsisklased- rikkas ja haritud assisi franciscus loobus heast elust ja rajas kerjusmunga ordu. Neil ei võinud olla mingit omandit, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega ringi rännates. Olid lihtsad harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliseks korraldatud organisatsiooniks ja loobusid vaesuse jutustamisest. Hallid rüüd olid neil. Dominiiklased- domini canes ehk issanda koerad. Ordu rajas hispaania munk dominiikius. Mungad olid haritud ja head jutlustajad. Et lihtrahvale lähemale pääsed liikusid ringi kerjusmunkadena
Palverändurite öömaja. Mungakloostrit juhtis abt, nunnakloostrit juhtis abtiss. Kloostirtes tegeleti raamatute ümberkirjutamise, hariduse, majanduse, sotsiaalabikeskuse ja orbudekoduna. Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt: - kehtis prooviaeg - pidi elama vaesuses, kasinuses, kuulekuses - pidi tegema tööd ja palvetama. Benedictlaste ordu rajati 6. sajandil Tsistertslaste ordu rajati 11. sajandil 2) Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni eesmärgiks sai ketserite väljaselgitamine. 19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10-11 saj. Kujunes välja uus ühiskonna jaotuse suund: 1) ORAATOR – palvetajad e. Vaimulikud 2) BELLAATOR – sõdivad e
piiskopid. Hiljem nimi säilis ka mujal. Salakardinalid Venemaal ei kuulutatud oma kardinali staatust, et ei tekiks sellepärats probleeme. Ilmik vaimulikkond pole ilmalikud vaid tegutsevad ilmas, mitte kloostris. Ordu vaimulikud regulaarvaimulikud ehk mungad (ordo =kord). Mungad annavad mungatõotuse, alluda Ordu distsipliinile. Mõned preestrid on mungad aga kõik mungad pole preestrid. Kõik ordu vaimulikud ei ela kloostris, nt sõjaliste ordude liikmed, kerjusmunga ordud, toomhärrade ordude liikmed. Tänapäeval on enamus munkadest preestrid. Vaimulikkonna eesotsas on paavst, kes on Rooma piiskop. Tema vaieldamatu autoriteet viidi läbi gregoriaanliku reformiga. 12. - 13. sajandi paavstid, kes täidavad vaimulikukohti perifeerias. 1234. aastal paavstiks Gregorius III. 27 Paavsti prerogatiiv paavsti eesõigus pühakuks kuulutamisel.
raamatuid ja seal olid ka raamtukogud. * Kloostrid olid ka majanduskeskused, sest neile kuulusid väga suured maavaldused ning seal tegeleti ka algelise sortide aretamisega. * Kloostrid olid ka sotsiaal- ja arstiabi keskused, valmistati rohtusid, raviti inimesi, hoolitsesid vaeste eest, olid ka palverändurite öömajad. * Klostrisse astuti, sest sooviti jumalat teenida, vanemad saatsid, mindi õppima, teha seal karjääri. * 12-13 saj. tekkisid kerjusmunga ordud need tekkisid teatud sellisele teatud sellisele teatud sellisele reaktsioonile, et tekkisid linnad tekkisid linnadesse ja olid sellised, et sealsed liikmed olid vabamad ja rändasid ringi. Kerjusmunkadest said ka õppejõud ülikoolides. * Investituur maavalduse/ametikoha üleandmine. * 962 Saksa Rooma keisririik. * Renessanss on termin, mis võeti kasutusele 1550. aastatel tähistamaks vaimset ja kultuurilist murrangut. (Põhja-Itaalias juba 14. aajandil.)
* Piiskopkonnad jagunesid toomkapiitliteks, mis oma korda jagunesid kiriku kihelkondadeks, mille keskuseks oli kihelkonna kirik, mis oli pühendatud kindlatele pühakutele, kes võisid anda aluse ka kohanime tekkele. * Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Eestisse tekkis ka erinevaid mungaordusid, koos nende kloostritega. -) Näiteks jõudis Eestisse ka tsistertslaste ordu. -) Eestisse jõudsid ka kerjusmunga ordud. Näiteks dominiiklased ja frantsisklased. Reformatsioon Eestis * 1521 esimesed rändjutustajad jõudsid Riiga. * 1523 jõudsid nad lõpuks ka Eestisse. * Tulemuseks: -) Kirikud, mis enne olid katoliku kirikud, muudeti nüüd luteri kirikuteks. -) Toimus pildirüüste rüüstati kirikuid ja osa kirikutes paiknevat kunsti hävis. * Vasallid läksid 1530'ndatel üle luteri usule. Isandate üleminekuda asuti uuele usule ja siis loeti ka talupoegade usk vahetunuks.
agraarkorralduse arengule, nendest said head uuenduslikud arhitektid. Nende populaarsus tõi kaasa majandusliku õitsengu, sellega kaasnes majanduslik mõtlemine. Sellega muutusid paljud Tsistertslaste kloostrid äriasutusteks. Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus, hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks. Üha enam hakati sarnanema benediktiini kloostriga. Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid
annaabi.ee 
