hamburgeri menüü, mida on küll palju kritiseeritud, kuid samas on see muster laialdaselt kasutusel ning selle funktsioon on kasutajatele kergesti äratuntavaks muutunud. Disainerid soovivad aga leida veel paremat lahendust, mis oleks nii efektiivne, kui ka näeks hea välja. Nii, et selle kallal on oodata veel palju erinevaid katseid. Long scrolling ehk .pikk veebilehe kerimine. Oleme jõudnud punkti, kus kerimine suurendab kasutajaskonda, kuid samas me tahaksime kerida vähem. Pika kerimise tehnika töötab eriti hästi saitidel, kus tahetakse meelitada kasutajaid läbi jutuvestmise. Pika kerimise juures on nii eeliseid, kui ka puudusi. See tundub loomulikum ja on lihtsam, kui klikkimine, kuid samas on pika kerimisega raskem infot leida. Murdes kerimise selgeteks sektsioonideks, on võimalik aga jäljendada ka mitmeleheküljelisust. Saab olema väga huvitav jälgida, milline kerimise tehnika tulevikus võidutsema jääb, kuid praegusel hetkel on küll pika kerimisega saite
Käsitleme mähisetraate, küttetraate, koaksiaalkaablit, võrgujuhtmeid ja maanduskaableid 5. Juhtmed ja kaablid Mähisetraat kujutab endast kuumakindla isoleeriva lakiga kaetud traati Lakikiht peab vastupidama suurtele pingetele ning võimalikele töötemperatuuridele ja sealjuures mitte varjestama tekkivat magnetvälja Samuti peab lakikiht kannatama välja mähis mehhaanilise kerimise südamikule või mähkimisvahendile 5. Juhtmed ja kaablid Küttetraat on kindla eritakistusega traat, mida kasutatakse materjalide soojendamiseks, lihtsaimad näited on föön ja röster Traadile rakendadatakse tema eritakistusest ja pikkusest sõltuvalt sobiv pinge ning traadi soojenemist/kuumenemist kasutatakse ära näiteks karmides ilmastiku tingimustes elektroonikaseadmete käitlemisel Levinuimad küttetraadi sulamid on kanthal (FeCrAl), nikroom
liikumise kiiruse kaudu: kaal, sealjuures ka ballast koormus, mille mõju väsimusele, Konstruktsiooni skeem ja töötamise Trossi trumlile kerimise kiirus m/s: ja vastukaal ( Fok, Fvk ); kuumenemisele või kulumisele on ekvivalentne 3. tuule koormus, mis sõltub (samasugune) tegeliku, s.t muutuva koormuse põhimõte:
· Foobne komponent · Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod) · Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980) Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? köie tõmbamine, Ringelmann 1913 · Latané, Williams ja Harkins (1979): tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus Konformsus
pöörleb alalise ringkiirusega ajami kaugu; selle kiirus on võrdne paberilaia kiirusega. Trumli ülemisel silindrisel pinnal asub raske raudvalts, nõndanimetatud tambuur, läbimõõduga 350- 600mm. Paberilaid juhitakse õhudüüsliga kalandrilt trumli ja tambuuri vahele ja hõõrdumise tagajärjel kergitatakse tambuurile. Saadakse tihe ja ühtlaselt keritud rull. Töötava tambuuri kõrvale on rulliapaaraddid trumblile paigutatud tagavaratambuur.Sellele juhitakse paber pärast esimese rulli kerimise lõppemist. Keritud rull võetakse kraana abil rulliaparaadilt maha ja suunatakse viimistlemismasinnaile dasiseks töötlemiseks. Rullija võtab ära paberirullid rullaparaadilt ja paigutab määratud kohale. Lõikamine Lõikamisaparaat seatakse üles kohe pärast paberimasina rullmasinat. See peab jõudma töödelda kogu paberi, mis on valmistatudpaberimasinal.Kuid lõikemasinat tuleb tihti peatada, et vahetada
12 Joonis 16. Leheküljeklahvid Page Up ja Page Down Ekraani väljatrükkimise Print Screen klahvi (vt joonis 17) vajutus: vanasti, DOS-i puhul, saadeti kogu ekraanipildi printerisse. WINDOWS-i puhul kopeerib kogu ekraanipildi mälusse, mida nimetatakse lõikelauaks Clipboard. Sealt on võimalik seda ekraanipilti edasi tõsta ja ära kasutada. Joonis 17. Print Screen ehk väljatrükkimise klahv Kerimise lukustusklahvi Scroll Lock (vt joonis 18) Windowsi programmides praktiliselt ei kasutata. Sisselülitamisel süttib samanimeline signaaltuli. Algselt on see klahv mõeldud ekraanil oleva kujutise liikumise lukustamiseks. Excel2007 ja 2010 kasutavad seda klahvi noolklahvide tööviisi muutmiseks: kas noolklahvide abil saab liigutada üles-alla/vasakule-paremale valitud lahtrit või kogu tabelit (sama funktsioon, mis kerimisribadel). Joonis 18
Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks: kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberkihi vahele. Üks paber jääb materjali kandekihiks ja teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on madal, nii et polümerisatsioon toimub osaliselt. Saadavad lindid keritakse rulli ja nad säilivad 0 kraadi juures kuid. Lõplike detailide saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel. Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks. Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis. Esimsel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristisuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist kuumutatakse ja eemaldatakse alusest. Kihilised komposiidid koosnevad erinevate materjalide kihtidest, mis omakorda võivad olla komposiidid.
termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks (joon 13-7). Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega 13.4 Kihilised komposiidid
Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel. Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks (joon 13-7). Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 13.4 Kihilised komposiidid
piirides. Poolile keritavate voolikute läbimõõt on 32 kuni140 mm, pikkus 100- 600 m. On kasutusel ka kahe pooliga seadmeid, vihmuteid saab kahele poole jagada. Vihmutuseks tuleb vihmutusseade viia hüdrandi juurde ja sellega ühendada. Seejärel viiakse vihmuti trakaga põllule. Hüdrandi siiber avatakse ja vesi lastakse vihmutusseadmesse.Nüüd hakkab tööle juga vihmuti , mis kastab pinda ringi või sektori kujuliselt. Koos vihmutiga hakkab tööle ka vooliku poolile kerimise seade, mis lohistab vihmutit koos voolikuga pooli poole. Vooliku pealekerimine toimub vastvalt ühtlase seadmega.Praktiliselt kõik voolikseadmed on varustatud väljalülitamise automaatikaga, mis rakendub siis kui vihmuti jõuab pooli lähedale.Seadmed töötavad täiesti automaatselt, mistõttu nendega saab kasta ka öösel, mil tingimused vihmutamiseks on märksa soodsamad. Vähem tehakse järelveetava voolikuga seadmeid. Nende kasutamine on veidi keerukam.Sedade
salvestamiseks ning programmjuhtimisseadmetes Ehitus on neil kõigil üsna sarnane, vahe on vaid kasutatavates töökihi materjalides ja nende parameetrites. Magnetlint koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Magnetlindi töökihi vastaspoolele kantakse tagakiht, mis sisaldab tahma polümeerses sideaines. Tagakiht kaitseb linti kulumise eest, maandab staatilisi elektrilaenguid ning tagab ühtlasema kerimise. Vanematel lintidel võib tagakiht ka puududa. Pinnalt kaetakse lint kaitsekihiga, mis aeglusatab lindi pinna ja ka tööpeade mehaanilist kulumist. Kõige varasemaks põhimikumaterjaliks oli rauapulbriga kaetud paberlint, 1935. - varaste 60. aastateni kasutati põhimikuna tselluloosi estreid - tselluloosdiatsetaati ja tselluloostriatsetaati. Märksa vähem stabiilne kui järgnev põhimikumaterjal polüester. Alates 1960. aastatest võeti põhimikumaterjalina
(kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel. Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks (joon 10-11). Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 10.4 Kihilised komposiidid
vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temp (0 oC juures) kuid. Lõplike detailide (näiteks laminaatide) saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel. Kerimise meetodit kasutatakse silindrilise kujuga detailide valmistamiseks (joon 13-7). Vaiguga immutatud kiud keritakse alusele mitmes kihis, kusjuures saab kasutada erinevaid kerimise viise, sõltuvalt saadava detaili tugevuse vajadustest. Esimesel juhul saadakse universaalse tugevusega, teisel juhul ristsuunalise tugevusega ja kolmandal juhul pikisuunalise tugevusega detail. Pärast kerimist toimub kuumutamine ja eemaldamine alusest. 13.4 Kihilised komposiidid
Kõigis allpool kirjeldatud katsetes on vaja koguni kahte niisugust pooli. Pooli võib valmistada ka ise sobiliku jämedusega (0,3-0,5 mm) vasktraadist. Sellist traati võib osta enam-vähem suvalisest elektridetailide poest.Traat tuleb tihedalt kerida silindrilisele papist või plastikust torukesele. Mähis võiks olla 2-3 cm pikkune ja sisaldada ülestikku vähemalt 5 kihti kõrvuti asetsevaid juhtmekeerde. Et mähis traadi elastsuse tõttu laiali ei laguneks, on soovitatav iga kiht pärast kerimise lõpetamist kleepribaga fikseerida. Sellise katseseadmega on lihtne veenduda, et muutuv magnetväli kutsub poolis esile induktsioonivoolu. Tekkinud voolu võib registreerida tundliku ampermeetrina töötava testri abil. Magnetvälja on kõige lihtsam muuta, torgates pikergust püsimagnetit pooli sisse. Kirjeldatud katse on põhimõtteliselt teostatav ka üheainsa juhtmekeeruga. Niisugusel juhul on tekkiv induktsioonivool aga niivõrd nõrk, et seda on raske mõõta
programmjuhtimisseadmetes Ehitus on neil kõigil üsna sarnane, vahe on vaid kasutatavates töökihi materjalides ja nende parameetrites. Magnetlint koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Magnetlindi töökihi vastaspoolele kantakse tagakiht, mis sisaldab tahma polümeerses sideaines. Tagakiht kaitseb linti kulumise eest, maandab staatilisi elektrilaenguid ning tagab ühtlasema kerimise. Vanematel lintidel võib tagakiht ka puududa. Pinnalt kaetakse lint kaitsekihiga, mis aeglusatab lindi pinna ja ka tööpeade mehaanilist kulumist. Kõige varasemaks põhimikumaterjaliks oli rauapulbriga kaetud paberlint, 1935. - varaste 60. aastateni kasutati põhimikuna tselluloosi estreid - tselluloosdiatsetaati ja tselluloostriatsetaati. Märksa vähem stabiilne kui järgnev põhimikumaterjal polüester. Alates 1960. aastatest võeti põhimikumaterjalina
saate kasutada üksuste valimiseks ja klõpsamiseks, kursori liigutamiseks dokumendis ja üksuste lohistamiseks. Hiire lisanupu (tavaliselt parem nupp) abil saate kuvada toimingute või valikute menüü, mille käsud sõltuvad sellest, mida te klõpsasite. See menüü aitab toimingute tegemist kiirendada. Hiire lisanupu vajutamist nimetatakse paremklõpsamiseks. 5 Enamikul tänapäevastest hiirtest on ratas, mis muudab dokumendi kerimise hõlpsamaks. Kerimisratas võib toimida ka kolmanda hiirenupuna. Hiirega klõpsamine Viige kursor mõnele üksusele ekraanil ja vajutage põhinuppu. Hiirega topeltklõpsamine Viige kursor mõnele üksusele ekraanil ja vajutage kaks korda kiiresti põhinuppu. Kui topeltklõpsamine ei õnnestu, paremklõpsake üksust ja valige seejärel avanenud menüüst esimene käsk. Üksuse lohistamine hiirega
Külakeskkonnas mäletati vanu ütlemisi ja jutte, haledaid nutulaule, ringmänge, sajatamisi ja õnnistamisi. Vanemad valisid oma pojale pruudi. Noorte endi arvamust eriti ei arvestatud. Lapsi sündis nii palju, kui Jumal saatis. Keskmine eluiga oli lühike ja laste suremus sage. 3-4 aastased lapsed õpetati palvetama. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle: hoidsid loomi, aitasid villa kraasimise ja kerimise juures, olid hanekarjas, viisid vanematele toitu põllule järele. Kaheksa-aastased istusid juba hobuse selga, kümneselt äestasid põldu, olid abiks heinateol ja viljalõikusel. Kaheteistaastane oli juba arvestatav abijõud talupoja maja-pidamises, viieteistaastane töötas aga täiskasvanuga võrdselt. Tüdrukud õppisid maast- madalast väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kogu pedagoogika oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute
Külakeskkonnas mäletati vanu ütlemisi ja jutte, haledaid nutulaule, ringmänge, sajatamisi ja õnnistamisi. Vanemad valisid oma pojale pruudi. Noorte endi arvamust eriti ei arvestatud. Lapsi sündis nii palju, kui Jumal saatis. Keskmine eluiga oli lühike ja laste suremus sage. 3-4 aastased lapsed õpetati palvetama. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle: hoidsid loomi, aitasid villa kraasimise ja kerimise juures, olid hanekarjas, viisid vanematele toitu põllule järele. Kaheksa-aastased istusid juba hobuse selga, kümneselt äestasid põldu, olid abiks heinateol ja viljalõikusel. Kaheteistaastane oli juba arvestatav abijõud talupoja maja-pidamises, viieteistaastane töötas aga täiskasvanuga võrdselt. Tüdrukud õppisid maast- madalast väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kogu pedagoogika oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute
Ajaühik (tunnid, päevad) Joonis 2.4. Gantti kaart Frank ja Lillian Gilbreth tegelesid peamiselt tööliigutuste optimeerimise ja tööviljakuse tõstmise küsimustega. Gilbrethid jätkasid tööprotsessi elementide tundmaõppimist, võttes kasutusele mikrokronomeetri koos kaameraga, mis võimaldas täpselt määratleda, missuguseid liigutusi ja millises järjekorras tuleb teha ja palju selleks kulub aega. Filmi aeglase kerimise ja stoppkaadrite abil eristasid nad käelaba põhiliigutusi. Frank Gilbreth arendas selle põhjal välja oma 18 tööelemendi klassifikatsiooni. Tööprotsessi osadeks lahkamise ning selleks kasutatavaid operatsioonide ja liigutuste uurimise meetodeid kasutatakse ka tänapäeval tootmise planeerimisel jm51 2.4.1.2. Administratiivne koolkond Administratiivne koolkond hakkas XX sajandi algul uurima organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust
annaabi.ee 
