KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK EUROOPAS 18. SAJANDIL Kaisa Kask 11.E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud
sajandil. Prantsuse õukond 18. Sajandil Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. Aadel sai sissetuleku riigilt ning veetis aega pidutsedes. ,,Pärast meid tulgu või veeuputus." Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati, selle asemel hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti
vaid kate. Dorian vihastab ja otsustab pildi hävitada, imestades, miks ta pole varem selle peale tulnud. Hetke pärast kuuldakse tänaval karjet Dorian Gray majast. Kui teenijad raamatukokku sisse murravad, ripub seinal pilt, täpselt samasugune, nagu Basil Hallward selle Dorian Grayst maalis, ja põrandal on tundmatuseni moondunud laip. See veider vanamees tuntakse ära ainult sõrmuste järgi. Teos kajastab inimeste vahelisi suhteid, kus on oma tahtmise peale surumist ja manipuleerimist kergemeelsete inimestega. Teose peategelane muutub palju halvemaks, kui ta seda alguses oli. Pildi ja mõjutava halva sõbra pärast. Talle suruti peale ebanormaalseid mõtteid, lihtsalt et uurida kas ta on valmis oma välimuse nimel neid täitma. Arvan, et autor tahab selle teosega öelda seda, et ei maksa teiste jutuga, uskumuste ja ideede kohe nii suuremeelselt nõus olla vaid peab ise otsustama mida tahad ja teed. See oli päris huvitav raamat ja selle taolist arvan et loeksin isegi veel.
Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad
Aeg-ajalt küsib vastassoo vastu seksuaalselt ükskõikne laps endalt, ega ta ometi homoseksuaal ole. Igaüks, kes tahab homoseksuaalsuse kohta rohkem teada, põrkab kokku probleemiga, kust saada informatsiooni. Eesti keelset selleteemalist kirjandust on vähe. Kerge on sattuda vanade käsiraamatute peale, kus homoseksuaalsust käsitletakse haigusliku seisundina. Ka meedias ja ilukirjanduses on geisid ja lesbisid vahel kujutatud tahtejõuetute, eluga rahulolematute õnnetute inimestena või kergemeelsete ja tuisupäiste elupõletajatena. Pole siis ime, kui noorukit võib haarata õud ja ta kujutab end olevat oma kalduvuste pärast isoleerituna. Ta leiab, et tal on veider seksuaalsus, sellal kui teda ümbritsevad inimesed on "normaalsed". Lisaks sellele tunneb nooruk survet igast küljest: eakaaslased, vanemad ja õpetajad nõuavad temalt heteroseksuaalsetele normidele vastavat käitumist. Surve vältimiseks võib nooruk loomulikult
Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid
majast nuttes, et Helmer ei pea teda kaitsma samal ajal kui Helmer nõub kas see on tõsi? Siis hakkab ta pärima kas Nora teab millega ta on hakkama saanud, Nora vastab, et teab küll ja mõistab nüüd paremini kui kunagi varem. Jätkab Helmeri oiged ja enesehaledus-oo kui hirmus on see, et 8 aastat on Nora ta silmarõõm kurjategija. Siis heidab ta endale ette, et ta oleks pidanud teadma, et nii juhtub, sest ka isa oli Noral kergemeelsete põhimõttedega ja nüüd olevat Nora kõik ta õnne purustanud ja tuleviku hävitanud. Kui Nora vastab, et kui teda ilmas ei oleks siis saaks Helmer rõõmus olla kuid Torvald kurjustas, et jätku säärased lollid juttud kuna sellel pole mingit kasu- Krogstad võib sellegi poolest avalikult teatada mis on aset leidnud ja siis võidaks teda süüdistada naise õhutamises kurjategijaks- ning uuest hala selle üle mis Nora on talle teinud, kas see on
seksobjektid. Seksuaalne agressiivsus sh vägistamine. Uuringud on leidnud, et seksuaalset vägivalda mõjutab: - pornograafilise materjali vaatamine agressioon suureneb. ,,Vägistamise müüt": valeuskumus, et naised naudivad nende suhtes toime pandud seksuaalset vägivalda. - naiste roll ühiskonnas kehtib eriti juhul, kui tegemist on vägistamisega tuttava poolt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Naisi kaldutakse nägema kergemeelsete ja amoraalsetena, kui nad on seksuaalselt aktiivsed, sest oodatakse, et naised on pigem vooruslikud. Mehed võivad kalduda arvama, et naised on nõus seksuaalaktiga ka siis, kui ütlevad, et ei ole. Sport - ei ole klassikaline. Terrorism vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks. Terrorismi trepp (Moghaddam, 2005): psühholoogiline mudel, mis võib aidata mõista, miks inimesed sooritavad terroriakte
demonstratiivselt. Ei kalduta kuritegelikkusele, alkoholismi, suitsetamisele. Enesehinnang on objektiivne, ei valeta ega teeskle. Vihkavad alusetut süüdistamist. Võivad esineda foobianeuroosid, masendus, skisofreenia. Nendega on raske kontakti leida, kuid kinnisus on näiline. Tuleks proovida sisendada, et nad on teistele vajalikud. · Skisoidne Vaoshoitud, suletud. Noorukina on nad külmad, allaheitlikud, põikpäised, häbelikud, taktitud, aga ka kergemeelsete tegudega. Teistega ei suudeta kontakti leida. Skisoidne nooruk võib taluda ranget reziimi, suuri ebamugavusi, kuid reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Seksuaalne aktiivsus on ümbritsevatele vähemärgatav, kuid fantaasiad on rikkad. Üksi olles võivad nad sooritada seksuaalsel pinnal mitmeid üleastumisi, nt ekshibitsionism, lasteealiste rikkumine jne. Alkoholi võidakse kasutada kommunikatiivse dopinguna. Grupi nimel saadetakse mõnikord korda raskeid üleastumisi
Juba maa hulgast üksinda, mida antud rahvas omab, sõltub suurel määral tema välimine julgeolek. Mida suurem on see territoorium, mida omab antud rahvas, seda tugevam on tema loomulik kaitsevõime. Nüüd, nagu ka varem, on palju kergem toime tulla rahvaga, kes on asustatud väikesele kokkusurutud territooriumile, kui rahvaga, kes omab laialdast territooriumi. Suur territoorium kujutab endast ikka veel teatud kaitset vaenlase kergemeelsete kallaletungide vastu, kuna see viimane teab, et edu võib ta saavutada ainult väga raske võitluse tulemusel. Risk on kallaletungija jaoks nii-võrd suur, et ta läheb kallaletungi peale välja ainult omades mingeid erakordseid põhjuseid 69 selleks. Niiviisi on juba ainuüksi antud riigi suur ulatus teatud garantiiks antud rahva vabadusele ja sõltumatusele ja vastupidi, riigi väikesed mõõtmed otse viivad vaenlase kiusatusse.
Ei kalduta kuritegelikkusele, alkoholismi, suitsetamisele. Enesehinnang on objektiivne, ei valeta ega teeskle. Vihkavad alusetut süüdistamist. Võivad esineda foobianeuroosid, masendus, skisofreenia. Nendega on raske kontakti leida, kuid kinnisus on näiline. Tuleks proovida sisendada, et nad on teistele vajalikud. · Skisoidne -Vaoshoitud, suletud. Noorukina on nad külmad, allaheitlikud, põikpäised, häbelikud, taktitud, aga ka kergemeelsete tegudega. Teistega ei suudeta kontakti leida. Skisoidne nooruk võib taluda ranget reziimi, suuri ebamugavusi, kuid reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Seksuaalne aktiivsus on ümbritsevatele vähemärgatav, kuid fantaasiad on rikkad. Üksi olles võivad nad sooritada seksuaalsel pinnal mitmeid üleastumisi, nt ekshibitsionism, lasteealiste rikkumine jne. Alkoholi võidakse kasutada kommunikatiivse dopinguna. Grupi nimel
peaaegu kõik vennalikud lapsepõlve-mälestused oleks unustanud. Kõik selle laps-neitsi küljes oli nii nõiduslik, ilus, nii meelt ja mõtteid vangistav, joobnustav, kuid siiski nii ilmsüüta lapselik! Ja need silmad, need suured, sügavad ning säravad silmad! -- Jaanus ei näinud üksvahe ülepea muud midagi kui neid silmi. «Sa oled tõesti kasvanudv -- suureks ja -- nägusaks,» kohmas ta vastuseks. «Vaata, vaata, sa hakkad kergemeelsete noorte rüütlite viisil tütarlapsi meelitama. Aga nüüd istu ja jutusta mulle, mis sa oled teinud kõige selle aja, mil ma sind näinud pole.» Nende sõnadega istus ta pingile; Jaanus võttis 55 istet tema kõrval. Sealjuures langes neiu pilk raamatule, mida Jaanus oli lugenud. Ta võttis raamatu, mis pärgamendile oli kirjutatud, ja kirja silmates hüüdis ta imestades: «Sa loed ladinakeelseid raamatuid? Kust sa õppisid ladina keelt?». «Ma hakkasin juba kloostris ladina keelt õppima
vähehaaval oli kapten sellest tüdinud, ja mida lähemale abiellumine nihkus, seda jahedamaks muutus ta asja vastu. Liiati oli ta kärsitu loomuga ja -- kas tarvitseb öelda? -- pisut labase maitsega. Kuigi sünnipäralt iidsest aadlisoost, oli ta mundrikandjana nii mõnedki panetanud sõjamehe kombed omandanud. Talle meeldis kõrts ja mis sellega kaasas käib. Ta tundis end kodus olevat ainult labaste juttude ja sõjamehe armulugude juures, kus tegemist oli kergemeelsete kaunitaridega ja kergete võitudega. Oma perekonnast oli ta siiski saanud mõnesuguse kasvatuse ja kombed, kuid oli liiga noorena kodust lahkunud, liiga noorena tutvunud garni-sonieluga, ja iga päevaga hõõrus kare sõduririhm aadlimehe lakki järjest vähemaks ja vähemaks. Kuigi ta mingi säilinud kohusetunde tõttu Fleur-de-Lysi juures aeg-ajalt veel võõrsil käis, tundis ta siin siiski kahekordset ebamugavust: esiteks
annaabi.ee 
