JÄÄVUSSEADUSED Füüsika referaat Koostaja: Kaari Tamtik Klass:12 Juhendaja: Gustav Uuland Aravete 2010 SISUKORD JÄÄVUSE SEADUSED Pikaajalise looduse vaatluse tulemusena on inimkond avastanud terve rea fundamentaalseid füüsika seadusi, mille kehtivust on kontrollitud sajandite jooksul ja mis ikka ja alati on osutunud kehtivateks. Ühe suure klassi nendest moodustavad jäävuse seadused, kus mingi füüsikaline suurus jääb protsesside käigus konstantseks. Jäävuse seaduste rakendamisel on oluline vaadeldavatest füüsikalistest kehadest koosneva süsteemi isoleeritus. See tähendab, et vaadeldav süsteem on nagu suletud nähtamatute seintega ruumi nii, et välisilmaga pole mingit kontakti. Arusaadav, et süsteemi isoleeritus on tinglik mõiste. Pole näiteks võimalik gravitatsiooniväljast vabaneda. Kuid paljudel
ARUTLUS on KORREKTNE(sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse EBAKORREKTSETEKS(incorrect). Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldusteks tõese tulemi saamine. Sellistele arutlusvormidele vastavaid arutlusi nimetatakse DEDUKTIIVSELT KEHTIVATEKS ARUTLUSTEKS. OTSESED JÄRELDUSED 1. VÄITE MUUTMINE - seisneb väite kvaliteedi muutmises, tulemis asendub eelduse predikaat sellele vasturääkiva predikaadiga.( Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga(kontradiktoorsega), mille vastupidisega(kontraarsega). Nt. Kõik tudengid on inimesed. ----- Ükski tudeng ei ole mitteinimene. 2. VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE - vahetatakse omavahel eelduses subjekti ja
Selgita! Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemena võib käsitleda kõike see, mida subjektid saavad omada ja omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada. Esemed võivad olla kohustustehingute objektiks ja käsutada saab esemeid vaid juhul kui õiguskord sellise võimaluse annab. Esemed liigituvad asjadeks, nõueteks, mittekehaliste hüvede osas kehtivateks subjektiivseteks õigusteks (nt intellektuaalse vara õigused), ärinimi või klientidering, aga ka piiratud asjaõigused ja osalus äriühingus. Mittekehaliste esemetena on õiguse esemeks ka energiad. Õigus saab olla õiguse esemeks vaid siis kui see on käsutatav ehk üleantav. Esemete alla ei loeta isiksuseõigusi ega perekonnaõiguslikke õigusi. Õiguse esemeks ei ole inimene, sest inimese üle ei saa eksisteerida käsutusõigust
isiku poolt vabaks kasutamiseks või mingil otstarbel lapse seadusliku esindaja nõusolekul. 718 eluaastat: ka sellised alaealise on piiratud teovõimega subjektid. Siin kehtib põhimõte, et need subjektid võivad ühepoolseid tehinguid teha, kuid üksnes seadusliku esindaja nõusolekul. Mitmepoolse tehingu puhul on ka piirangud: neid võib ta teha seadusliku esindaja eelneval nõusolekul, kuid omapäraks on see, et need tehingud jäävad kehtivateks ka siis, kui seaduslik esindaja need tehingud hiljem heaks kiidab. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ehk delikti eest.tavaliselt kaasneb õigus ja teovõimega ka võime oma tegude eest vastutada. Kuid teatavatel juhtudel on deliktivõime iseseisev ja tal on otsusta tähendus õigussubjektsuse määramisel. Kehtiva seadusandluse järgi ei vastuta enda tekitatudkahju eest alla 14.aastased
aasta kevadel vastu võtnud sõjalise kaotuse, ei tunnustanud Balti riikide liitmist Nõukogude Liiduga, kuigi oli sunnitud sulgema ja Nõukogude Liidule üle andma Helsingis asuvad Balti riikide saatkonnad. Mitu lääneriiki kinnitas ametlikult, et Nõukogude Liidu anneksioon Balti riikides on ebaseaduslik vägivallaakt ega leia tunnustamist. Mõnedes riikides jätkasid tööd Eesti, Läti ja Leedu riikide välisesindused, sest nende volitusi loeti jätkuvalt kehtivateks. Nii vastas Suurbritannia valitsus keeldumisega Nõukogude Liidu suursaadiku Ivan Maiski nõudmisele sulgeda Balti riikide saatkonnad, teatades, et ei tunnusta Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. 23. juulil 1940 esitas USA riigisekretäri abi Sumner Welles deklaratsiooni, milles rõhutati, et Ühendriikide rahvas on vastu igasugusele sekkumisele suveräänse riigi siseasjadesse, kui võimas ka poleks riik, kes seda teeb.
Märk on eelkõige tunnus ja ta tähistab sarnasuse alusel. Seda episteemi iseloomustab Foucault sõnul määramatus,st sarnasuste põhjal seoste klassifitseerimine on lõputu protsess ning samal põhjusel ka armetus. 2. klassikalise ratsionalismi episteem -- kirjanduses toimub üleminek klassikalisse episteemi Don Quijote näol, kus keel ütleb lahti märkide ja asjade ühtsusest (peategelane peab rüütliideaale tegelikkuses kehtivateks). Keel oli läbipaistev mõtete väljendamise vahend. Sõna siin kui kujund, sest mõte asub sõna ja asja vahel. Hakatakse uurima ja analüüsima nendevahelisi seoseid 3. 20 sajandi episteem -- keel kui iseseisev jõud. Sõnad ja asjad on eristatud. Sõna kui märk märgisüsteemis. Foucault teise perioodi võime asetada 70-ndatesse aastatesse. Teemaks võimu geneoloogia. Uurib prantsuse mõrvareid alates 1835 aastast (1973)
Kõige 1.riik võis olla indoiraanlastel Mitanni riik u 16. saj e.m.a Meediariik 8. 6.saj e.m.a, kui see purustati siis tekib Ahhemeniidide riik sellest ajast, Dareios I valitsemise ajast on säilinud raidkirjad, millel mainitakse 1.korda kirjalikes allikates zoroastrismi Eraldi Zarahustrat ja peajumalat ..kedagi.. ei mainita Usupoliitika oli väga liberaalne sel ajal, kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivateks, kui maa vallutati siis neile ohverdati. Usuti, et väljaspool oma piirkonda jumalad aidata ei saanud Zarahustra Võimalik, et ilmus kuskil Ida-Iraani kuningriigis. Sündis nomaadse eluviisi hulka, võis olla varajase indoiraani usundi preester, oli tuttav vanausundi rituaalidega, kus tapeti loomi ohverduseks, austati iidseid iidoleid 10.a pärast eksiili minemist oli saanud ilmutuse polüteistlikust panteonist välja tulnuna,
Isegi kui kõnealune isik peaks hiilgavalt loogikat valdama, pole tal piisavalt infot loogilise arutluse koostamiseks – ta peaks teadma nt kõikide noorukite psühholoogilisi profiile, konkreetse kamba kombeid jne, ning selleski ei piisaks. Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõese tulemi saamine. Selliseid arutlusi nimetatakse deduktiivselt kehtivateks arutlusteks. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: „Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba.“ Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis.
Isegi kui kõnealune isik peaks hiilgavalt loogikat valdama, pole tal piisavalt infot loogilise arutluse koostamiseks ta peaks teadma nt kõikide noorukite psühholoogilisi profiile, konkreetse kamba kombeid jne, ning selleski ei piisaks. Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõese tulemi saamine. Selliseid arutlusi nimetatakse deduktiivselt kehtivateks arutlusteks. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: ,,Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba." Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis.
Miks me peame moraalinorme täitma? Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud. Moraalse kontraktualismi ajalugu · Antiikfilosoofias sofistid ja epikuurlased uskusid, et moraalinormid on normid, mida inimesed ise soovivad ja et nad on kehtestatud läbi lepingute. · Hobbes ja teised vara-uusaegsed filosoofid ei eristanud moraalseid norme neist, mis vormiti seaduslikuks õiguseks (tegelikult kehtivateks seadusteks). · Teoorial oli vähe öelda nende kaitseks, kes on kergesti haavatavad ja nõrgad, nagu lapsed või puuetega inimesed. Kaasaegne kontraktualism Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega osutas Harvardi filosoof John Rawls oma raamatus "Õigluse teooria" (1971). See oli otseseks väljakutseks utilitaarsetele seisukohtadele arvestada ainult tulemusega
arheoloogilise materjali tõlgendamisele. 1968. ilmus varasemaid artikleid kokku võttev teos "Uued perspektiivid arheoloogias". Seal väideti, et arheoloogilisel materjalil on palju rohkem potentsiaali mineviku ühiskondade sotsiaalsete ja majanduslike aspektide uurimisel. Väitsid, et arheoloogiline põhjendus peab olema täpne ning järeldusi tuleb teha loogilise argumenteerimise täpsel raamistikul. Leidsid, et järeldused, mida saab pidada kehtivateks, peavad ka arheoloogias olema testitavad. Üritati seletada, mitte üksnes kirjeldada ning teha õigeid üldistusi. Nad püüdsid mitte rääkida ühe kultuuri mõjust teisele vaid pigem analüüsida kultuuri kui süsteemi, mida võib jagada allsüsteemideks. See viis neid toimetuleku ja tehnoloogia uurimisele, samuti ideoloogiliste allsüsteemide, kaubanduse jms uurimiseni. Otsisid võimalusi reaalteaduste rakendamises. Kasutati kompuutreid, geograafilisi ja matemaatilisi meetodeid
ühekorraga loovutanud kõik oma õigused. Selline suverään on kunstlik suurus (või ihu), mis hõlmab endas kogu ühiskonna, kes ei allu sellele, on väljaspool ühiskonda. Suverään kehastuseks võib olla ka kollektiiv, kuid Hobbes soovitab siiski monarhi. Suverään on ühtne, jagamatu, piiramatu, kontrollile mittealluv. Inimestevahelist lepingut ei pane tööle mitte ühiskonnaliikmete ühtsus, vaid suverääni ühtsus. Lepingud ilma mõõgata ei kehti Inimestevahelised lepingud saavad kehtivateks siis, kui on olemas jõud (mõõk, Leviatan), kes karistab lepingu rikkujaid. Sellise karistusjõu, suverääni tekkides tekib ka kohtumõistmine ja õiglus (ptk 14), sest on olemas inimene, kes ütleb mis on õige. Looduslikus seisundis ei olnud õiglust, vaid igaüks võitles oma elu eest. Nüüd aga kui on suverään, tekivad seadused, omand, heatahtlikkus (gratitude), rahulolek (complaisence), võrdsus (võrdsed õigused ühiskonnaliikmetel), õiglane kohtumõistmine
annaabi.ee 
