poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5-10 looma. Nad hõivavad tihti lindude pesakaste. Toitumine Iga emane toob ilmale ühe poja, kes esimestel nädalatel ema külge klammerdub ja Suurkõrv võib õhus peaaegu ühe koha peal paigal toiduretkedele kaasa võetakse, hiljem aga seista. Nii on ta võimeline püüdma mitte ainult ööseks varjepaika jäetakse. Poeg saavutab lendavaid, vaid ka puuokstel, lehtedel, õitel, maapinnal lennuvõime ja täiskasvanu kehasuuruse 1 kuu peatuvaid putukaid ning isegi röövikuid. Lemmiktoiduks vanuselt. Isasloomad elavad sel ajal eraldi. on suurkõrvale igasugused liblikad.
Eestis on talvitumas leitud vaid 2 korda. Habelendlased poegivad juuni teisel poolel. Juba mai lõpus koonduvad emased loomad poegimiskolooniatesse, mis tihti asustavad puuõõnsusi. Lendlastel sünnib ainult üks poeg, keda ema 1. nädalal endaga kaasa tassib, hiljem aga varjepaika jätab, kus ta poega aeg-ajalt imetamas käib. Noorte areng on kiire ja pojad õpivad lendama 1 kuu vanuselt, selleks ajaks saavutavad ka täiskasvanutele omase kehasuuruse. Suguküpsuse saavutavad lendlased 1...2 aasta vanuselt. Habelendlane kuulub looduskaitse alla. Ta on ohus peamiselt talvitumiseks sobilike koobaste kinnivarisemise või sulgemise tõttu. Samuti on kõik lendlased suhteliselt tundlikud igasugusele häirimisele. Ohtlikuks võivad osutuda ka putukatõrjes kasutatavad mürkkemikaalid. Looduses lendlastel vaenlasi ei ole, kuigi poegimiskolooniaid võivad rüüstata kassid. Lendlastele saab kaitset osutuda igaüks, pannes üles päevaseks
Eestis on talvitumas leitud vaid 2 korda. Habelendlased poegivad juuni teisel poolel. Juba mai lõpus koonduvad emased loomad poegimiskolooniatesse, mis tihti asustavad puuõõnsusi. Lendlastel sünnib ainult üks poeg, keda ema 1. nädalal endaga kaasa tassib, hiljem aga varjepaika jätab, kus ta poega aeg-ajalt imetamas käib. Noorte areng on kiire ja pojad õpivad lendama 1 kuu vanuselt, selleks ajaks saavutavad ka täiskasvanutele omase kehasuuruse. Suguküpsuse saavutavad lendlased 1-2 aasta vanuselt. Habelendlane kuulub Eestis looduskaitse alla alates aastast 1958 . Habelendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 12. Nattereri lendlane Nattereri lendlane on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kehapikkus on keskmiselt 42- 52 mm. Värvuselt on ta seljapoolelt punakaspruun-hall, kõhupoolelt heledam, tihti valkjas määrdunudhall.
Toitumislennul külastavad suurkõrvad tihti hoonete pööninguid ja keldreid. Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli alguses ning selleks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5...10 looma ja mis hõivavad tihti lindude pesakaste. Iga emane toob ilmale ühe (harva kaks) poega, kes esimestel nädalatel ema külge klammerdub ja toiduretkedele kaasa tassitakse, hiljem aga ööseks varjepaika jäetakse. Poeg saavutab lennuvõime ja täiskasvanule omase kehasuuruse 1 kuu vanuselt. Isasloomad elavad sel ajal eraldi ja neid on raske leida. Juuli lõpuks või augusti alguseks poegimiskolooniad lagunevad. Talve veedavad suurkõrvad tihti talude juurde kuuluvates kartulikeldrites ning ka koobastes, kus nad talvituvad üksikult või väikeste gruppidena laes või seintel rippudes. Talvitumiseks sobivaim temperatuur on -2,5...+9,5 ° C, harilikult 0...+6 ° C.
Lõivsuhe on negatiivne seos kahe võimekuse vahel, nt kasv ja paljunemine kaht korraga ei saa. Allomeetriline seos paremini ressurssi haaravad isendid kasvavad paremini ja paljunevad rohkem. 47. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protoandria, protogüünia), Fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); Sooline determinatsioon- soovahetuse mõistlikkus ja ajastatus sõltub paljunemisedukuse ja kehasuuruse vahelisest seosest emastel ja isastel. Fisheri reegli järgi sünnib mees- ja naissoost isendeid võrdselt. Haplodiploidia mesilastel 48. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp- tunnused ja käitumine; Suguline valik paralleelne loodusliku valikuga. Partneri valik järglaste saamiseks: a) isased võistlevad omavahel; b) emane valib. Viimasega seotud händikäp-tunnuste arenemine. See
Võrrelgem kasvõi näiteks lapse käitumist täiskasvanu omaga. Mida suurem keha, seda valusam on kukkumine. Asi on selles, et liikumismoment (mass x kiirus), millega olend kukkumisel põrkub kokku maaga, on proportsionaalne kehapikkuse neljanda astmega. Seepärast tasub täiskasvanul olla märksa ettevaatlikuma käitumisega. Väike inimene või loom võib endale komistamist lubada, suur aga mitte. Teine tähelepanuväärne näide käitumise ja kehasuuruse seosest oli toodud juba eelmises peatükis. See seletas sama liikumismomendi abil, miks väikestel loomadel ei esine võitluse käigus löömist ega viskamist, vaid nad piirduvad hammustamise, torkamise, pigistamise või kägistamisega. Alternatiivsed kohastumused. Neutraalsed tunnused Tulnukas Alfa Kentauri tähesüsteemist leiaks Maa inimesi uurides, et mõnel maal kehtib parempoolne liiklus, mõnel jälle vasakpoolne. Üsna mõttetu oleks tal aga hakata uurima,
A. Protokooperatsioon B. Amensialism C. Kommensalism 60. Mida tähendab kaudne e. näiv konkurents? A. Interaktsioon toimub ühise vaenlase kaudu B. konkureerivad populatsioonid on ruumiliselt eraldatud C. ühe populatsiooni tihedust mõjutavad faktorid on tihedas korrelatsioonis teise populatsiooni tihedust mõjutavate faktoritega 61. Kas kiskja ja parasiit erinevad: A. Elu ajal toiduks tarvitatud organismide arvu ja tarbija/saagi kehasuuruse suhte poolest? B. Toiduobjekti taksonoomilise kuuluvuse poolest? C. Saakorganismi suuruse poolest? D. Selle poolest, millisele troofilisele tasemele kuulub saakorganism? 62. Kas Mülleri mimikri on: A. Varjevärvuse eriliik? B. Segava värvuse eriliik? C. Ehmatava värvuse eriliik? D. Hoiatava värvuse eriliik? 63. Milline lause on õige? A. Alla 5% maailma liikidest on parasiidid B. Alla 20% maailma liikidest on parasiidid C
kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb
Bergmanni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. –i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt
tunnustes? Dimorfism - ehk kahekujulisus on bioloogias ühe taime- või loomaliigi morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina ehk mille alusel saab ühte liiki jämedalt jagada kaheks. Enamasti peetakse silmis soolist dimorfismi, aga esineb ka põlvkondlikku ja aastaajalist dimorfismi. Seni teada: Ebasoodsad keskkonnatingimused kajastuvad soolise dimorfismi puhul kehasuuruse vähenemises, sest suurem sugu (mehed) kellel on suurem toidunõudlus kannatab rohkem ja vähendab seetõttu oma kehasuurust, et ei peaks kannatama toidupuuduse käes. -Lindudel/imetajatel on isased suuremad kui keskkonnatingimused on head, putukatel emased suuremad kui keskkonnatingimused head. Konditsioonist-sõltuv hüpotees Väljakutset
imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist:
poolt tarbitavast osast, pakitakse väljaheite kuulikesteks. Produktsioon, väljaheite kuulikesed + sültjate organismide lima = merelumi. Orgaanilise aineosakeste kontsentratsioon allpool ülevat valgustatud kihti on konstantne, kuid tahkete ainete kontsentratsioon väheneb ülevalt alla. Mida väiksemad on organismid, seda väiksemad on ka nende „kuulikesed“, mille allavajumiskiirus on väike, seega tarvitatakse need juba vee ülemistes kihtides. Pinnakihis elutsevate organismide kehasuuruse ja leviku ning koosluse struktuuri ning kogu allpool oleva ökosüsteemi dünaamika, aga ka biogeokeemiliste ühendite transpordi vahel on keerulised seosed. Orgaaniline aine hakkab juba lagunema ülemistes kihtides. LAO-d kasutavad toiduks bakterid. Veesambas ülalt alla tulev kontroll Erinevused mere ja magevee keskkondade vahel. Magevees: ülemised kiskjad mõjutavad kogu ökosüsteemi. Näide: Võrtsjärves söövad
Nt: keskkonnatingimute muutudes on võimalik kiire evolutsioneerumine. Klonaalselt paljunevad peavad ootama somaalset mutatsiooni Soo määramise mehhanismid 1. Sugukromosoomid (inimesel) 2. Haudumise temperatuus (roomajatel) 3. Viljastamine (ühiselulistel putukatel: viljastamata – isane, viljastatud – emane) Sugu võib elu jooksul vahetuda (nt lõhe). Kaladel vahetub sugu elu poole pealt. Soovahetuse mõistlikkus ja ajastatud sõltub paljunemisedukuse ja kehasuuruse seosest emastel ning isastel a) Soovahetust ei toimu b) Suurem isane saab paljuneda, väiksem ei saa. Seega on mõistlik olla elu alguse poole emane. c) Kui isased ei võitle. Mõttekas on olla alguses isane (saab rohkem viljastada) ja hiljem emane (suurem ema, rohkem lapsi). Proandria – noorena isane Protogüüria - noorena emane Hermatradism: olemas nii emas kui isas suguorganid. Nt: taimed, kus õied on mitmesugulised. (kadakad on nt lahksugulised)
Vrd. Liebigi r., Mitscherlichi r. Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) krhamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r-i avaldumist (nt. Arktikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooksul). Vrd. Alleni r. Beijerinck reeglid e. ökoloogilise mikrobioloogia põhireeglid: 1. kõik (mikroobid) on kõikjal; 2. keskkond valib (s.t. enamik mikroobe levib Maal kõikjale, kuid selle, mis liigid kusagil on aktiivsed ja paljunevad, määravad paiga keskkonnaolud). Beijerinck oli hollandi mikrobioloog eraldas ja kultiveeris esimesena 1888. a. liblikõieliste taimede mügarbakterid ja selgitas juuremügarate bioloogilise tähtsuse. 1902. a. avastas
kehakuju. Vrd. Bergmanni reegel. Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r-i avaldumist (nt. Arktikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooksul). Vrd. Alleni r. Glogeri reegel Ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi (pigmendiohtramad) kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi iseloomustab pigmendi vähesus (valge värvus). Organismide levik ja levimine
hingamisele. 504 Igale rindkeretraumale (penetreerivad vigastused, veresoonte vigastused, bronhide vigastused jne) tuleb kasuks kiire lõplik ravimine haiglas. Igasugune ajakaotus kahjustab lõpptulemust. Hüperkapnia – süsinikdioksiidi liig veres. Rindkeretrauma eripärad lastel Lastel on rindkere- ja kõhukoopavigastuste eraldi kindlaksmääramine haiglaeelselt veel raskem ega anna tegelikult tulemusi. Imikutel ja vastsündinutel esineb ebaproportsionaalsus kehasuuruse ja kehapinna vahel, teatud elundite ebaküpsus ja suhteline vedeliku defitsiit. Lapsel on oma kehapinna kohta, võrreldes täiskasvanuga, suurem vedelikuringe väikesema veremahu juures. Kui täiskasvanu kaotab 500 ml-ga vaevalt 8% kehas ringlevast vedeliku kogumahust, siis nelja- aastase juures on see juba 42% ringlevast mahust. Lastel on intensiivsem üldainevahetus tugeva kalduvusega metaboolse atsidoosi tekkeks ja ainult väike kompenseerimisruum pärast traumat
annaabi.ee 
