Moliere'i "Amitrüon" Moliere'i "Amfitrüon" põhineb kreeka mütoloogial. Kreeka peajumal Jupiter (Zeus), kes on kaua silma peal hoidnud Teeba väepealiku Amfitrüoni naisel Alkmenel, võtab Amfitrüoni kuju tema äraolekul ning tuleb Olüposelt alla maa peale, et veeta aega Alkmenega. Selleks, et see võimalik oleks, peab Mercurius võtma Amfitrüoni teenri Sosia kuju. Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema. Jupiter saab veeta öö Alkmenega, kes isegi ei kahtlustanud, et tegelikuses pole ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama. Sellest kõigest tekib palju hirmu ja segadust surelikele, sest nad ei saanud aru, mis toimub
sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida sokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi ning töödeldakse seguriga ühtlaseks puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on sokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontsi, kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. Siis läheb mass tempereerimisseadmesse, kus toimub korduv soojendamine ja jahutamine. Tempereerimine annab kakaovõile tagasi tema algse struktuuri, mis on vajalik
ERITUSELUNDKONNA MOODUSTAVAD NEERUD, KUSEJUHAD, KUSEPÕIS JA KUSITI. LISAKS OSALEVAD AINETE ERITAMISES KA KOPSUD JA NAHK. NÄRVISÜSTEEM JA MEELELUNDID VAHENDAVAD JA TÖÖTLEVAD INFORMATSIOONI. NÄRVISÜSTEEM VAHENDAB INFORMATSIOONI VÄLISKESKKONNAST, TÖÖTLEB JA SALVESTAB SAADUD INFORMATSIOONI, SEOB JA KOOSKÕLASTAB KÕIGI ELUNDKONDADE TÖÖD NING REGULEERIB ORGANISMI TALITLUST VASTAVALT KESKKONNAS TOIMUVATELE MUUTUSTELE. NÄRVIKOE RAKUD ON ÜHENDATUD KEERUKASSE VÕRKU (KESKNÄRVISÜSTEEM PEA- JA SELJAAJUS TOIMUB INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE; PIIRDENÄRVISÜSTEEM MOODUSTAVAD DENDRIIDID JA NEURIIDID E. NÄRVID). MEELEELUNDITE ABIL SAAME INFORMATISOONI VÄLISKESKKONNA KOHTA. NEIS ASUVAD RETSEPTORRAKUD, MILLEL ON VÕIME MUUNDADA VÄLISMÕJU NÄRVISÜSTEEMIS TÖÖDELDAVATEKS NÄRVIIMPULSSIDEKS. NINAS ASUVAD HAISTMISRETSEPTORID, KEELEL ASUVAD MAITSMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD
Liigne sool ja Kõiki aineid ei suuda inimese erituselundkond vesi kehast eemaldada ning seega nad kuhjuvad ja Organismi võivad põhjustada ka enneaegset surma. sattunud kehavõõrad ained Närvisüsteem Närvisüsteem: Närvisüsteemis on närvirakud ühendatud meeleelundid Väliskeskkonna keerukasse võrku, mis jaguneb kaheks: kesk- ja informatsiooni piirdenärvisüsteemiks. vahendamine Kesknärvisüsteemis – pea- ja seljaajus – toimub Info töötlemine info töötlemine. ja salvestamine Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude Seob ja kimpudesse (nim. närvideks) ühinenud dendriidid kooskõlastab ja neuriidid.
Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Kui eritatakse piisavalt palju mediaatorit, siis muutub teise närviraku seisund . Rahulolekus närvirakus tekitab mediator närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Närvisüsteem. Närvisüsteemis on närvirakud ühendatud keerukasse võrku, mis jaguneb: kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. · Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. · Piirdenärvisüsteemi moodustavad peaaju- ja seljaajunärvid koos närvilõpmetega elundites ja kudedes. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist
ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile leidub vähe varaseid usulisi või vähemalt antikvaarseid allikaid. Mükeene savitahvlid umbes 1200 e.m.a on proosalised arvetekstid, mis juhuslikult edastavad ka jumalate nimesid kui andami saajaid. Eepos on põhiliselt ilmaliku
loogilisus ning selgus. Sekundaarsed olid tunded ja kired. Mood - Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis. Mehed kandsid alguses frakilaadset kalevist kuube, vesti ja põlvpükse. Aegamööda asendusid põlvpüksid pikkadega. Parukad kadusid. Juuksed lõigati lühikesteks ja lokiti antiikeeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast roko-koo seelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti liibuvat trikood. Juuksed kammiti keerukasse soengusse. Napoleoni valitsusajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks. Romantism Muusika - Muusika oli kõikidest kunstikest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Muusika seati aukohale. Romantikute viisid on enne-olematult kaunid - tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad. Tunde- ja meeleoluvarjundeid anti edasi ootamatute har-moonianihetega. Muusikat lähendati kirjandusele ja kujutavale kunstile
Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondentspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida sokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi retseptuurile vastavates kogustes suurtesse nõudesse ning töödeldakse seguriga ühtlaseks, koreda tekstuuriga puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on sokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Mitteküllaldase peenestamise puhul on valmistoode sõmera tekstuuriga, ülepeenestamise aga võib muuta toote kleepuvaks ja nätskeks. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontsi , kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. See menetlus ühtlustab segu
kvaasikasum kaitseks sobivat institutsionaalset raami:*tagatisi partnerilt (hands tying) või *suhtelepingut! Vastasel korral võivad vajalikud PSI jääda tegemata = ratsionaalsuslõks = heaolukadu Näide: abielu- Traditsioonilises ühiskonnas jäi naine sageli koduseks ning loobus oma tööalasest karjäärist, tehes sellega olulise PSI. *Et see investeering end õigustaks, peab olema garanteeritud abielu püsivus. Seetõttu põimiti abielu tihti keerukasse institutsionaalsesse vormi (näiteks üksikasjalik abieluleping, suurejooneline/kulukas pulm).*Iseseisvate naiste ajastul selline vajadus puudub, mistõttu ka abielu kui institutsioon omandab hoopis uusi vorme (vaba- ja külalisabielu). PSI ja hind- Kui müüja/ostja PSI ei ole kaitstud tagatistega (s>0, t=0), siis nõuab müüja/ostja suhte katkemise ja oportunismi riski maandamiseks vastavalt kõrgemat/madalamat hinda (armukese näide).
konnarohulised penikeelelised kilbukalised meriheinalised võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik
tarbija "juures" · Tootjad võivad luua tehase sobilikku asukohta sõltumata klientide paiknemisest · Mida suurem on tootmise kontsentreeritus, seda suuremad on mahud ja seda rohkem esineb mastaabisäästu. · Tootjate kulusäästust võidavad veidi odavamate hindade tõttu ka hulgimüüjad ja lõpuks ehk ka tarbijad · Firmad keskenduvad ühele kindlale funktsioonile, milles nad on tugevad · Keerukasse ahelasse lisandub logistikakeskus, et koondada tarneid ning komplekteerida koormaid klientidele. Lühema tarneahela kasulikkus: · Protsesside analüüs ja arendamine on kergem kui sa omad suuremat osa tarneahelast (vertikaalne integratsioon) · Tarnijate baasi vähendamine võib oluliselt lihtsustada ettevõtte sisendlogistika korraldust ja võimaldada koostöösuhete arendamist
Kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised ( Acoraceae ) ühe perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse Sugukond konnarohulised ( Alismataceae ) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi ( Alisma ) 3 liiki ja kõõlusleht ( Sagittaria ) Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad, Õiekate aktinomorfne, lihtne, kolmetine, lahklehine *P3+3 A 3+3 G (3)
suhteliselt sagedasti. L. Mihhailova leidis rasketest õigusrikkujatest noorukeid uurides, et üks enim levinud aktsentueerituse tüüpe on skisoid.Skisoidsete noorukitega suheldes on tähtis leida võti nende ebaharilike käitumismotiivide juurde. Kontakti leidmine võib aga olla väga raske ja kui esimene niisugune katse ebaõnnestub, jääb nooruki sisemaailm teise inimese jaoks suletuks. Kui aga barjäär on murtud, hakkavad nad ise endast rääkima ja avavad ukse oma keerukasse sisemusse. Sensitiivne tüüp Selle tüübi esindajad on lapsepõlves arad ja ujedad ning kardavad pimedust,loomi ja võõraid inimesi. Kuna nad võõrastavad lärmakaid eakaaslasi ja nende ettevõtmisi, armastavad nad mängida endast noorematega, tundes siis ennast rahulikult ja kindlalt. Lähedastesse inimestesse ja perekonda kiinduvad sensitiivsed lapsed isegi siis, kui nendega ollakse karm. Nad püüavad olla kuulekad ja neid nimetatakse tihti kodusteks lasteks
annaabi.ee 
