MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud:
MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Keerukama keevisliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-51 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmed: l= 900 mm = 0,9 m F= 5,6 kN = 7 mm Materjal S235 y= 235 MPa [S]= 1,4 UNP 300 Määrata lehe Laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: A-0 Keerukama Keevisliite Arvutus B-5 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - MAHB32 .......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 2011 dets TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui
..87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus
,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2011). INTERNETI MÕJU KEELEOSKUSELE ,,Noor on suure osa ööpäevast keelekeskkonnas, kus kujundlik, õigekeelne väljendus pole
tingimustele. Liigitekke käigus võib uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonidm mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad uut laadi kohastumisvõimalused. Divergentsi ulatus sõltub uue organismi tüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Organismitüüpide mitmekesistumine võib viia divergentsile näiliselt vastupidistele muutustele-konvergentsile. 2)täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Keerukama ehitusega organismitüüp võimadab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. 3)Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Ühe liigi väljasuremine võib põhjustada ka teise liigi väljasuremise. Pidevalt on toimunud foonilisi väljasuremisi, kus mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu
1) mitmekesistumine- kohastumine uute elupaikadega ja ökoloogiliste tingimustega 2) Väljasuremine- ühtede organismide mitmekesistumise ja leviku võib teha võimalikuks teiste organismirühmade väljasuremine. Fooniline väljasuremine- liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. Massiline väljasuremine- lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. 3) Täiustumine- nim uute senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumises Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsioonide aluseks on geenide teke ja
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal.
hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Tootmine Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamine - valmistatakse kõik malmtooted, osaliselt teras, pronks ja alumiiniumtooted; · kuumalt valtsimine - valmistatakse suur osa teras, alumiinium ja vasktooteid; · tõmbamine - toodetakse traate jms; · sepistamine - kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel; · lõiketöötlus - sellega antakse toorikule lõplik kuju (treimine, freesimine, puurimine jne). Valtsmetalltooted Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on:
· Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne). Mõni kord kasutatakse ka külmvaltsimist. Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutavadest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad neist on järgmised: · Ümarteras (d > 5mm)
Madalad ja jässakad sambad, mis tõttu ehitis mõjub raske pärasena(eriti vanemad templid) Joonia stiil Tekkis väike-aasias Joonia maakonnas, kus ta levis päris-Kreekasse Hilisem stiil Kuna selle stiili sambad on peenemad ja elegantsemad siis kogu mulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Sambad Sammastele pöörati suurt tähelepanu Sambaid on kokku 3 stiilis Lihtsama stiiliga on Dooria stiili aegsed sambad Keerukama stiiliga on Joonia ja Korintose stiili aegsed sambad Templid Suurim Kreeka ehitukunsti saavutus Vanimad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast (6.saj e.K.r) Eeskujuks on võetud kreeklaste elamu, mis oli nelinurkne ja mille otsaküljes, ukse kõrval seisavad kaks sammast Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Kasutatud allikad http://et
konvergentsiks. · HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. · Ühiselt eellaselt päritud ning ehitusplaanilt sarnaseid, kuid erinevat funktsiooni täitma divergeerunud elundeid, nimetatakse homoloogilisteks elunditeks. · Mõningatele elutingimustele kohastumisel võib aset leida täiustumisele vastupidine protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. · Hierarhiline süsteem tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse. · Linne kehtestas liikide nimetamiseks binaarse nomenklatuuri ehk teisisõnu kahesõnalise nimetamisviisi. · Divergentsiks ehk liigiliseks mitmekesistumiseks nimetatakse vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks.
· Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul. · Seemnete levik laiendab taimede kasvuala kümneid ja sadu kilomeetreid. · Õistaimede tolmlemisviisid on mitmekesisemad kui teistel taime- rühmadel. · Õistaimedel on osa rakke otsapidi ühinenud ja need moodustavad juhtteid. · Mõnedel õistaimedel on lehed muutunud okasteks või asteldeks, teisel koosnevad mitmest osast. · Õistaimede lehed ja varred on mitmekesisema ja keerukama ehitusega kui sõnajalgtaimedel ja paljasseemnetaimedel.
Taavi Ragul AT109 Sissejuhatus Nafta on looduslik maavara. Ta on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb: 1) Süsinikust - 82-87% 2) Vesinikust 12-15% 3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast.
Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem. Teisiti väljendades elektronpilve tihedus on selles kohas suurem. Orbitaal näitab elektroni liikumisel tekkiva elektronpilve kuju. Elektron liigub põhiliselt vaid orbitaaliga määratud alas. Väljapoole orbitaali satub ta üsna harva. Kõik orbitaalid ei ole ühesuguse kujuga. Osa on kerakujulised, kuid on ka keerukama kujuga orbitaale. Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Kaks elektroni, mis asuvad samal orbitaalil, moodustavad elektronipaari. Elektronidel on lisaks negatiivsele laengule ka magnetilised omadused. Selleks, et elektronid saaksid moodustada elektronipaari, peavad nende magnetväljad olema vastassuunalised. Vastassuunaline magnetväli vähendab elektronide omavahelist tõukumist ühesuguse (negatiivse) laengu tõttu. Markus M
Bioloogia uurib elu Koostas:M.Saar Elu omadused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand
Masin,mis teeb tööd enegiat kasutamata nim. perpetuum mobile ehk igiliikur. Isobaarse protsessi puhul on gaasi absoluutne temp. võrdeline ruumalaga. Soojusmasin saab töötada ainult siis, kui on on olemas soojusallikas ehk soojendi. Suurust nim. soojusmasina kasuteguriks, mis näitab kui palju juurde antavast doojusest on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. Pöördumatuks nim. sellist protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi keerukama protsessi osana. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nim. entroopiaks. 1. entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. 2. entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 3
4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad. Tagajärg: ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, kohastumine, looduslik valik), mitmekesistumine. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaotub: 1. Evolutsiooniline täiustumine- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide mitmekesistumine. 3. Sarnastumine- Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Liigitekke tegurid: mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik, geo. isolatsioon. Geograafiline liigiteke: Ühe liigi jagunemine mitmeks geograafilise isolatsiooni tõttu.
spermatosoidid. Keha isassuguelundkond elundkond kõhtmise iminapa ees. eesmises osas on kaks taandareneb, emakas Emassuguelundid on veelgi ovaalset munasarja. areneb intensiivselt. keerukama ehitusega. Neil on Sigimiseks ripsussid Suguelundid on äärmiselt munasari, munajuha, munatekiti, tavaliselt kopuleeruvad keeruka ehitusega, emakas, rebusarjad, koorenäärmed ega viljasta iseenda koosnedes enamvähem
Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teostes juhtumeid lahendab. Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid keerutada ja sibulaklopsi süüa. Paju kriminaal- ja põnevusjutud on hoogsad ja humoorikad. Tema juttude tegelased seiklevad Haapsalus ja Läänemaal. Tegelaste loomisel on ta kasutanud kodulinnas teada-tuntud inimeste iseloomu ja välimust. Oma tegelasi armastab ta kirjeldada sõbraliku nöökega. Paju on osalenud edukalt romaanivõistlustel , saanud ka teisi kirjandusauhindu. Teosed: ,,Haapsalu detektiiv" (kriminaalromaan)
kirjutatakse suure algustähega, tähistab perekonda ja teine on liigiepiteet. tunnuste kujunemine. Divergents on liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühest Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline progress- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega Süstemaatika- on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste organismitüüpide teke. tunnuste alusel. Evolutsiooniline regress- eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega Takson- süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale
Hoburaudsõled ● Meenutavad oma kujult hobuserauda ning on avatud ülaosaga. ● Võeti kasutusele sarnased sõled umbes 2000. aastat tagasi ● Kõige varasemad hoburaudsõled pärinevad Virumaa tarandkalmetest. ● 8-13. saj oli eestis hoburaudsõlgede õitseaeg. ● Erineb kaarsõlest selle poolest, et nõel liigub umber sõle- kaare vabamalt. Hoburaudsõled Rõngassõlg ● Erineb hoburaud sõlest, nõel on fikseeritud ja ring suletud. ● Keerukama ornamendiga ● Rõngassõle võimalik eelkäija oli vitssõlg. ● Rõngassõled olid tihti kaunistatud täiuslikumalt ja rohkemalt kui nende eelkäijad. ● Peaaegu kõik sõled pärinevad Lõuna-Eestist Rõngassõled Südamekujulised sõled ● Meenutavad kujult südant, millele on listaud otsa kroon. ● Hiljem lisandusid linnud ja harva ka alaosas rippumas kaunistused. ● Kasutusel alates 16. saj kuni 19. sajandini. ● Vähekasutatud sõleliik Kuhiksõled
22.-23. Ussid ja limused. Kontrolltöö 1. Kuidas usse rühmitatakse ( 3 ) Lameussid,ümarussid ja rõngasussid. ? Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Lame ja pehme naad ei vaja vereringet.Näiteks planaar. Silindriline keha mis on mõlemast otsast ahanev. Näiteks solge. Pikk lühike keha mis on paindlikum ja liikuvam.Näiteks vihmauss. 2. Kuidas limuseid rühmitatakse ( 3 )? Teod,karbid ja peajalgsed. Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Spiraalselt keerdunud koda.Näiteks kiritigu.Karbi koda koosneb kahest poolmest.Näiteks südakarp.Suure peaga ja jalag on muundunud suud ümbritsevateks kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud k...
1. ELU OLEMUS 1.1 ELU TUNNUSED Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside
Kultism ja kontseptism – 17. sajandi Hispaania barokk-kirjanduses, eriti õpetatud luules omavahel võistelnud stiilid. Kultismi peaesindajaid on poeet Luis de Góngora (1561 – 1627). Tema peateos on poeem „Soledades“ („Üksildused“). Tema kujundid on ülimalt keerulised ja raskesti tõlgendatavad, tegu võib olla kõige keerukama loominguga maailmakirjanduses üldse. Raskesti „lahtimuugitavat“ stiili nimetatakse hermeetiliseks stiiliks, sellepärast on Góngorat nimetatud ka hermetistiks. Samuti kasutatakse kultismi ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism. Kontseptismi peaesindajaid on poeet Francisco de Quevedo (1580 – 1645). Kontseptismi peateoreetik, samuti selle stiili rakendaja ilukirjanduslikus proosas on Baltasar Gracián (1601 – 1658). conceptism cultism, culteranism, gongorism
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad
Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO N VER G EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja edasine areng prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks
Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. Hierarhiline süsteem-süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamise seltsidesse jne.
Elu omadused. Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik mitme tunnuse koos eksisteerimisel. 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige väiksem üksus millel esinevad kõik elu tunnused. Organismid: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed on bakterid, protistid, pärmseened, koppvetikad. Hulkraksed on taimed, loomad ja seened. 2. Kõik elusorganismid on keerukama ehitusega kui eluta objektid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus. Taimed vajavad anorgaanilisi ained:CO2; H2O, valgus Loomad Vajavad toitu. Kõikidele organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Kõikidele organismidele on omane paljunemisvõime. Paljunemine: 1. Suguline 2. Mittesuguline. Kõik organismid arenevad. Areng lõppeb surmaga. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Eluslooduse organiseerituse tasemed. 1
2. Paleontoloogilised uurimused, 3. Anatoomilise ehituse võrdlus, 4. Praegu Maal elavad orgamismid jpm. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? V: Paleontoloogilised uuringud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)? V: Põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele viitavad ka mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel). Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik.
Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki.
Linane riie on sile ja läikiv,väeveniv ja suure soojusjuhtivusega. Venivus: 0,5-4% .Tugevus: .Hügroskoopsus: 12%. Temperatuuride mõju:Linast riiet võib triikida päris kõrgel termperatuuril,laguneb temperatuuril 260-320 °C.Pesemistemperatuur peaks olema alla 70 °C. Põlemine: Lina põlemine toimub analoogiliselt puuvilla põlemisega. Lina keemilised koostisosad: tselluloos 80% Lambavill- Villakiud on tekstiilkiududest kõige keerukama ehitusega.Villakarva kasvades moodustuvad erisugused kiukihid.Villarakke on kolme liiki: Katterakud,pärisrakud ja säsirakud. Venivus: 30-45%. Tugevus: 10.15 cN/tex. Hügroskoopsus: 14-19% Temperatuuride mõju:villaseid tooteid pressitakse temperatuuril 140-170 °C.Pesemistemperatuur on 40 °C. Põlemine: Vill on rasksüttiv,põelb aeglaselt,kustub leegist eemaldamisel,põlemisel levitab põlevate sulgede lõhna.Järele jääb must või hall rabe kera.
Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniline progress uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Divergents erinevate elupaikade asustamisega kaasnev algtüüpide lahknemine uuteks liikideks. Konvergents erinevate päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes, see piirdub väliste tunnustega ega mõjuta organismirühma põhitunnuseid. Fülogeneesipuu suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu
.............................................. Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamisega). Raku sees on tsütoplasma (poolvedel aine). Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas (rohevetikas), silmviburlane Hulkraksed - ... 2. Kõrge organiseerituse tase...................................................... Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine – ja energiavahetus.......................................................... Autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil (taimed). auto – toitumine, troofia – toitumine. See protsess on fotosüntees: valgus + 6 CO2 + 6 H2O –> C6H12O6 + 6 O2
Püstkangaspuudel oli võimalik kududa ainult lühikesi, kuid üsna laiu kaheniielisi labaseid ja neljaniieleisi toimseid võrdlemisi hõredakoelisi riidetükke, sh ornamenditud sõbasid. Rauaaja lõpul olid usutavasti tuntud ka rõhtsad kangasteljed. Neil oli palju hõlpsam luua niitega ühendatud tallalaudu sõtkudes koelõngade läbiviimiseks vahelikku. Ka võimaldasid need kududa mitmesuguse pikkusega tihedamaid, vastupidavamaid ja keerukama koemustriga kangaid. Rõhtsate kangaspuude areng ja levik toimus Eestis üsna pikka aega. Täiustumisel on need läbinud mitu vaheastet. Eriti oluline on olnud voki kasutuseletulek ja areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil üldised sammaskonstruktsiooniga kangaspuud koos nende sagedase nimetusega (kangas)teljed. 19. sajandi teisel poolel hakati põhitehnikaid täiendama mitmesuguste
kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, kalasisalik, hai 7. Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised? Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnasest, homoloogilistest elunditest. 8. Mida tähendab evolutsiooniline progress? Evolutsiooniline progress on evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. 1. Kuidas määratles J. Ray liiki? Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. 2. Milliseid uuendusi tõi K. Linné süstemaatikasse? Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. 3
rajajaks. Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. Ka "Villu võitlused" (1890) räägib Jüriöö ülestõusust. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud. "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse
seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)? Mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni Näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel. Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik.
1. Iseloomusta elu omadusi Rakuline ehitus rakk on kõige väiksem elu omadustega üksus. Elusolendid jaotatakse hulkrakseteks ja ainurakseteks. Keerukas organiseerituse tase elusorganismid on nii ehituses, talitluses, reguleerituses keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. Aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast ja nende sünteesimine. Heterotroofid organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigus. Autotroofid organismid, kes toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi käigus päikese valgusenergia abil. Stabiilne sisekeskond püsiv keemiline koostis, sabiilne pH. Kõigusoojased, püsisoojased
Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude hulga alusel jagatakse organismid Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Keerukas organiseerituse tase Elusorganismid on nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne , bioomne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine.
varasemad neist kaarikuvõiduajamine ja poks. Villad Villad hakkasid provintsidesse ilmuma 1. sajandil eKr Jõukamate perede villadel olid klaasist aknad, kivikatus, mosaiigid, krohvitud ja värvitud seinad, põrandaküte, termid. Mosaiike kasutati enamasti põrandate kaunistamiseks. Need koosnesid tuhandetest tillukestest kuubikutest, mis moodustasid kas lihtsa mustri või keerukama stseeni Rooma mütoloogiast. PiPldilid lii lsaism am iseiskesk ks lkõlpõspaskaek iek o ikooni o ni Gaius Scipio Villa Suurim villa Roomas Triumfikaared Triumfikaar e. Võidukaar on Rooma võidukaile väejuhtidele ehitatud monumentaalne auvärav Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid.
lääne suunas. Torni kehand jäi seoses sellega pikihoone sisse. Uus pikihoone ehitati 31 meetri kõrguse kesklööviga basiilikaks, mida ei õnnestunud juba valminud kooriga aga rahuldavalt ühendada. Seetõttu ehitati kiriku kesklööv koori suunas veidi ahenevana. Kesklöövi kõrgseinad toetuvad Tallinnale traditsiooniliselt massiivsetele neljatahulistele piilaritele. Arvatavasti kooriruumi eeskujul kaeti ka pikihoone kesklööv tähtvõlvidega, need on koori omadest aga veelgi keerukama struktuuriga. Tol perioodil uuendati ka torn, mis ühendati kaarava abil kesklööviga. Torni allossa ehitati viieastmeline sirge talumiga teravkaarne peaportaal, selle kohale aga hiigelsuur 18 m kõrgune lääneaken, mis hõlmab kogu kesklöövi kõrguse. 1446 oli torn oma praeguseni säilinud kiviosas 56 m kõrgusena juba valmis. 15. sajandi lõpul rajati kiriku lõunaportaali ette tähtvõlvidega eeskoda. 1820
Soojusmasinad on nt. Auruturbiin, aurumasin, sisepõlemismootor, reaktiivmootor. Soojendi T1 - kus toimub kütuse põletamine (nt. Katel) (Q1) TÖÖTAV KEHA - juhib välja gaasi või auru (A=Q1-Q2) (Q2) Jahuti T2 KASUTEGUR Reaalselt on soojusmasina kasutegur umbes 20% - 45% Ideaalselt oleks kasutegur 98% -Pöördumatu protsess Pöördumatuks nimetatakse protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi teise, keerukama, protsessi osale. -Termodünaamika II seaduse sõnastusi Termodünaamika II seadus kirjeldab looduslike protsesside toimumise suunda. *Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt soojemale *Ümber pöörata saab vaid kõrvalise abiga *Ükski ringprotsessis töötav soojusmasin ei saa kogu soojust töielikult tööks muuta *Suletud süsteem püüab üle minna korrastatult olekult mittekorrastatule *Pika aja peale muutub kõik tolmuks
sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss
EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. On evolutsioneerunud ka inimühiskond s.t
Saatürdraama etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid (soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos veini ja sigivusjumal. Teatrihoone: südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel. Kentaurid mütoloogia tegevus, kel oli hobuse kere ent mehe ülakeha ja pea. Sireen-lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid müütiline rahvas eeposest O
Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel. Keskaegsete
Keele mitmetimõistetavus- kas pahatahtlik mainpulatsioon või paratamatus? Iga inimene sünnib siia maailma ilma ühegi sõnata. Kasvades ja arenedes õpib uus keeleriigi kodanik alguses tundma sõnu, pärast lauseid ning hiljem keerukama struktuuriga liitlauseid ja tekste. Selle arengu juures mängib suurt rolli see, kus laps ülese kasvab. Kasvades üles perekonnas, kus inimesed räägivad rikkalikku keelt, hakkab ka laps taolist sõnavara kasutama. Peres, kus vanemad kasutavad lihtsamat ja väljendite poolest vaesemat keelt, omandab laps sarnase kõnepruugi. Kool üritab selliseid konarusi tasandada, kuid vaod jäävad suuremal või vähemal määral sisse. Mis toob kaasa endaga mitmetimõistetavuse ja erimeelsused
Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Parafiinid Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on: CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Naftaeenid Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa Nafta Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja
annaabi.ee 
