ning side lämmastikalusega sarnaneb sidemega glükosiidis. 2. Nukleotiid ( estrid)- on adenüülhape, guanüülhape, tsütidüülhape, uridüülhape ja vastavad 2- desoksühapped ( fosfaadid) 3. Nukleiinhapped- on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). 4. Hüdroksüülrühm asendis 2 on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5. Kantserogeenid- ained mis tekitavad kindla toimeaja ning toimetugevuse korral vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid .Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on enamjaolt kõik kantserogeenid. 6. Mao kõrge happeses juures tekivad nendest ja nitrititest nitrosoamiinid, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse Valgud Selgita mõisted:
Süstikpiste moodustamise tööorganid:1)Nõel-viib niidi läbi kanga kuni süstikunokani.2)Süstik-haarab nõela poolt moodustatud niidi aasa.3)Niiditõmmik-tõmbab rullilt niiti lahti ,annab nõelale niiti ette ja tõmbab piste kokku.4)Hammastik-Nihutab riiet iga piste järel.Hoiab kangast paigal.5)Presstald-surub riiet vastu hammastiku ja nõelaplaati. Universaalõmblusmasine osad.1)Hooratas-mootorist tulev liikumine suunatakse rihma abil hoorattale.2)Niidijuhik-taksitavad niidi keerdumist.3)Presstalla regulaator-saab keerata kõrgemale ja madalamale presstalda.5)Niiditõmmik-Alla liikudes annab nõelale niiti ette.5)Presstald-surub õmmeldava materjali nõelaplaadi vastu , hoides ära materjali nihkumise.6)Süstikuplaat-nõelaplaadi kõrval olev liikuv plaat,mille all on piste moodustamiseks vaja minev süstik ja süstikupesa.7)Mõelaplaat-on hammastiku ja meterjali eraldav osa ja on masina plaadiga tasapinnas.8)Hammastik-viib kanga piste moodustamise
sidemetega. DNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsusele, s.t nukleotiidide üksteisele vastavus on olemas igas ahela lülis. A-T ja G-C. See näitab meile, et vesiniksidemed on elus väga olulise tähtsusega, kuna tänu nendele on kõrgeltarenenud elu võimalik. See ei ole ainult kaksikspiraali kooshoidmine, vaid ka replikatsiooni ning transkriptsiooniprotsess. RNA ahelad omavahel niimoodi ei põimu, kuna hüdroksüülrühm on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. RNA funktsioonid nõuavad teistmoodi struktuure. Kantserogeensed ained tekitavad kindla toimeaja ning toimetugevuse korral vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Nende hulka kuuluvad polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, aromaatsed amiinid, anorgaanilisi aineid ja materjale, looduslikest ühenditest nt hallitusseente mürgid, pestitsiidid, värvained, ravimid jm. Nad tekivad tehnoloogilistes protsessides nt kivisöe või põlevkivi
Valgud on bioloogilised polümeerid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. Inimese valkudes on 20nn. aminohapet. 20-st aminohappest 8 on asendamatud ehk need, mida peab saama toiduga. Valke on kahte tüüpi lihtvalgud (koosnevad ainult aminohapetest) ja liitvalgud (sisaldavad aminohappeid, suhkruid, rasva ja metalliioone. Valgul on neli struktuuri *primaarne struktuur näitab aminohapete järjestust *sekundaarne struktuur näitab aminohappe spiraaliks keerdumist või molekulide liikumist *tertsiaalne struktuur - näitab kuidas spiraal keerdub keraks ehk globaaliks ehk päsmaks *kvartaarne struktuur gloobulite või päsmaste omavaheline liitumine. Füüsikalised omadused: *kahesugused kiulised (juuksed, küüned *vees ei lahustu *ei sula vaid lagunevad *happed ja alused hüdrolüüsivad neid)või päsmased (*lahustuvad vees *kuumutamisel kalgenduvad ehk muutuvad tahkeks
Liitvalgud c) Kromoproteiidid mittevalguline osa on värvaine. Tuntuimad on hemoglobiin ja lihastele punase värvi andev müoglobiin. d) Glükoproteiidid sisaldavad glükoosijääki e) Lipoproteiidid sisaldavad rasvhappejääki Valkude ehitus · Valkude ehituses eristatakse neli struktuuritasandit: 1) Primaarne str näitab ära valkude aminohappelise järjestuse 2) Sekundaarna str iseloomustab valgu polüpeptiidahela keerdumist -heeliksiks või paigutust ß-struktuuriks mõlema puhul on AH-d valgu sees seotud vesiniksidemetega. 3) Tertsiaarne str erinevate lisasidemete (vesinikside, ioonsed sidemed jt) abil kokku pakitud gloobuliks (ümar) või fibrilliks (niitjas). 4) Kvaternaarne str ei esine kõigis valkudes - selle puhul on mitu polüpeptiidahleat (millel on tertsiaarne str) omavahel ühendatud. Valkude omadused · Füüsikalised omadused:
Nukleiinhapped polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained. Organismides on DNA ja RNA. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad kaks antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. DNA ahelate koospüsimise aluseks on nukleotiidide üksteisele vastavus igas ahela lülis. Kehtib A-T ja G-C reegel. RNA ahelad ei põimu omavahel nii ega võta heeliksi kuju, sest hüdroksüülrühma asendis on 2´piisavalt suur, et takistada ahelate keerdumist. Keemiline kantserogenees Kantserogeensed ained tekitavad vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid. Tekivad tehnoloogilistes protsessides (kivisöe või põlevkivi töötlemisel, kütuste mittetäielikul põlemisel) ja esinevad tõrvas või õlis ning levivad suitsus või tahmas. Nende tekitatud kahjustus põhjustab väärarengu sealsamas ja kohe, kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega. Kantserogeensed ained:
Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega - kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25-meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ankruketi parda taha juhtimiseks on teki ja parda sisse tehtud läbiminekuavad. Et anda avade servadele ümardatud kuju ja tagada nende tugevus, varustatakse nad klüüsidega. Klüüs on terasest valatud tugev äärik, mis ääristab ankruketi läbiminekuava. Sõltuvalt asukohast
3.3 Tegevuskava: Põlemisproovi tegemiseks võetakse väike kiukimp ja asetatakse see leeki. Kiudude käitumist jälgitakse ja fikseeritakse leegile lähendamisel, leegi sisemuses ja leegist väljatoomisel. Fikseeritakse ka kiu põlemisel erituv lõhn ja põlemisjäägi iseloom, jälgitakse süttimiskiirust, põlemise iseloomu, leegi suurust. Leegile lähendamisel eristatakse kiudude käitumises: vormi muutumist, sulamist, kokkuminekut, keerdumist. Leegi sisemusse asetamisel: põlemise iseloomu, sulamist, põlemist koos sulamisega, põlemist tahma eraldumisega, põlemist vilkuva leegiga, põlemise puudumist. Leegist väljatoomisel: põlemise jätkumist ilma sulamiseta, põlemise jätkumist kiudude sulamisega, kiiret kustumist, hõõgumise jätkumist. Põlemisel erituvad lõhnad: Põleva sarve, põleva paberi, äädikhappe, kloori lõhn, lõhna puudumine vm.
ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Vaata Tahvel 10.2-V. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see
jutusel) • umb. 33% geenidest, ca 22000 tk. on mRNA geenid ja kodeerivad valkusid. ! 13. Millised sündmused toimuvad replikatsiooni käigus DNA mahajääval ahelal? DNA replikatsioon toimub replikatsioonikahvlis. Replikatsiooni alguses endonukleaas lõhub vesiniksidemed nukleotiidide vahel ning DNA helikaas keerab biheeliksi lahti. SSB-valgud (single strand binding protein) takistavad DNA ahela kokku keerdumist ning on kinnituskohaks DNA-polümeraasile. DNA-polümeraas I kinnitub juhtivale ahelale ja hakkab sünteesima uut DNA ahelat nukleotiide lisades. (kui miski tundub vale või puudu, võib alati täiendada) ! 14. Mitokondri genoom – kui palju on geene, millised geenid? Mitokondrianaalsed haidused üldiselt ja 1 näide põhjalikumalt. Genoomi suurus ja geenide organiseeritus on eri organismidel väga erinev. Pikkus ca 5 mikronit
Ketiseekel koosneb tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest. Tugevdatud lülil on tugi või kontraforss, seda kindlasti juhul, kui ketilüli kaliiber (ristlõike läbimõõt mm) on 15 mm ja rohkem. Seeklid ühendatakse omavahel lahtivõetava ühenduslüliga. Neid ühenduslülisid kutsutakse leiutajate nimede järgi Kenter, Boldt, Neko jt. Ankruketi lubatud kulumisprotsent on kuni 10%. Ankru ja keti vahel on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett kinnitatakse ankru külge ankruseekliga. Ankruketi teine ots kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae külge, mida on võimalik avada tekil avarii korral. Uuemate suurte laevade ankrupelil on ketilugeja, mis näitab vees oleva ankruketi pikkust ja teine, dubleeritud juhtpult on 10 roolikambris. 11 Laevadel, millede ankrupelidel ei ole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestust vettelastud ankruketi üle. Markeerimise mooduseid on mitmeid
alguspunktiga seotud kompleks (ORC) on defosforüleeritud. * DNA ahela keerdumise probleemid, mis tekivad DNA replikatsiooni korral Helikaasi toimel keerdub kaksikheeliks lahti. Lahtikeerdumisel tekib DNA torsionaalne pingestumine. Torsioonjõudude leevendamiseks tekitavad topoisomeraas valgud DNA ahelal katked. * DNA topoisomeraas I funktsioon rakus DNA topoisomeraas I katkestab eukarüootide DNA ühe ahela ajutiselt, selleks et vältida ahela keerdumist. * Kirjelda eksonukleolüütilist korrektuuri (ingl.k. proofreading) 1. DNA polümeraas kontrollib kas õige nukleotiidiga on tegemist kohe selle lisamisel. Vale nukleotiidi korral on tugeva sideme tekke tõenäosus väiksem. 2. Eksonukleolüütiline korrektuur DNA polümeraasi kompleksi üks ensüümidest käitub kui eksonukleaas, mis eemaldab vale nukleotiidi. 2. DNA-kahjustused * DNA-d kahjustavad tegurid 1) DNA replikatsiooni vead
Ankru ja keti vahel morsetuli. erimärgid(kollased ja erinevate kujudega, ei 4) Köite, trosside on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett Märkus: Talvel , kui piirkonnas tekib jää, oma prkt navigatsioonilist tähendust) ja laevavõtmine, hoiustamine kinitatakse ankru kluge ankruseekliga. asendatakse ujuvpoid ja toodrid talvepoidega.
paralleelne küljega. Serva pikikaardumist mõõdetakse pikkuse läbipainde kõrgusega (joonis 9.71, mõõde a4) pikkusemõõduna või sortimendi pikkuse osana. • Põikkaardumine – saematerjali kõverdumine laiuses. Põikkaardumist mõõdetakse laiuses tekkinud kõverdumise paindekõrgusega pikkusmõõduna või väljendatuna sortimendi lause osadena (joonis 9.71, mõõde a5). • Keerdumine – saematerjali spiraalne kõverdumine pikuti. Keerdumist mõõdetakse pealispinna suurima kõrvalekaldumisena sortimendi sirgjoonelisest tasapinnast pikkusmõõduna või sortimendi pikkuse osades (joonis 9.71, mõõde a6). 28. Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet Tavalised puidurikked on: • puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus jt., • puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku
Kaablikimpu hoitakse püstiasendis ja harutatakse käsitsi lahti. Kõikides paigaldusefaasides on oluline kinni pidada tootja poolt antud montaazinõuetest ja piirangutest. Tähtsamad montaazireeglid on : · Tuleb kinni pidada painderaadiusest, tõmbejõust,survest ja temperatuuri piirväärtusest. · Hoiduda kaabli hõõrdumisest ja vajumisest kareda pinna ja teravate nurkade vastu · Tuleb vältida lööke ja sikutusi · Tuleb takistada kaabli keerdumist tõmbe ajal Minimaalne lubatud painderaadius on oluline selleks,et liiga järsk paigutus võib rikkuda kaabli struktuuri. Kaabli kest võib murduda, kiudude sumbuvus suureneda või kiud katkevad. Minimaalne painderaadius antakse ette 2 eri juhul: · Montaazi ajal,millal kaablile mõjub samaaegselt tõmme ja painutus · Lõppmontaazis (nn ühekordne paine) Lõppmontaazis lubatud painderaadius on väiksem kui montaazi ajal. Painderaadiuse väärtus sõltub
Pilet No. 10 1. Laeva ankrukett, konstruktsioon, kaliiber, märgistamine Terasest valatud või keevitatud kett, mis ühendab laeva ankruga ja võimaldab ankrupeli vms seadmega ankrut vette lasta ja välja tõmmata. Koosneb ketiseeklitest: ankrupoolsest ankruseeklist, paaritu arvu lülidega vaheseeklitest ja lõpuseeklist, mis lõpeb ketihalsiga. Ankru ja ankruseekli ühenduskohas peab olema pöörel, vältimaks keerdumist. Ketiseeklid koosnevad tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest, omavahel ühendatakse need ühendusseekli või –lüliga. Ühendusseekli kasutamisel peab ketiseekel lõppema suurema läbimõõduga ja ilma toeta lõpulüliga. Ankruketti iseloomustab tema kaliiber- ketilüli ristlõike läbimõõt mm- tes. See sõltub laeva suurusest ja otstarbest. Ketilülil, mille kaliiber on suurem kui 15 mm, peab keskel olema tugi ehk kontraforss
sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankruketi pikkus on 200 kuni 300 m ja koosneb umbes 25 m pikkustest osadest , mida nim. seekliteks. Ketiseekel koosneb tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest. Tugevdatud lülil on tugi või kontraforss. Seeklid ühendatakse omavahel lahtivõetava ühenduslüliga. Neid ühenduslülisid kutsutakse leiutajate nimede järgi. Ankru ja keti vahel on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett kinnitatakse ankru külge ankruseekliga. Ankruketi teine ots kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae külge, mida on võimalik avada tekilt avarii korral. • Tuleohutuse tagamine keevitustöödel laeva ruumides. Keevitustööd on laevas kõrgendatud ohtlikkusega tööd. Seetöttu tuleb tulekahju vältimiseks koohal enne keevitustööde alustamist teha mitmeid ettevalmistusi. Tekil, trümmis ja eluruumides organiseerib tuleohutust vanemtüürimees,
pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal
Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal. Algselt oli see
pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25 meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ketihalss kinnitab keti teise otsa laevakere külge. Viimased detailid ketis enne ketihalssi on: ühenduslüli, pöörel, suurendatud kaliibriga lüli ja kontraforsita lõpulüli. Ketihalss peab võimaldama keti eraldamise laevakerest tekil, ankrumasina lähedal
annaabi.ee 
