Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemiline element Raud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neljanda, rooste, ferrum, perioodis, 3500, egiptlaste, elusorganismide, hemoglobiin, aatommassist, elektronkatte, neljal, siirdemetall, ühenditena, rauamaagid, magnetiit, hematiit, oksiid, rauapuru, sulas, 1539, mistõttu, valtsida, soojus, elektrijuht, kristallvõre, temperatuuridel, kattub**Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6% (neljas element hapniku, räni ja alumiiniumi järel). Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide (hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4) metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud (25 miljardit tonni 32-37% rauasisaldusega maak, enam kui 30 miljardit tonni 52-66% rauasisaldusega maaki) asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus mittepõlevate maavarade tootmiseks Lebedinski karjäär . Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El
stabiilsem. Vaata ka raua isotoobi ainulaadse positsiooni kohta keemiliste elementide perioodilisussüsteemi kontekstis artiklist seoseenergia peatükkist "tuuma seoseenergia kõver". Joonisel on kujutatud raua aatomiehitust. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ja sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall (asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Joonisel on kujutatud raua kristallvõre Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku, nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2–5%, siis on tegemist malmiga.
Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Hõbevalge metall Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine Füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga.
Raud Raua asetus perioodilisus tabelis ja aatomi ehitus. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates ma
arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid * Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). * Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. * Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. * Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisaldava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : Rauasulamid
Raud Pari and Pattak Co. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Füüsikalised ja Keemilised omadused Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Tutvustus Omadustelt on raud metall Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles
Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale, mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : · Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud-oksiidi, mis on hüdratiseeritud vee molekuliga. · Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. · Püriiti tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. · Sideriit kujutab endast raudkarbonaati. Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks.
kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauasoolad
ei reageeri (ilma kuumutamiseta) klassikaliste oksüdeerijatega. Tänu sellele on alumiinium praktiliselt korrosioonivaba.Alumiinium hästi reageerib lihtainetega. Hapetega alumiinium reageerib ainult kuumutamisel ning seejuures lahustub täielikult. Alumiiniumi saamine Alumiiniumit saadakse boksiitidest. Üle 90% seda mineraali asub subtroopilise vööndi maades nagu Austraalia, Jamaika, India, Brasiilia jm. Venemaal saadakse alumiiniumit ka maagist. Alguses maagist saadakse alumiiniumi oksiid (Al2O3). Ning siis elektrolüüsi meetodiga muudetakse seda alumiiniumiks. Alumiiniumi sulamid Düralumiinium alumiiniumi, vase, magneesiumi ja veel mõndade metallide sulam. Seda kasutatakse lennukiehituses, ehitusdetailide ja laevaosade valmistamisel. Silumin alumiiniumi, räni ja mõndade teiste metallide sulam. Kasutatakse raske konfiguratsiooniga detailide valmistamisel enamasti auto- ja lennukiehituses. Mangalij alumiiniumi, magneesiumi ja muude metallide sulam
Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel , nimetatakse rauamaakideks. Maagi kaevandamisel saadakse koos rauaühenditega ka kivimeid ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. Raua füüsikalised ja keemilised omadused. Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua saamine soomaagist.
Raud Robert Põldoja 6. B Tartu 2012 Raud ja omadused Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast
Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes Füsioloogilised toimed: · Täiskasvanu organismis on keskmiselt 3,5g rauda. Raud on kontsentreeritud verre, nii plasmasse kui rakkudessee, kus seda leidub ligi 5 korda enam kui nt kaltsiumi. Punaste vereliblede koostisesse kuulub hemoglobiin, mis kannab sissehingatud hapniku kopsudest üle kogu organismi laiali. Hemoglobiin on keeruka ehitusega valk, mille rauda sisaldavat osakest nimetatakse heemiks. Heemis on rauda vaid 0.35% aga rauast tingituna on tal väga unikaalsed omadused: ta seob õhuhapinku ja kannab seda sinna kuhu vaja. Raud kuulub juuksevärvi määravate pigmentide koostisesse, kõige rauarikkamad on punakad juuksed. Organism täiendab oma rauavarusid peamiselt
mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). o Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. o Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. o Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks
Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Maakoores leidub rauda ainult ühenditena. Neid looduses esinevaid rauaühendeid, mida kasutatakse raua ja rauasulamite tootmiseks nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: 1. FeO Ei oma erilist praktilist tähtsust. 2. Fe2O3 See on punakaspruuni värvusega kristlane aine, rauamaakide ja rauarooste koostisosa. Kasutatakse maalrivärvides värvipigmendina ja poleerimispulbrites. 3. Fe3O4 ehk FeO*Fe2O3 See on magnetiit ehk magnetrauamaak, mis on musta värvusega kristalne aine ja magnetiline ühend. Tekib raua pinnale tagikihina, kaitseb rauda roostetamast. Kasutatakse magnetofonilintides, ferrütentennides ja tugevate püsimagnetite valmistamisel. 4. Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib raud(II)soolade reageerimisel leelisega, rasklahustuv hüdroksiid: FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks.
ja mineraale , mis rauamaagi töötlemisel pole enamasti vajalikud. Selliseid jääkaineid nimetakse aheraineteks. · Tähtsamad rauamaagid on järgmised : o Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ). o Magnetiidi põhiosa moodustav triraudtetraoksiid on musta värvusega kristalne magnetiline aine. Magnetiit on kõige rauarikkam ja puhtam rauamaak. Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. o Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. o Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks
Raua aatomi ehitus - raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Füüsikalised ja Keemilised omadused - *Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. *Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. *Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. *Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. *Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua sulamid - *Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus
Raud Fe Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535oC. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua omadused · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Ajalugu
pinnale väga tihe oksiidikiht ja reaktsioon edasi ei lähe. Niisugust nähtust nimetatakse metalli passiveerumiseks. Sel põhjusel võib kontsentreeritud väävel ja lämmastikhapet transportida raudanumates. (Miksike, 2007) Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. (Miksike, 2007) Rauamaagid on: · pruun ja punane rauamaak Fe2O3; · must rauamaak e. magnetiit Fe3O4. (Vikipeedia, 2007b). 5 Tähtsamad ühendid: · Fe(HCO)3 - vees (katlakivi pruun värvus); · Oksiidid Fe3O4 magnetilised omadused. Püsivaim on Fe2O3; · Soolad FeSO47H2O - raudvitriol (taimekaitse vahend), FeCl3 ( Üks tähtsamaid metalle tänapäeval on raud, millest saadakse sulameid, tuntumad on neist malm ja teras . Rauda ja tema sulameid nimetatakse ka mustaksmetalliks
Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall.
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisus tabelis IIIA rühmas 3. perioodis aatomnumbriga 13. Alumiiniumi sümbol on Al. See on hõbedase värvusega, massiarv on 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ning keemistemperatuur 2060 kraadi. See on hea elektri ja soojusjuht ning kerge, pehme metall (tihedusega 2700kg/m3 ). Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud (massisisaldus maakoores 8,2%)
Raud Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja 4. perioodis. Normaaltingimustel on raud tahke aine, tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite
...................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7. Lisaks............................................................................LK 11 8. Natuke ajaloost...............................................................LK12 9. Lõpetuseks.....................................................................LK13 Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta kuulub siirdemetallide hulka. Raual on, nagu enamikel siirdemetallidel, aatomite väliselektronkihis kaks elektroni. Eelviimane elektronkiht on vaid osaliselt elektronidega täidetud. Fe: +26 2)8)14)2) Raua aatomnumber on 26. Raua aatommass on 55,85. Üldiselt rauast Mendelejevi elementide tabelis on raske leida mõnda teist elementi, millega inimkonna elu oleks nii lahutamatult seotud, kui rauaga. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal
tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega. Aniliin võib sattuda organismi läbi naha. Verre sattumisel muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel.
Polümeeride keemia 78. Polümeeride olemus ja liigitus. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest –elementaarlülidest. Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised •looduslikud polümeerid e. biopolümeerid - sünteesitakse elusorganismide elutegevuse tulemusel (alaliigiks on sünteetilised looduslikud polümeerid - inimese poolt kunstlikult sünteesitud polümeerid, mida leidub ka looduses), • tehispolümeerid - looduslikud polümeerid, mida on inimese poolt teadlikult keemiliselt töödeldud, et muuta nende omadusi, • sünteetilised polümeerid - sünteesitud inimese poolt tehistingimustes suhteliselt väikese molekulmassiga lähteühenditest - monomeeridest (monomeerideks võivad seejuures olla ka looduslikud ühendid).
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta
mis takistab soojuseülekannet ning katelde puhul suurendab küttekulu. Mööduv e. jääv e. mittekarbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest, kõrvaldatav vee pehmendamisega. Keetmisel ei lagune ega sadestu. Jõhker kordamine, jou. Tuntumaid leelismetallid on Na ja K ning leelismuldmetallidest Mg ja Ca. Need mõlemad on kõige aktiivsemad ainegrupid.Aktiivsus kasvab rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule. Need on alati ühenditena mitte ehedalt, sest need on väga aktiivsed. Ehedalt leidub looduses ainult väärismetalle, sest need on passiivsed. Neid säilitatakse kinnises anumas õlis või petrooleumis, kuna muidu nad reageerivad hapnikuga. Määratakse tules kuumutamisega, millest muutub leegi värvus vastavalt metallile. Kõik reaktsioonid toimuvad leelis- ja leelismuldmetallidega! Leelismet. tabelis 1A rühma elem.(Li, Na, K, Rb, Cs Fr). Neid tõest. leegis kuum
oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus, mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem.
jagatud rühmadesse ja perioodidesse Periood elektronkihtide arv Rühm elektronide arv väliselektronkihis Keemiliste omaduste põhjal metallid, mittemetallid, poolmetallid, leelismetallid, leelismuldmetallid, halogeenid, väärisgaasid, lantanoidid, aktinoidid Elektronkonfiguratsiooni alusel s-, p-, d-, f- blokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. Paremale liikudes aatomi raadius väheneb, sest tuumalaeng kasvab, elektronid paikneva tuumale lähemal. Ülalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ülalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused.
Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendi
kihil kuni 32 elektroni. Näidis elektronskeemist kõrvaloleval joonisel. Iga keemilise elemendi lahtris on lisaks elemendi tähisele üldjuhul aatomnumber ja aatommass, aga vahel on märgitud ka elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms. Tuumalaengu Aatomiraadiuse Metalliliste omaduste Mittemetalliliste kasvamine kasvamine tugevnemine omaduste tugevnemine perioodis perioodis perioodis perioodis ↓ rühmas ↓ rühmas ↓ rühmas ↑ rühmas 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni (valentselektroni) eemaldamiseks üksikult aatomilt või molekulilt, et moodustada katioon. Tegu on elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis) - mida lähemal on
o Kui Δx > 1,7 siis on iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed tekivad üldjuhul mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side Kovalentse sideme puhul on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide vastastikkusel toimel. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside). Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deuteeriumoksii
suure tihedusega tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja. venitatavad ja sepistatavad 13. Materjalide kõrge sulamistemperatuuriga enamjaolt kõvad hea elektri- ja soojusjuhtivus Metallid. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus - suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus; tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Sulamistemperatuur - aine teatud temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Lähtuvalt tihedusest: metallid jaotatakse raske- ja kergmetallideks, kergmetallide tihedus on alla 5 g/cm 3 Lähtuvalt sulamistemperatuurist: metallid jaotatakse kergsulavateks (piiriks 500 oC) ja raskesulavateks (alates 1000oC).
annaabi.ee 
