Al ja Fe (0)

Ingmar Bötker 9a

Alumiinium Al

Alumiinium on hõbevalge läikiv metall , mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus , kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid.
Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri.

Ajalugu

1827. aastal sai saksa keemik Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud. Wöhler eraldas metalli keemilisest ühendist pulbrina ja peenestamisel omandas see metallilise läike. Katsed saada metalli kangina jäid aga tulemusteta. Wöhler sai uut metalli vaid nööpnõelsuuruste teradena. Väliselt sarnanes alumiinium hõbedaga, kuid oli sellest ligi 4 korda kergem. Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased (ladina keeles alumen), hakati metalli nimetama alumiiniumiks.
Alumiiniumi kasutamine
Kogu maailmas kasutatakse alumiiniumit kõige rohkem ehitusel, sest alumiinium pakub teiste materjalidega võrreldes unikaalseid võimalusi, tema kasutusvaldkondi on väga palju. Alumiiniumil on väike tihedus, hea vormitavus ja suurepärased pinnatöötlemisvõimalused, seetõttu hinnatakse alumiiniumi nii konstruktsiooni kui ka kujundusmaterjalina. Temast valmistatakse aknaid, uksi , raame, fooliumeid, torusid, kaableid, autode, vagunite ja lennukite keresid. Alumiinium on kasutusel masina-, mootori-, tanki- ja suurtükitööstuses, teda kasutatakse lõhkainete, valgustus - ning süütemürskude ja kaablijuhtmestiku tootmiseks ning tööstuses ja elamuehituses konstruktsioonielementidena.
Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savi ja mineraalide koostises.
Alumiiniumi kahjulikkus
Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist. Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on tuntud Alzheimeri tõve nime all. Alzheimeri tõbi sarnaneb vanadusnõtruse ja nõdrameelsusega. Alumiinium võib sattuda organismi mitmel teel: happevihmadena pinnasesse sattunud happed viivad alumiiniumi looduslikest ühenditest (näiteks savidest) lahusesse, mis taimede poolt omastatuna satub lõpuks inim- ja loomorganismi . Happeliste toiduainete kontaktil alumiiniumnõude või -lusikatega moodustab alumiinium orgaaniliste hapetega reageerimisel lahustuvaid alumiiniumühendeid, mis toidu koosseisus satuvad inimorganismi. Alumiiniumnõudes ei tohi seega keeta moose ega kompotte. Marja- ja puuviljamahlade tegemisel ei tohi kasutada alumiiniumist mahlaaurutit. Samuti on väga kahjulik hapendada alumiiniumnõudes kapsaid, kurke ja piima.
Kasutatud materjal:
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/alumiinium_liisaojakoiv.ht m (alla laetud 17.01.10)

Raud Fe

Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535oC. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist.
Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal.
Raua omadused

• Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi.
  
• Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus - ja elektrijuht.
  
• Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel .
  
• Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes.
  

Ajalugu

• Raud avastati umbes 3400 e. Kr. Egiptuses.
  
• Inimkond õppis rauda tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi.
  
• Rauda maagist tootma õpiti 2. aastatuhandel e. m. a.
  
• Esmalt kasutati rauda majapidamistarvete valmistamiseks, relvade (kilpide, mõõkade, odade) tegemiseks.
  
• Teatud ajal oli raud väga vääriline metal : väärtuslikum kullast ja hõbedast.
  
• Rauast valmistatakse ehteid ja seda kasutati rahana.
  
• Hiljem hakati ehitama sildu, raudteid , laevu ja nüüdseks ajaks o­n asi nii kaugele arenenud, et rauda kui keemilist ainet tuntakse täiesti.
  
• Tuntakse raua omadusi ja seda kuidas o­n selle kasutamine kõige õigem jne.
  

Kasutatud materjal:
http://www.annaabi.com/materjal-5382-raud (Alla laetud 17.01.10)
http://et.wikipedia.org/wiki/Raud (alla laetud 17.01.10)